Sööme silmadega

Mandli-juustukook

2012-01-28T15:46:00.000+02:00

Juustukoogid on mu suured lemmikud. Lisaks sellele on meie perel jaanuarikuus ka hulgaliselt sünnipäevi, nii et isa sünnipäevaks valmistasin maitsva mandli-juustukoogi. Kook ise on selline nagu üks juustukook olema peakski, õhukese põhja ja mõnusalt kreemise kattega. Peal veel mõnusalt krõpsud röstitud mandlilaastud ja kõrval suve meenutav maasika-toormoosi kaste. Intensiivsemat mandlimaitset annab mandliekstrakt, millele lisaks võib soovi korral lisada ka sortsu amarettot. Ega küll küllale liiga ju ei tee ;-)

Põhi:

6 digestive küpsist
30 g sulatatud võid

Kate:

600 g toorjuustu
300 g hapukoort
200 g suhkrut
3 muna
1 tl vanillisuhkrut või -ekstrakti
1 tl mandliekstrakti
soovi korral sorts amarettot
5 tl mandlijahu

Peale:

röstitud mandlilaaste
maasika-toormoosi

Purusta küpsised sõrmede vahel või köögikombainis. Lisa sulatatud või, sega läbi. Suru küpsisesegu küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva vormi põhja.
Vahusta toasoe toorjuust suhkruga, vahusta ühekaupa sisse munad. Lisa hapukoor, vanilli- ja mandliekstrakt ning mandlijahu, sega ühtlaseks. Vala segu küpsisepõhjale ning küpseta eelsoojendatud ahjus umbes 170 kraadi juures 40-50 minutit (et vältida koogi pealt pragunemist, võib küpsetamise ajaks panna ahju ka kausi veega.). Kook peaks küpsetamise lõppedes olema veel kergelt võdisev. Lase juustukoogil esmalt avatud uksega ahjus tund aega jahtuda, täielikult jahtununa pane kook üleöö külmkappi.
Serveerimiseks rösti kuival pannil mandlilaaste, kata nendega kook. Paku juurde maasikakastet.

Valges veinis hautatud küülik

2012-01-23T11:00:00.002+02:00

Igasugused ahjuroad peaksid praegu küll au sees olema. Ilm on juba lihtsalt selline, külm ja lumine. Peale selle on hea lihtne roog ahju valmima lükata ja omaette valmima jätta. Ja miks mitte teha seda vahelduseks küülikulihaga?

Küülikuliha on üsna väherasvane, väikeste peenete luudega. Luud on küllalt haprad, nii et küüliku tükeldamiseks kirvest vaja ei lähe, piisab ka teravamast kööginoast või headest linnulihakääridest. Küüliku tükeldamist on oma blogis Aglio e Olio õpetanud Liina.

Vaja läheb:

1 küülik, tükeldatuna 7-8 tükiks
oliivõli
100 g peekonit, kuubikuteks lõigatud
1 sibul, hakitud
3 loorberilehte
1 tl kuivatatud rosmariini
4 tera nelki
soola
värskelt jahvatatud pipart
3 dl valget veini
5-6 dl kanapuljongit

Kuumuta pannil õli, lisa hakitud sibul ja peekon. Lisa segusse ka loorberilehed, nelk ja rosmariin. Kuumuta, kuni sibul on muutunud klaasjaks, ja eemalda siis pannilt. Hõõru lihatükke soola ja pipraga ning pruunista pannil õlis mõlemalt poolt mõned minutid. Tõsta lihatükid ahjupotti, kuhu lisa ka sibula-peekonitükid koos maitseainetega. Pannile vala aga puljong ja valge vein, kuumuta keemiseni ja vala siis ahjupoti liha peale. Pane pott ahju 180-200 kraadi juurde pooleteiseks kuni kaheks tunniks hauduma.
Serveerisin polentaga.

Crème brûlée ehk brüleekreem

2012-01-15T22:56:00.002+02:00

Eelmise aasta üks kasulikumaid (kuidas võtta :) soetatud köögividinaid oli gaasipõleti, mis originaalis polnudki niiväga köögividin - pärit ju teine hoopis ehituspoest ;) Lisaks kõigele muule sulatab see hästi ka suhkrut, näiteks crème brûlée peal.

Crème brûlée ehk eesti keeli brüleekreem on tavaliselt vanilliga maitsestatud keedukreem, mida katab krõbe pruunistatud suhkru ehk brülee kiht. See prantsuse magustoit on koostisosade poolest üsna lihtne, kuid pakub hästi valmistatuna meeldiva toiduelamuse, miks muidu see üle maailma nii armastatud on :) Tavaliselt valmistatakse crème brûlée'd individuaalsetes väikestes portsionivormides (ehk ramekin-vormides) ja serveeritakse külmalt. Suhkrukiht karamellistatakse vahetult enne serveerimist. Sööma hakkamisel karamelli katkilöömise prõks lausa paitab kõrvu.

Antud retsept on leitud Nami-namist ja selle järgi valmistatakse crème brûlée'd Edinburghi kohvikus Le Café St Honore. Tegelikult on valmistamismeetodeid mitmeid, selles versioonis kreemi ahjus ei küpsetata.

Sellest kogusest saab kuus portsjonit:

6 munakollast
5,5 dl 35% rõõska koort
vanillikaun
75 g suhkrut

Klopi munakollased suhkruga vahule. Pane pikuti pooleks lõigatud vanillikaun koorega potti, kuumuta keemiseni ja siis eemalda tulelt. Vala tasakesi ja pidevalt segades kuumutatud koor munavahu hulka. Pane pott keskmisele tulele ja kuumuta kreem 83 kraadini (kasuta termomeetrit). Sega pidevalt, ära lase kreemil põhja kõrbeda. Saavutades vajaliku temperatuuri, eemalda pott kohe tulelt. Kurna kreem läbi sõela ja täida sellega portsjonvormid. Lase kreemil jahtuda ja hoia üleöö külmkapis.

Vahetult enne serveerimist kata kreemid õhukese kihi suhkruga. Kõrveta suhkur kas leeklabiga või ahjus grillrežiimil karamelliks. Serveeri kohe koos värskete marjadega.

2011. aasta parimad palad

2012-01-11T23:20:00.002+02:00

Nagu ka eelmise aasta alguses, nii teen ka nüüd pisikese kokkuvõtte eelmise aasta parimatest paladest Sööme silmadega toidublogis. Statistika mõttes võib ära mainida eelmisel aastal kirjutatud 86 postitust, mida on rohkem kui eelmisel aastal, kuigi see, nagu arhiivist näha, mingeid rekordeid ei purustanud - 2009. aastal on üks postitus rohkem olnud :)

2011. aasta jooksul on blogi külastatud 93924 korda 38236 erineva külastaja poolt. Erinevate lehtede vaatamisi 170220. Populaarseim otsingusõna, millega siia jõuti, oli küpsisetort, selle järel sööme silmadega, kukeseenepasta, kanasalat, pitsapõhi, tuunikalasalat, brita kook, tiramisu, õunakook ja jogurtipannkoogid.

Aasta oli kindla peale igati põnev. Esimese poolaasta kolm kuud möödusid Bulgaarias. Kuigi ma alguses arvasin, et blogimisse tuleb seal olles paus sisse, siis seda siiski ei juhtunud - hoopis vastupidi, söögitegemine ja pildistamine on natuke nagu teraapiavorm ;)
Ära mainimist väärivad veel kindlasti mõned lahedad tordid erinevateks tähtpäevadeks - nagu näiteks Indreku sünnipäevatort. Aasta lõpp oli seevastu tegus tänu pulgakookidele, mida ma tegin Lõunakeskuse taluturule, oli huvitav kogemus :)

Ja nüüd siis parimate palade juurde - endiselt ikka eelmise aasta külastuste põhjal. Alustan soolasest nagu tavaliselt ikka kombeks on - mis sellest et tegelikult olid populaarseimad ikkagi magusad postitused :)

1. Parim pitsapõhi
2. Kukeseenepasta
3. Shopska salat
4. Kihiline kanasalat
5. Võimas võileib
6. Tuunikalasalat
7. Kiired kurgid
8. Kukeseenepirukad sinihallitusjuustuga
9. Tomatisupp, vol2
10. Hamburger

1. Šokolaadi-kohupiimatort vaarikatega
2. Mustametsa tort
3. Küpsisetordi trühvlid
4. Tiramisu
5. Ilma jahuta šokolaadikook
6. Küpsisetort
7. Õuna-kohupiima purukook
8. Banaanikook Mirette moodi
9. Mandlikattega õunakook
10. Munavalgevahu täidisega kringel

Lõpetuseks soovitus alanud aastaks - sööge kooki (kuni saab).

Küpsisevahetus 2011 - kokkuvõte

2012-01-10T11:26:00.000+02:00

Käes on uus aasta ja seega ka paras aeg kokkuvõteteks. Õigupoolest on see parim aeg juba kiirelt mööda vihisenud, aga erinevatel põhjustel pole sobivat hetke või meeleolu tekkinud. Nüüd aga vajab üks eelmise aasta asi veel lõpetust - alustan otseloomulikult Küpsisevahetusest.

Nii palju kui ma Küpsisevahetuse kohta tagasisidet saanud olen, on suurem osa osalenutest siiski päris rahule jäänud. Üldjoontes jäin ka mina rahule, küll aga olen järgmiseks ürituseks endale omajagu märkmeid kõrva taha pannud, ikka selleks, et järgmise aasta üritus paremini sujuks ;)

2011. aasta Küpsisevahetuse kokkuvõtteks aga lisan siia lingid kõigi küpsisevahetajate retseptipostitustele, mis mulle saadetud on. Vaatamist ja vesistamist peaks küllaga jätkuma - retseptini jõudmiseks klikkige pildil :)
PS: kes oma retseptilinki veel saatnud ei ole, aga tahaks seda siiski kokkuvõttesse lisada, siis minu meiliaadress on dagris ät gmail.com - pange link teele.

Šokolaadiküpsised Mitmekesi köögis korraga	Mooni-martsipaniküpsised Toidutegu
Šokolaadi-martsipaniküpsised pistaatsiatega Nora maiuspalad	Kaerakliiküpsised Soolasest magusani
Biscottid kuivatatud jõhvikate ja pistaatsiapähklitega Magusad fotod	Kaerahelbeküpsised mandlite ja pekaanipähklitega Vispel
Küpsised mandlite ja jõhvikatega Kairi kokkab	Biscottid pistaatsiapähklite, jõhvikate ja valge šokolaadiga Liisi blogi
Teeküpsised jõhvikatega Liisi blogi	Pähkli-šokolaadilohukesed Liisi blogi
Siiruviirulised pohlaküpsised Kuus kuud gluteeni- ja kaseiinivaba menüü	Jõhvika-valge šokolaadi küpsised Kuus kuud gluteeni- ja kaseiinivaba menüü
Zimtsterne - Kaneelitähekesed Kuus kuud gluteeni- ja kaseiinivaba menüü	Sidruni-mandliküpsised ja tuhksuhkrus šokolaadiküpsised Ketu kokkab
šokolaadiküpsised kaerajahuga Indreku toitmine	Neiman Marcuse šokolaadiküpsised Vanapere köögikatsetused
Sidrunikreemiga küpsised Mis ma täna söögiks teen?!	Mandlite ja sarapuupähklitega rugelach-küpsised Sööme silmadega
Kaerahelbeküpsised martsipaniga Köögitoimkond	Maapähklivõiküpsised šokolaadiga Kulinaarsed eksitused
Kardemonipätsikesed Kulinaarsed eksitused	Sarvesoolakrõbedikud Kulinaarsed eksitused
Maapähklivõiküpsised Zoozi tegemised	Maapähklivõiküpsised meresoolahelvestega Zoozi tegemised
Ingveriküpsised kaerahelveste ja jõhvikatega Zoozi tegemised	Jõhvikaküpsised Koopatibi küpsetab

Kellel siit veel ideedest puudus tuleb, siis võib vaadata ameeriklaste küpsisevahetuse retsepte - osa 1 ja osa 2. Sealmail võttis küpsisevahetusest osa 620 inimest, nii et vaatamist peaks jaguma.

Kausikook pühadeks

2011-12-29T17:59:00.000+02:00

Kuna Nami-Namis toimub juba mõnda aega kausikookide kooskokkamine, siis jõulupühadeks valmistasin ka mina ühe sellise - õigemini öeldes kohe mitu: 2 suurt ja 2 väikest kausitäit.

Kausikooki on maru lihtne valmistada, tuleb ainult koostisosad kihiti kaussi laduda, mõnda aega maitsestuda lasta ja mõnus mahlane kook ongi põhimõtteliselt valmis. Võimalusel tasuks kasutada läbipaistvat kaussi, siis on koogi kihid laual kenasti näha. Kausikoogi ainuke miinus ongi minu arust see, et kausist taldrikule tõstes koogi esteetiline väärtus langeb oluliselt. Seda annab muidugi parandada tehes magustoidud kohe portsionitena magustoidunõudesse või pokaalidesse valmis.

2 kausitäie jaoks läks vaja:

biskviit 3 munast
piparkooke
600 g kohupiimapastat
4 dl vahukoort
maitse järgi suhkurt
1 tl vanillisuhkrut
1-2 sl amarettot (soovi korral)
2 purgitäit kompotikirsse
vajadusel natuke kompotivedelikku immutamiseks

Pudista varem valmis küpsetatud (jahtunud) biskviitpõhi käte vahel väiksemateks tükkideks. Purusta ka piparkoogid. Nõruta kompotikirsid. Seeljärel valmista kreem: vahusta vahukoor suhkrutega peaaegu valmis, seejärel lisa kohupiimapasta ja jätka vahustamist, kuni saad ühtlase kreemi. Soovi korral võib kreemile maitseks lisada näiteks tilga amarettot.
Lao kaussidesse kihiti biskviidi- ja piparkoogipuru. Kata kirssidega, vajadusel (kui on vaja näiteks kooki varsti serveerida) immuta natuke kompotivedelikuga. Kirsikiht kata kohupiimakreemiga. Korda sama järjekorda, kuni kauss saab täis. Kõige peale pane veel mõned kirsid.
Jäta mõneks tunniks kuni üleöö jahedasse maitsestuma.

Rõõmsaid jõule!

2011-12-24T14:29:00.002+02:00

Mandlite ja sarapuupähklitega rugelach-küpsised (Küpsisevahetus 2011)

2011-12-22T23:54:00.000+02:00

Võib vist öelda, et Küpsisevahetus on selleks aastaks peaaegu läbi saanud. Täna oli see päev, mil kõik pidid oma küpsised juba kätte saama ning samas postitama oma blogisse enda tehtud ja laiali saadetud küpsiste retsepti ja soovitatavalt ka pildi.

Minu küpsisepakid hakkasid saabuma juba eelmise nädala keskel ja viimasel pakil käisin järel täna. Vahva oli ikka küll saada sõnumit, et pakk on kohal. Kuna ma muidu väga palju pakke ei saa, siis polnud suuremat mõistatamist paki oodatava sisu üle - ikka küpsised, mis muud :-)

Mina sain Küpsisevahetuses pakid Noralt, Koopatibilt ja Maritilt.

Ise saatsin aga pakid Kärdile, Marisele ja Marjule. Ma loodan, et nad kõik on oma pakid ilusti kätte saanud ja küpsised olid seal sees ka hästi säilinud. Oma saadud pakkidega jäin ma küll väga rahule :-)

Kuuldavasti pole mõned küpsisevahetajad veel kõiki oma pakke kätte saanud ja ma südamest loodan, et asi on lihtsalt hullumajas, mis toimub praegusel ajal postiasutustes. Käisin ise oma ühel teisel pakil postkontoris lausa kaks korda järel, sest esimesel korral oli ruum paksult rahvast täis ja mul polnud parasjagu nii palju aega oodata ka, täna sain oma paki siiski kenasti kätte ja kõik oli suurepärases konditsioonis (aitäh, Kairi!)

Rääkides nüüd minu tehtud küpsistest, siis lõpuks saatsin teele mandlite ja sarapuupähklitega rugelach-küpsised. Kuigi ma tegin kuu aja jooksul päris mitmeid maitsvaid küpsiseid, siis sel korral, kui neid oli vaja saatma hakata, juhtus küpsistega muidugi igasugu äpardusi :P Ka pakkimismooduse mõtlesin viimasel hetkel ümber ja kuigi mul olid kenad karbid juba valmis ostetud, otsustasin viimasel hetkel tsellofaankottide ja postikarpide kasuks, et küpsistel oleks vähem loksumisruumi. Seda, kas see moodus ka ennast õigustas, saavad rääkida juba need, kes minult küpsiseid said.

Mandlite ja sarapuupähklitega rugelach-küpsised

170 g võid
175 g toorjuustu
260 g jahu
valget suhkrut, maitse järgi
3/4 tl soola

Täidiseks

mandleid ja sarapuupähkleid, hakitult
1 kuhjaga tl kaneeli
pruuni suhkrut, maitse järgi

Vahusta või toorjuustu ja suhkruga. Lisa jahu ja sool, sega ühtlaseks. Jaga tainas väiksemateks osadeks (nt 5 osaks), mässi kilesse ja pane kas umbes 20 minutiks sügavkülma või mõneks tunniks tavalisse külmikusse. Täidise jaoks haki pähklid ja mandlid peenes, sega suhkruga.

Pärast seismist võta üks tainapall korraga, rulli see nelinurgaks. Kata pealt pähkli-suhkruseguga, jättes ühest otsast u 2 cm vabaks. Rulli kokku nagu rulliksid kaneelisaiu. Lõika umbes 1,5-2 cm juppideks, suru peale veel natuke täidist ja küpseta 200-kraadises ahjus 10-15 minutit. Jätka samamoodi teiste järgijäänud tainapallidega.

Arvan, et tore oleks mõne aja pärast - siis kui kõik on ikka oma pakikesed kätte saanud - avaldada siin ka väike kokkuvõte küpsisevahetuses osalejate kokku kogutud küpsiseretseptidest ja muljetest.

Küpsisesaaja loositud!

2011-12-18T17:03:00.000+02:00

Reede õhtul kukkus kell ja täna edastan loositulemused. Kasutasin vana head paberi ja pliiatsi meetodit, ehk siis kirjutasin kõigi nimed paberile, lõikasin kõigile välja loosipileti ja siis keerasin selle rulli. Pärast hoolikat segamist sättisin paberitükid ritta ja palusin endale öelda järjekorranumbri ja kummalt poolt lugeda - väike fotoreportaaž sellest protsessist (piltide närune kvaliteet tuleb sellest, et need on tehtud telefoniga.)

Fortuuna otsustas paremalt poolt 8nda kasuks.

Kelleks osutus...

Rebane, võta minuga ühendust paremal üleval toodud meiliaadressil, et kokku leppida, kuidas Sa paki kätte saad :)

Suhkrukringlid

2011-12-13T18:54:00.000+02:00

Ikka on mõned asjad, mida seostatakse teatud inimestega. Minu jaoks seostuvad need suhkrukringlid ühe minu vanaemaga, kuna just tema on neid vahetevahel teinud. Ja vahel, kui need siis ka minuni jõuavad, on neid alati ääretult mõnus krõbistada. Tegelikult on neid ka päris lihtne valmistada, nii et nüüd võtsin ma nende küpsiste tegemise ka ise ette - tulemuseks sain mõned plaaditäied mõnusalt muredaid kringlikesi. Kellele kaneel meeldib, võib küpsised katta ka suhkru ja kaneeli seguga.

Vaja läheb:

200 g hapukoort
125 g toasooja võid
250 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
450 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
peale suhkrut

Sega kõik ained kokku, kuni saad ühtlase taina. Kringlikeste vormimiseks võta tükk tainast ja rulli neist käte vahel peenikesed "vorstid" (~1 cm läbimõõduga), keera kringliks ja torka ühelt poolt suhkru sisse. Aseta kringlid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, suhkrune pool ülevalpool. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 15-20 minutit, kuni küpsised on kergelt kuldsed.

Detsember on küpsisekuu! Õnneloos lugejatele

2011-12-12T13:15:00.000+02:00

Kolm adventi on juba seljataga, jõulud lähenevad (võiks öelda et) meeletu kiirusega. Läheneb ka Küpsisevahetuse pakkide postitamise aeg. Seega vähemalt mina olen vahepeal üsna usinalt küpsetanud ja kooki teinud.

Esimesel advendil õnnestus käia üritusel Advent algab Antoniusest, mil avati ka Antoniuse õue Maitseelamuse koda. Lisaks sellele saab nüüd ka Tartu kesklinnas uisutada, ja iga ilmaga. Maitseelamuse kojas toimuvaga saab end kursis hoida nende Facebooki lehe kaudu, detsembris toimuvad seal pea iga päev erinevad õpitoad ja nii mõndagi veel, soovitan läbi astuda :)

Esimesel advendil olin ka mina seal oma küpsetistega kohal. Seega paaril eelmisel päeval oli meil siin nagu väike päkapikkude töökoda avatud. Tuba täitis küpsiselõhn ning siltide tegemise ja pakkimise sigin-sagin.

Lisaks küpsistele pakkusime ka nelja moodi pulgakooke. Pulgakoogid on suurepärased umbes kahe ampsu suurused koogikesed, mis praegusel ajal sobivad veel eriti hästi sussi sisse ;-) Muide, minu tehtud pulgakooke (hetkel kahes maitsevariandis) võib kenasti pakendatuna leida ka Lõunakeskuse Taluturult.

Õnneloos
Nagu enne mainitud sai, läheneb vaikselt ka Küpsisevahetuse pakkide teelepanemise aeg. See detsember on minu jaoks olnud täielik küpsisekuu. Kuigi paljud kurdavad, et pole üldse jõulutunnet, siis on see nii ehk naa ka üks parim aeg kinkide tegemiseks. Seega otsustasin teha ja teele panna veel ühe küpsisepaki, mille loosin välja oma blogi lugejate vahel. Selleks, et loosimises osaleda, jätke palun endast kommentaaridesse märk maha. Te ei pea end tutvustama, kuid ärge jääge ka anonüümseks - piisab hüüd- või bloginimest. Rääkige, mis teie sellest salapärasest jõulutundest arvate - kas ja kuidas ta tuleb, või ehk on juba olemas? Ja kui ei ole, siis kuidas pühademeeleolu saabumisele kaasa aidata? Lisaks võite ära mainida, millised on praegusel ajal teie lemmikküpsised :)
Kommenteerida saab kuni reede, 16. detsembrini, kella 23.59-ni. Seejärel vaatame, kellele loosiõnn naeratab ja kellele ma veel enne jõule paki erinevaid küpsiseid (ehk satub pakki ka midagi muud magusat ;-)) teele panen.

Lumekrabivahuga suupisted

2011-12-07T16:45:00.000+02:00

Mul on juba kogunenud omajagu pilte ja retsepte, mida siin jagada, aga kuidagi pole nende postitamiseni jõudnud. Aga seniks, kuni ma end kogun, pilte ja retsepte korda sean, lisan siia ühe väikse suupiste :) Kõik algas sellest, et kapis oli pakk makrat, mis vajas ära tegemist. Tulemuseks oli päris mõnus amps, nende jaoks kes makrat söövad.

Vaja läheb:

100 g makrat
50 g toorjuustu
soola-pipart
sidrunimahla
musta leiba
peale rohelist sibulat

Sega omavahel makra ja toorjuust, maitsesta soola-pipra ning värskelt pressitud sidrunimahlaga. Soovi korral vahusta segu saumikriga.

Serveerimiseks rösti leivad (mina röstisin kohe 2 korda järjest, et krõbedamat tulemust saada). Lõika noaga suupärasteks tükkideks või kasuta jupitamiseks viinapitsi või mõnda muud väikese suuga anumat. Pane leivatükkidele lusikaga makravahtu ja puista peale hakitud rohelist sibulat.

Retseptiidee Nami-namist.

Küpsisevahetus

2011-11-21T19:25:00.001+02:00

Hakkame eelmises postituses räägitud mõttest vaikselt tegudeni jõudma - ehk kuni selle nädala lõpuni on avatud registreerimine toidublogijate küpsisevahetusele. Kuigi ees on üsna kiired ajad, siis millal oleks veel parem aeg küpsiseid kinkida ja kingiks saada kui mitte praegu?!

Küpsisevahetus on väga lihtne: registreeru, saa kolme teise blogija andmed ja saada neile kõigile 12 maitsvat ise tehtud küpsist. Saa ka ise teistelt blogijatelt 3 pakki nämmasid küpsiseid. Kirjuta blogisse oma küpsiste retsept ning vaata teiste omi. Ja järgmisel aastal loodetavasti kordame :-)

Küpsiste saatmist peaks arvestama nii, et need jõuaksid saajani neljapäevaks, 22. detsembriks. Selleks kuupäevaks võib valmis panna ka oma blogipostituse. Küpsiste valmisel ja küpsetamisel oleks hea arvestada küpsiste transporditaluvust, et need ikka ühes tükis saajani jõuaksid. Ja muidugi - et üllatusmoment oleks suurem, siis hoia info, kellele täpselt küpsised saadad, salajas.

Registreeru siin

Üritus on siinmail (minu teada) esmakordne ja mul on väga hea meel seda läbi viia, teie abiga muidugi ;-) Nii et jagage uudist ja kaunistage oma blogisid ühega neist ilusatest Küpsisevahetuse logodest. Kopeeri endale üks järgnevatest koodidest:

Kuldne:

<a href="http://n2ljarotid.blogspot.com/search/label/k%C3%BCpsisevahetus"><img src="http://farm7.staticflickr.com/6239/6377647625_7432a3c111_m.jpg" width="240" height="240" alt="Küpsisevahetus 2011"></a>

Jõulune:

<a href="http://n2ljarotid.blogspot.com/search/label/k%C3%BCpsisevahetus"><img src="http://farm7.staticflickr.com/6107/6377631443_3a5dae8dcd_m.jpg" width="240" height="240" alt="Küpsisevahetus 2011"></a>

Valge:

<a href="http://n2ljarotid.blogspot.com/search/label/k%C3%BCpsisevahetus"><img src="http://farm7.staticflickr.com/6221/6377647787_481e0d22af_m.jpg" width="240" height="240" alt="Küpsisevahetus 2011"></a>

Tume:

<a href="http://n2ljarotid.blogspot.com/search/label/k%C3%BCpsisevahetus"><img src="http://farm7.staticflickr.com/6235/6377648145_ccb6b22887_m.jpg" width="240" height="240" alt="Küpsisevahetus 2011"></a>

Ja mis siis muud kui - alaku küpsiste planeerimine!

Ja PS - Kairi blogist Kulinaarsed eksitused, palun võta minuga eraldi ühendust, ma ei leidnud Sinu blogist kontaktandmeid.

Mõned koogid ja lõpus üks magus mõte

2011-11-18T16:15:00.001+02:00

Vahepeal on mõnedeks tähtsateks päevadeks valminud sellised tordid. Üks sünnipäevatort koosnes lausa paljudest pisikestest "pulgakookidest" (ingl. k. cake pops) ja 24-cm päris-tordist (kahekihiline biskviit, vahel kohupiimakreem kompotikirssidega, kaetud mandlitükkidega šokolaadiga).

Pulga otsa tegin kooke esimest korda. Lõpptulemus jäi päris mõnus, lisaks on hea, kui ilma "käsi määrimata" saab sellise väikse koogiampsu nahka pista.

Valmistamisel osutus heaks abivahendiks vana munarest.

Katsikule minemiseks sobib hästi selline nunnude jalajälgedega tort: 3-kihiline biskviitkook maitsva mascarponekreemi ja kirssidega. Jalajälgede kujutised on leitud Google otsingu tulemusel.

Küpsisevahetus?

Aga nüüd mõttest. Natuke aega tagasi jäi silma USA-s toidublogijate vahel korraldatav küpsisevahetus ehk Cookie Swap. Küpsisevahetus seisneb selles, et teatud kuupäevaks panevad blogijad oma küpsisepakid teele ja samas saavad teistelt blogijatelt pakid vastu. USA-s vahetab küpsiseid 622 toidublogijat. Kuidas tundub? Kas ka Eesti toidublogardte meelest sellisel mõttel jumet oleks? Kellele siis ei meeldiks küpsiseid kinkida ja saada? Mulle küll meeldiks ;)

Avaldage arvamust kas kommenteerides või saatke meil, et näha, mis juba sel aastal ette võtta annaks! :)

Müsli, teistmoodi

2011-11-10T12:41:00.000+02:00

Esimest korda tegin ise müslit Bulgaarias olles. Sellest on nüüd küll omajagu aega möödas ja ega õigupoolest vahepeal polegi müslitegu ette võtnud... Väike lüke asi uuesti ette võtta tuli Marju Tassikese-blogist. Kui minu esimesed müslid valmisid kasutades õli (esimest moodi müsli retsepti saab vaadata siit), siis Marju oli oma müsli teinud hoopis munavalgeid katsetades.

Munavalgete eeliseks on see, et saab kasutada vähem rasva. Samas on munavalgetega tehtud müsli ka sõmeram - muna käitub nagu liim ja moodustuvad sellised väiksed kaerahelveste-pähklite-rosinate kogumikud, mis mulle väga meeldivad. Nii on ainult oht, et müsli saab enne lihtsalt snäkkides otsa, sest neid väikseid "kogumikke" on ju maru lihtne lihtsalt näppude vahelt suhu pista (üksikid kaerahelbeid ja rosinaid ei viitsi ju niisama taga ajada, noid tuleb ikka peoga võtta ;) :D).

Kui rääkida sellest, millega müslit süüa, siis minu isiklikud lemmikud on piim ja jogurt. Maitsestamata jogurt on parim, kui seda veidi suhkru või meega maitsestada ;) Kaubandusvõrgust vist muidu ilma mingi "maitseta" aga magusat jogurtit ei leia ?

Vaja läheb:

5 dl kaerahelbeid
100 g mandleid või muid pähkleid
50 g rosinaid
2 munavalget
1 tl vanillisuhkrut
0,5 tl soola
2 sl valget suhkrut
2 sl pruuni suhkrut, kasutasin demerara suhkrut
1 sl kakaod
1 tl kaneeli
2 sl mett

Haki mandlid. Sega omavahel kaerahelbed, mandlitükid ja rosinad. Vahusta 2 munavalget paari supilusikatäie suhkruga tugevaks vahuks. Lisa vanillisuhkur, kakao, kaneel ja pruun suhkur ning kaerahelbesegu. Sega läbi, kõige viimasena lisa mesi ja sega taas läbi.

Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 150-kraadises ahjus 20-30 minutit, aeg-ajalt läbi segades. Lase jahtuda ja pane õhukindlalt suletavasse purki.

Kookosesaiad

2011-11-04T15:24:00.000+02:00

Magusaks nädalavahetuse hommikusöögiks sobivad imeliselt kookosesaiad meelepärase lisaga - näiteks mee ja jäätise või kohupiimakreemi ja marjadega. Muide, siin võib ära kasutada ka juba kuivamise märke ilmutavaid saiaviile.

Olenevalt sööjate arvust on saiade jaoks vaja:

saiaviile
mune
suhkrut
kookoshelbeid
õli praadimiseks

Peale panemiseks:

mett, marju, jäätist, kohupiimakreemi või midagi muud head :)

Klopi munad suhkruga lahti (4 suure röstsaia viilu jaoks kasutasin vist 2 muna ja 4-6 sl suhkrut). Kasuta selleks suuremat supitaldrikut, et oleks hea saiaviile sisse kasta. Teisele taldrikule vala kookoshelbeid. Pane juba pann pliidile tilga õliga kuumenema, siis kasta saiaviile kõigepealt mõlemalt poolt munasegusse ning pärast seda kookoshelvestesse, nii et sai saab ühtlaselt kaetud.

Prae kuumal pannil kuldseks, tõsta taldrikule, kata meeldivate lisanditega ja lase heal maitsta :)

Guinnessiga tassikoogid vahukommikattega

2011-11-02T14:02:00.001+02:00

Guinnessi õllega tehtud (šokolaadi)koogid olid mulle juba ammu silma jäänud. Mõnda aega tagasi sai poes käies ka üks pudel õlut selle tarvis korvi pandud ja nüüdseks juba möödunud Halloweeniks valmisid sellised kummitustega koogid.

Õlu annab tassikookidele omapärase maitsenüansi, aga mitte midagi sellist, mis kuidagi üle lööks. Kui ei teaks, et õllega tehtud, siis seda ilmselt ära ei arvakski :P Sefiirilaadne vahukommikate on mõnusalt õhuline ja teeb koogikesed kohe märksa erilisemaks, eriti kui sellest tordipritsi abiga vahvad kummitused teha ;)

Koogikeste jaoks (24 tk):

Dave Liebermanni retsepti järgi

5 dl jahu
1,9 dl kakaod (magustamata)
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
4 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
110 g võid, sulatatud
1 pudel (330 ml) Guinessi (või mõnda muud tumedat õlut)
3 suurt muna
1,9 dl hapukoort

Tassikookide jaoks veendu kõigepealt, et kõik vajalikud ained on olemas (mitte nagu mina, kes ma pidin poole tainasegamise peale poodi mune juurde tooma minema :)

Sulata kõigepealt või. Sega omavahel kuivained - jahu, kakao, küpsetuspulber, sool ja suhkrud. Teises kausis sega omavahel sulavõi ja pudelitäis Guinessi. Vispelda ükshaaval sisse munad. Kõige lõpuks lisa hapukoor ja sega ühtlaseks. Jaohaaval lisa kuivainesegu vedelikule, kogu aeg korralikult läbi segades. Tainas jääb üsna vedel ja pole just väga raske kogu muffinipanni seda täis lödistada :D Kõige mugavam on taina tõstmiseks kasutada näiteks väikest kulpi.

Tõsta tainas pabervormidega kaetud või võitatud muffinipanni pesadesse, täites vormid 3/4 ulatuses. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 25 minutit. Põhiline on mitte üle küpsetada, koogikesed peavad küll olema ilusti tahkel kujul, kuid keskelt veel pehmed. Lase täielikult jahtuda - seni on paras aeg valmistada vahukommisegu.

Vahukommikatte jaoks läheb vaja:

NB! Sellest kogusest ei piisa, et katta kõik koogid. Kõigi 24 koogikese katmiseks valmista 1,5-2-kordne kogus vahukommivahtu.

4 munavalget
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut

Eralda munavalged ja -kollased. Pane munakollased õhukindlasse purki kõrvale, kuna siin läheb vaja ainult munavalgeid.

Pane suuremasse potti vesi pliidile keema. Pane munavalged suhkruga väiksemasse (metallist) potti. Hoides potti keeva veega poti kohal (vee kohal, mitte vees - et mitte mune küpsetama hakata), mikserda segu aeglasel kiirusel nii kaua, et suhkur oleks täiesti lahustunud. Testimiseks hõõru natuke munavalgevahtu sõrmede vahel - kui tunnet suhkruterasid, jätka mikserdamist.

Kui suhkur on lahustunud, eemalda pott kuuma auru kohalt ja jätka mikserdamist tavapärasel ;) moel, kuni munavalged on muutunud kõvaks valgeks läikivaks vahuks. Täida tordiprits vahuga ja kaunista koogikesed. Kummituste tegemiseks pritsi oogikestele 2-3 rõngast, mis lähevad järjest väiksemaks. Pane kummituste silmadeks-ninadeks šokolaaditükid ja ongi valmis!

Daring Bakers: povitica

2011-10-27T09:02:00.001+03:00

Daring Bakeri väljakutsetega on viimasel ajal läinud nagu te kõik ise näinud olete :P Eelmise kuu väljakutseks olid croissantid, mida ma isegi tegin, aga postituseni ei jõudnudki. See kuu aga olen usinam ja postitan lausa õigel kuupäeval.

Oktoobrikuu väljakutseks oli povitica. Väljakutset võõrustas Jenni blogist The Gingered Whisk. Povitica on tüüpiline Ida-Euroopa pühadeks küpsetatav magus sai, mis on nii silmale ilus vaadata kui ka mõnus süüa. Oma siiru-viirulise läbilõike ja pehme pärmitainaga, mis on läbi põimitud magus-mahlase pähklitäidisega, on see tõeline maiuspala. Üsna töömahukas maiuspala küll, aga see siiski.

Tüüpiliselt on täidiseks Kreeka pähklid, aga see on koht, kus võib fantaasial vabalt lennata lasta - katsetada võib näitaks õuna-kaneeli täidisega või toorjuustuga. Pähkline kerge kakao ja kaneeli nüansiga täidis sobis mulle väga hästi, nii et nii ta jäigi :)

Kahe pätsi jaoks läheb vaja:

Tainas:

25 g värsket pärmi
60 ml sooja vett
240 ml piima
85 g suhkrut
1,5 tl soola
2 suurt muna
65 g võid, sulatatud
~550 g jahu

Täidis:

560 g Kreeka pähkleid, purustatud
120 ml piima
115 g võid
1 suur muna
0,5 tl vanilliekstrakti
225 g suhkrut
0,5 tl kakaod
0,5 tl kaneeli

Määrimiseks:

100 ml kanget kohvi
2 tl suhkrut
1 tl võid

Segasin omavahel vee ja piima ning soojendasin segu väikses potis kuni vedelik oli käesoe. Sulatasin vee-piimasegus pärmi, lisa suhkru ja soola ning segasin kuni suhkur oli sulanud. Kloppisin sisse munad, lisasin sulavõi. Hakkasin lisama jahu - kõigepealt pool, seejärel vähehaaval ülejäänu. Kui tainas moodustas juba enam-vähem palli (ei olnud liiga vedel), võtsin selle kausist välja ja jätkasin sõtkumist jahusel pinnal, ikka vajadusel jahu juurde pannes. Jahust olenevalt võib seda kuluda vähem või rohkem.

Kui tainas valmis ja enam käte külge ei jäänud, vormisin selle palliks ja lõikasin siis võrdselt pooleks. Üks tainatükk peaks kaaluma rohkem kui 500 grammi. Vormisin mõlemad tükid omakorda pallideks ja panin kerkima. Kergitamiseks meeldib mulle kasutada puhtaid (mitte sama kauss, kus tainast segasin) kergelt õlitatud kausse - panen tilga õli kausi põhja ja keerutan siis seal sees tainapalli. Niimoodi tuleb tainas pärast kerkimist suurepäraselt kausist välja ja ei ole vaja kausi küljest midagi rohkem kraapida ;)

Siis jätsin taina 1,5-2 tunniks rätiku alla kerkima, seni käisin poes ja tõin pähkleid.

Täidise jaoks purusta kõigepealt pähklid. Mina tegin seda lihahaamri abiga läbi kilekoti. Kes soovib peenemat pähklipuru, soovitan kasutada köögikombaini. Panin piima väiksesse potti, kohe sinna juurde lisasin või ja panin segu tulele, kuni piim keema läks - selleks ajaks on ka või otseloomulikult sulanud :) Vahepeal lisasin pähklitele pool lusikatäit kakaod ja teist sama palju kaneeli, ja muidugi ka suhkru. Kui piim valmis, valasin selle pähklitele peale ja segasin, kuni suhkur ära sulas. Siis kloppisin sisse ühe muna ja viisin segu rõdule jahtuma.

Nüüd tuli huvitavam osa. Kõigepealt katsin laua puhta linaga, mille mustaks saamisest väga kahju poleks. Tegelikult oleksin ma selle lina pidanud võtma juba siis, kui ma kunagi struudlit tegin ;) Igatahes - lina puistasin kergelt jahuga üle ja võiski alata.

Kui mõlemad tainaportsud olid julgelt kahekordseks kerkinud, võtsin neist ühe. Kummutasin lauale (seesama linaga kaetud laud ikka). Vormisin ühtlaseks palliks, siis väikese ristküliku kujuliseks. Edasi toimus töö tainarulliga, mille eesmärk oli ristkülik u 30x25 cm suuruseks venitada. Järgmisena koostöös rulli ja kätega venitasin tainast aina suuremaks. Eesmärgiks peaks olema nii õhuke tainakiht, et läbi selle näeks aluslina tooni või mustrit. Samas on oluline kogu aeg kindel olla, et tainas ikka lina küljest kenasti lahti tuleb - minul sellega probleeme ei olnud, sellepärast mõtlesingi, et oleksin ka selle ammuse struudliteo ajal juba lina kasutusse võtma pidanud.

Kui tainas oli peaaegu laua suuruseks venitatud, siis sai jätkata täidise peale kandmisega. Siinkohal peaks mainima, et pole vaja tainast ilusaks ristkülikuks venitada, las see tuleb nagu tuleb ;) Üsna ebamäärase kujuga st.

Määrisin umbes pool täidisest tainale. See oli nüüd see koht, kui hakkas määrama pähklitükkide suurus - nimelt suuremate tükkidega täidisega on tainast raskem ühtlaselt katta. Siis rullisin taina pikemast otsast kokku ja panin võitatud keeksivormi kerkima. Rulli peaks vormi panema U tähe kujuliselt, nii et mõlemad U otsad on veel sisse keeratud - see tagab tüüpilise struktuuri, kui saia lõpuks lõikama hakata.

Siis tuli täpselt sama asja teha ka teise osa tainaga. Siis panin mõlemad 15 minutiks kergelt soojendatud ahju kerkima, lihtsalt toas oleks sellega lihtsalt palju rohkem aega läinud. Enne ahju panemist määrisin saiu kange kohvi, suhkru ja või seguga.

Saiu peaks küpsetama 15 minutit 180 kraadi juures ning seejärel alandama kuumust 150 kraadini ja küpsetama veel 45 minutit. Pärast küpsetamist oleks hea lasta saiadel pool tunnikest restil jahtuda.

Söömiseks lõika sai sakilise noaga viiludeks. Hõlpsamaks lõikamiseks soovitatakse keerata sai teisipidi - pealmine pool allapoole. Kõige maitsvam on muidugi veel ahjusoojana, aga ka järgmisel päeval kas röstituna või ilma, peale võib veel määrida õhukese kihi võid.

Kikerhernesupp suvikõrvitsaga

2011-10-24T13:20:00.001+03:00

Esimene mõte Eestisse tagasi jõudes oli, et küll teil on siin küllllm! Praeguseks on juba ka minul endal siin külm ;) Seega suurepärane aeg igasugusteks hautisteks, suppideks ja pajaroogadeks.

Vahepeal tegin omamoodi algust ka prantsuskeele õppimisega. Nimelt olen juba mõned retseptid oma uutest raamatutest Google Translate abiga ära tõlkinud. Ja päris lahe on - eriti kuulata, kuidas Google Translate neid prantsuskeelseid lauseid ette loeb ja kõik tundub täiesti arusaamatu, aga samas ka päris kihvt. Noh, nii kihvt, et tahaks ise ka osata... natukenegi :)

Hetkel ma juba osad sõnad viin oma tähendusega kokku, aga välja hääldamisega ma parem ei hakka teistele naerukrampe tekitama. Ja olgu öeldud, et tavaliselt ma niimoodi raamatutesse ei sodi ;)

Õnneks seda muret blogis pole - supp kannab raamatus nime soupe froide aux pois chiches ehk siis külm supp kikerhernestega. Ma ennast külmast heidutada ei lasknud ja tegin ikka sooja supi ;) Kusjuures, raamatu järgi annab serveerida ka salatina. Minu supp tuli igatahes omajagu vürtsikas, aga eks see ole igaühe enda teha.

4 sööjale:

400g konserveeritud kikerherneid
2 paprikat, nt punane ja roheline
1 suvikõrvits
1 sibul
2 küüslauguküünt
1 loorberileht
pool purki (400g) purustatud tomateid
1 tl koriantrit
kurkumi, tšillipulbrit, soola
oliivõli

Punasta paprika, lõika kuubikuteks. Nõruta kikerherned. Lõika ka suvikõrvits kuubikuteks. Koori sibul ja küüslauk ning haki peenelt.

Kuumuta potis õli. Lisa hakitud sibul ka küüslauk, kuumuta segades umbes 2 minutit. Lisa tomatikonserv, suvikõrvitsa- ja paprikatükid, loorberileht ja kõik teised maitseained. Lisa 750 ml vett, kuumuta keemiseni ning lase siis 15 minutit madalal kuumusel keeda.

Lõpuks lisa kikerherned, keeda veel 5 minutit ja ongi valmis. Serveeri soojalt või külmalt.

Mugandatud raamatust Cuisine Petit Prix.

Prantsusmaa, Pariis ja muidugi makroonid

2011-10-18T15:22:00.005+03:00

Pool üle-eelmist ja eelmist nädalat veetsin ma Prantsusmaal. Pool ajast siis agility maailmameistrivõistlustel (eelmisel aastal toimusid need Saksamaal) Liévinis ja teise poole ajast tegime tutvust Pariisiga.

Liévinit ja Bruay-la-Buissiére'i nimelist linnakest, kus meil hotell asus, me eriti näha ei jõudnud, sest võistlused algasid hommikul 7 ajal ja lõppesid õhtul siis, kui juba pime oli. Seega kulus kogu ülejäänud vähene aeg söömisele ja magamisele - mida oli kindlasti liiga vähe ;)

Esimene päev Pariisis kulges ka puhkamise tähe all, mida muidugi ei saanud liiga palju teha, sest me olime ju Pariisis! Nii palju oli vaja näha ja teha ja käia! ;)

Kui paljud räägivad, et Eiffeli torn on üks mõttetu konstruktsioon, siis öises tuledesäras on see ikka päris lahe. Meil kulus vist oma kaks tundi, et me kõik nähtud ja vajalikud pildid tehtud saime (ja selle aja sisse ei kuulnud üleval ära käimine) :D Aga tõesti, päeval poleks seal kindlasti pooltki nii ilus olnud.

Pean ütlema, et kõige lahedam atraktsioon, millest osa võtsime oli rattaekskursioon öises Pariisis. Giidiks oli huumorisoonega ameeriklane, kes rääkis siin-seal huvitavamaid lugusid nii kaugemast kui ka lähemast ajaloost. Huumorit pakkusid veel muidugi ameeriklastele (keda oli suurem seltskond) hästi peale minevad hüüdlaused nagu Dominate the road! ja Be somebody! Kõigile eelarvamustele (olime neid eelmisel õhtul näinud ja kuulnud, kui teede domineerimise kõnet peeti) vaatamata oli super lahe sõit, mida soovitaks ka teistele esmakordselt Pariisi minejatele - näeb ja kuuleb nii mõndagi huvitavat (näiteks kuidas Academie Française'is kolm kuud aru peeti, kas iPod on poiss või tüdruk :), lisaks väike kehakultuur (päev läbi ringi kõndimisest ju ei piisa!) ja ühe Pariisi parima jäätisekohviku külastus.

Otseloomulikult said külastatud ka mitmed boulangerie'd-patisserie-d ehk saia- ja koogipoed. Infot sai uuritud Silja, Food and Paris blogist. Kahjuks ei suutnud me ajastada oma käimisi ja kõhutühjust Pariisi restoranide lahtiolekuaegadega. Prantsusmaal on kella kahest seitsmeni ju pea võimatu midagi peale võileiva süüa saada ;)

Ma ei suutnud muidugi vastu panna ja tõin koju ka mõned prantsuskeelsed kokaraamatud ja toiduteemalised ajakirjad. Nüüd on hea põhjus prantsuskeelt õppima hakata :)

Kohustuslikus korras sai kaasa toodud ka karbitäis makroone - Pierre Hermé omi ja natuke teisi ka. MMmm, milline maitse! Makroonid on kindla peale ühed mu lemmikud...

Ja nad on ju lihtsalt täiuslikud, kas pole?!

Mandlikattega õunakook

2011-10-03T16:06:00.002+03:00

Õunakookide hooaeg on täies hoos. Minu teiseks "valituks" osutus selline mõnusalt mahlane mandlikattega kook. Loomulikult kui minul mandlilaaste vaja oli, siis tundus, et kõigist Tartu poodidest on need määramata ajaks otsa saanud. Nagu näha, siis lõpuks siiski leidsin ;) Serveerisin seda kaneelise jäätisega, aga ka vahukoor teeb sama töö hästi ära.

Vaja läheb:

150 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
soola
4 suurt õuna, võimalusel eri sordist (vähemalt 400 g)
2 muna
150 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut või -ekstrakti
3 sl rummi
100 g võid, sulatatud
30-40 g mandlilaaste

Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja näpuotsatäis soola. Puhasta õunad, vajadusel koori ja lõika siis tükkideks. Vahusta munad suhkruga, lisa rumm ja vanilliekstrakt. Lisa pool jahust ja pool võist, sega läbi ja lisa ülejäänud jahu ja või. Lisa õunatükid tainale ja sega läbi, nii et kõik õunatükid oleksid tainaga kaetud. Vala tainas võitatud vormi (24 cm diameetriga). Puista peale mandlilaaste ja küpseta 180-kraadises ahjus 40-50 minutit.

Retsept muudetud kujul siit.

Puravikusupp punase veiniga

2011-09-29T13:52:00.001+03:00

Kuigi ma ise pole palju metsa seenele jõudnud, siis mu ema on küll. Minu tööks on siis jäänud nende seentega midagi ette võtta. Ma siis panin neid nii sügavkülma kui ka marineerituna purki, proovisin ka hapendamist ning loomulikult läksid osad kohe söömiseks.

Tuli välja, et ikkagi on hea, kui mõned tühjad purgid kuskile varutud on - tavaliselt olen just mina see, kes need kõik julmalt minema viskab, et need ette ei jääks ;) Purkidega on veel see tüütu asi, et neilt peab ju silte maha kraapima. Pole just väga kena saada nt moosipurki, mis väidab, et sees on tegelikult seeneseljanka. Minu arust on seda parim teha, kui jätta purgid enne mõneks ajaks sooja vette likku. Sellisel juhul koorduvad sildid tavaliselt üsna lihtsalt maha. Ja siis saab purke kaunistama panna hoopis kenamad sildid. Et järgmise aasta sildistamist kergemaks teha, on parem silte mitte kleepida, vaid paelaga ümber purgi siduda :)

Puravikkudega oli kaks varianti - kas teha puravikuravioole või suppi. Olgu öeldud, et püreesupid meeldivad mulle väga, samas ega pasta mulle vähem ei meeldi :D Läksime siiski lihtsama vastupanu teed ja valmis supp, punase veiniga. Retsept on üldjoontes pärit Nami-namist. Kuigi supp on maitsev, siis väga kuumalt siiski sööma hakata ei tasu nagu retseptis õpetati, kõrvetab keele ära ;)

Vaja läheb (kahele kuni neljale):

200 g puravikke, läbi kuumutatult
20-30 g võid
1 väike sibul, rõngasteks lõigatud
1 küüs küüslauku, peenelt riivitud
soovi korral ~60 g suitsusinki, ribadeks lõigatud
5+1 dl vett
1,5 kanamaitselist puljongikuubikut
2,5 sl jahu
2 dl kohvikoort (või vahukoort)
0,5 dl punast veini
1 sl sojakastet
soola, pipart
pealeraputamiseks parmesani

Kõigepealt rebi puravikud väiksemateks tükkideks ja kuumuta pannil või potis kuni niiskuse eraldumiseni. Lisa või, hakitud sibulad, peenelt riivitud küüslauguküüs, hauta mõõdukal kuumusel. Siis lisa singiribad, pruunista kergelt. Lisa pool 5 detsiliitrist veest ja püreesta siis seened, sibula- ja singiribad. Lisa ülejäänud vesi - 1 dl jäta alles ja sega jahuga. Lisa ka puljongikuubikud. Kuumuta suppi kuni keemiseni ja lisa siis jahu, mis on segatud 1 dl veega. Sega ja kuumuta uuesti keemiseni. Lisa koor, vein ja sojakaste. Maitsesta ning keeda siis suppi keskmisel kuumusel, kuni see pakseneb.

Serveeri peale riivitud parmesani ja värskelt purustatud pipraga. Juurde sobib hästi mõni maitsev kukkel või saiaviil.

Õuna-juustukook

2011-09-26T22:10:00.000+03:00

Ma pole kunagi olnud suurem õunakookide fänn, aga selle häda vastu aitavad hästi head õunakoogid ;) Seekord sai määravaks asjaolu, et a) polnud ammu toorjuustukooki teinud, ja b) külmikus ootas just paras ports toorjuustu. Niisiis ühendasin kaks asja ja tulemuseks mõnusalt kreemine õunakook šokolaadisel põhjal. Põhja tegin seekord väheke paksema kui tavaliselt juustukoogil.

Põhi:

180 g šokolaadimaitselisi küpsiseid (1 pakk Selga küpsiseid)
60 g võid
1 sl suhkrut
1 munavalge

Kate:

2 suuremat õuna, kooritud ja õhukesteks viiludeks lõigatult
300 g toorjuustu
150 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 sl maisitärklist
2 muna

Pane või sulama ja vahusta üks munavalge suhkruga kõvaks vahuks. Purusta küpsised, sega sulavõiga läbi. Lisa munavalgevaht ja sega läbi. Kata 24-cm suuruse koogivormi põhi küpsetuspaberiga, servad võita. Polsterda vormi põhi ja soovi korral ka servad küpsiseseguga ja pane siis seniks, kuni täidis valmib, külmkappi.

Vahusta toasoe toorjuust suhkrutega, lisa ükshaaval munad. Sega sisse ka 2 sl tärklist . Vala pool täidist põhjale, kata see ühtlaselt õhukeste õunaviiludega ja vala peale ülejäänud toorjuustusegu. Vajadusel silu koogi pind ühtlaseks ja pane ahju. Küpseta 180-kraadises ahjus 40-50 minutit.

Sünnipäevatort Indrekule

2011-09-23T12:16:00.006+03:00

Teist korda elus katsin tordi martsipaniga, kujukesi voolisin esmakordselt :) Sisuks oli 24 cm diameetriga kolmekihiline šokolaadi-kohupiimatort kirssidega.

Martsipan on värvitud täiesti looduslike värvidega. Sellistest pallikestest...

...said sellised kutsud

Ja kokku tuli selline tort

Kui juba näitamiseks läks, siis ajaloo huvides ka üks üsna hämarates tingimustes tehtud pilt minu esimesest martsipanikattega tordist - oli teine selline "õunakook" ;)

Muuseumimuljeid

2011-09-21T13:08:00.000+03:00

Pühapäevasele muuseumipäevale eelnes laupäev, mis koosnes - üllatus-üllatus :) - põhiliselt küpsetamisest. Alustasin küpsistega, lõpetasin eri sorti koogikestega. Algul oli plaan teha mustikamuffineid, aga neist said sama retsepti järgi sujuvalt jõhvika- ja astelpajumuffinid valge šokolaadi ja toorjuustukattega. Kuna hommikul tõin turult ka ploome, siis täiesti plaanimata valmisid ka šokolaadise beseekattega ploomi-šokolaadikoogikesed. Etteruttavalt võib öelda, et viimased osutusidki vist kõige populaarsemaks ehk said kõige kiiremini otsa.

Kui küpsetamisega jõudsin isegi üsna varasel ajal valmis, siis järgmise hommiku ettevalmistused venisid nii, et kohati tundus, et meie küll õigeks ajaks Raadile ei jõua. Hommikul oli ju vaja veel küpsiseid pakkida, sildikesi printida, näputööks sai silte välja lõigata ja pakkidele kinnitada. Lõpuks autosse istudes sai ainult loota, et kõik küpsetised ka kohale jõudes oma viisaka välimuse säilitanud on - kolme päeva kohta olin juba kuidagi tihti pidanud seda mõtet mõtlema, sai ju alles reedel üht kooki transporditud ;)

Kohapeal andis silt kirjaga Sööme silmadega märku lauajupist, kuhu tuli ennast ära mahutada - naabriks ühelt poolt Ülle blogist Tiramisust ja Fata Morganast, teiselt poolt Palamuse O.Lutsu Kihelkonnamuuseum.

Maitseid oli kokku kogutud omajagu. Kuigi mina andsin omalt poolt ikka parima, et seis magusa kasuks oleks ;), oli magusa-soolase suhe isegi üllatav 13:7.

Tore oli ka lõpuks teisi blogijaid näost-näkku näha! Mitmed pakutavad hõrgutised said ka kaasa ostetud ja hiljem kodus järgi proovitud, Koopatibi hääd S-id ka järgmisel päeval järgi tehtud ;)

Tänusõnad päeva õnnestumise eest lähevad Katale, kes laenas mulle ühe muffinivormi lisaks; Tassikese Marjule, kes lahkelt lubas oma armsaid moosipurkidele mõeldud sildikesi kasutada; Marisele abis olemise ja Jaanusele pildistamise eest - ja otseloomulikult ostjatele. Hirmud selle kohta, et lõpuks lähen kõigi oma kookidega koju tagasi, olid siiski alusetud - ka viimane muffin leidis endale lõpuks omaniku :)

Põhjalikuma foto-ülevaate saab siit:

Muuseum üheks päevaks - kutse ;)

2011-09-14T00:26:00.005+03:00

Sel pühapäeval saavad Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis ühe pop-up muuseumi raames kokku kõiksugu kogujad ja kollektsioneerijad - nende seas ka maitsete kogujad ehk toidublogijad ;)

Tartu toidublogijatest astuvad üles ja pakuvad head-paremat lisaks minule ka Ülle, Kaare, Liisi, Liilia, Jaanika ja Signe ning Sille.

Kohtumiseni juba pühapäeval!

Viinamakaronid ehk Pasta alla Vodka

2011-09-12T17:10:00.004+03:00

Nii, mis te arvate, milline oli esimene reaktsioon teatele, et võiks viinaga pastat teha? Ha-ha-ha, tee muidugi. Oh, mis? Päriselt räägid või?! - umbes midagi sellist nalja, üllatuse ja uskumatuse vahepealset. Õigupoolest alguses peetigi seda naljaks, natuke hiljem suhtuti mõttesse umbusu ja kahtlusega, aga kui söök valmis sai, siis olid kõik esialgsed kahtlustavad mõtted peast pühitud :) Viin ju aurustub suures osas, samas aga jätab sellise peene maitsenüansi. Roog valmib lihtsalt ja maitseb hea. Eriti lihtsalt muidugi siis, kui kasutada poest ostetud valmis makarone. Mina valmistasin pasta ise, muidu läheb veel masin rooste :D

Vaja läheb:

2 inimese jagu pastat (põhiretsept 2 munaga või valmis pastat)
tilk õli
1 sibul, peenelt hakitud
1 küüs küüslauku, riivitud
50 g suitsupeekonit, peenelt hakitud
400 g purustatud tomateid
soola-pipart
paar tšillihelvest
viina, kolm pitsitäit
1-2 sl toorjuustu
serveerimiseks parmesani

Kui valmistad pasta ise, alusta sellest. Vahepeal või siis pärast pastaga ühele poole saamist on paras aeg alustada kastmega. Selleks kuumuta tilk õli ja prae selles sibul klaasjaks, lisa riivitud küüslauk ja peenelt hakitud peekon. Kui peekon on pruunistunud, lisa kõrgel kuumusel pitsitäis viina. Siis lisa purustatud tomatid ja jätka kuumutamist madalal kuumusel, vajadusel lisa sorts keedetud vett, maitsesta soola ja pipraga, lisa paar tšillihelvest. Kui kaste paistab enam-vähem valmis, lisa veel pitsitäis viina ja jätka kuumutamist. Samal ajal keeda ära pasta, kurna. Lisa kastmesse lusikatäis või paar toorjuustu (võib asendada ka rõõsa koorega) ja viimane pitsitäis viina, sega toorjuustu sulamiseni ja vala siis kaste keedetud makaronidele. Tõsta taldrikutele ja naudi.

Daring Bakers: küpsisetordi trühvlid

2011-09-06T09:15:00.000+03:00

Augustikuu Daring Bakers ülesanne oli teha trühvleid ja rangelt soovitatav oli neid teha šokolaadiga. Nagu kõik nüüd kindlasti aru saavad, pean ma häbiga tunnistama, et olen selle postitusega üsna lootusetult hiljaks jäänud... No ei olnud trühvli-tuju kui nii võib öelda. Või ei olnud šokolaadiga mässamise tuju. Või ei olnud kumbagi, sest tegelikult - kui jutt käib trühvlitest, pole ju ühte teiseta.

Lõpuks ma nad siiski valmis meisterdasin. Kahte sorti, nagu nõutud oli, kuigi kui nüüd päris aus olla, siis päris A-d ma selle ülesande eest küll ei saaks ;)

Trühvlid valmisid küpsistest, toorjuustust ja suhkrust. Katteks pähklitükkidega šokolaad, sest just seda oli parasjagu käepärast. Pähklitükid lisavad siinkohal just seda vajalikku krõmpsu, sest küpsisetort ei ole ju teatavasti väga krõbe. Aga just küpsisetorti see sisu meenutas. Kahte sorti trühvlid tulenesid erinevatest küpsistest - kasutasin kondenspiima- ja kakaomaitselisi küpsiseid (Selga).

Ära kulutasin 200 g toorjuustu (ühe "sordi" peale siis 100g). Küpsiseid kulus mõlemast pakist veidi üle poole. Kõigepealt siis purustasin küpsised, siis lisasin toasooja toorjuustu ja maitse järgi suhkrut. Segasin kõik kenasti ühtlaseks, vormisin toidukile vahel "vorstiks" ja panin järgmise päevani külmkappi.

Järgmisel päeval sulatasin 300 g šokolaadi. Siinkohal peaks ka šokolaadi tempereerima, selle toimingu juhendi võib leida siit. Lõikasin oma küpsisetordikesed ketasteks ja katsin igast küljest šokolaadiga, puistasin peale küpsisepuru, et oleks kerge heleda sisuga trühvleid tumedatest eristada ja jätsin tahkuma.

Pastakas V: Pasta seente ja sibulaga

2011-09-04T23:30:00.000+03:00

Üle pika aja on jutujärg taas Indreku käes ja lugeda saab Pastaka viiendat osa.

Üle väga pika aja on jälle aeg käes midagi pastaka seeriasse kirjutada. Kahjuks on viimasest postitusest juba 7 kuud möödas, aga õnneks ei ole Dagris ikka veel usku minusse kaotanud.

Seoses läheneva seeneperioodiga... alustan seda lauset uuesti. Suhteliselt soojad ilmad ja vihmad on Eestisse toonud seeneperioodi. Seda tähistades on tänase pasta teemaks seened. Mulle on alati meeldinud seened rohke sibulaga ja veel rohkem meeldivad mulle seened rohke sibula ning pastaga. Lisaks kõigele- lihtsuses peitub ilu ehk kui veel lihtsamalt saaks pastat teha, siis oleks selle nimi riis.

Alustuseks sai tehtud kolme inimese jaoks lintnuudleid tüüpretsepti järgi.

Seejärel sukeldusin sügavkülmikusse ja leidsin värskete praetud ja külmutatud kukeseente tagant veel viimased eelmise aasta praetud kuuseriisikad, mis nüüd staaritsema hakkasid.

Kolme inimese jaoks kulus:

400ml praetud seenollust antud juhul kuuseriisikas
1 suuremat sorti sibul
3 küüslaugu küünt
1 väiksem paprika
400ml kohvikoort
50g sulatatud juustu
Lisaks veel võid, soola, valget pipart.

Pärast seente üles sulamist hakkisin need meeldiva suurusega tükkideks. Täiesti vabalt võib seened ka täiesti ühte tükki jätta, kuid siis need ilmselt ei jagune pasta sees eriti ühtlaselt. Mõistlikult väikeste seenetükkide puhul imbuvad seened ilusti sibulamaitsega läbi ja tulemus on minu arust niimoodi veelgi parem.

Igatahes pärast liigniiskuse väljakuumutamist ja mõnigast seente pruunistamist võis lisasin seentele tükeldatud sibula ja küüslaugu.

Pärast sibula ja pehmeks ja „magusaks“ muutumist lisasin kõigele heale veel tükeldatud paprika. Ära unusta võid lisada kui pannil olevad asjad põhja kõrbema kipuvad - hea mahlane tulemus nõuab ohvrina või sisaldust.

Kui ka paprika on muutunud pehmeks maitsestasin segu valge pipra ja soolaga. Valge pipar just sellepärast, et saada terava järelmaitsega mitte väga tulist sööki. Natukene tuleks see hetk ülesoolata, sest hiljem lisatav koor on tavaliselt mage.

Pärast maitsestamist lisasin seenesegule koore, lasin selle õrnalt keema tõusta ja segasin kastme hulka sulatatud juustu. Veel viimane maitsmine ja vajadusel soola või pipra lisamine ning suurepärane kaste ongi valmis. Keeda pasta, sega kaste pastaga kokku ja naudi soojalt.

Mõned korrad olen blogi kuritarvitanud, et Viljandi ja üldisemalt Eesti kaubandust kiruda. Nüüd pean aga tunnistama, et Viljandi poodidesse on ilmunud sügavkülmutatud mitmeviljakuklid. Paar minutit ahjus ja ongi pasta kõrvale väga nauditavad värsked kuklid!

Kaneelilõõts, niivõrd-kuivõrd rebitav

2011-09-02T13:11:00.003+03:00

Vahepeal valdas erinevaid - nii kodu- kui ka välismaiseid - toidublogisid rebitava kaneelilõõtsa hullus, kui nii öelda võib. Eile jõudsin lõpuks ka mina oma elus sinna kohta, kus kaks lõõtsa ahju panin. Üks, mis pärast pildistamist juba üsna poolik oli, jäi kodustele söömiseks ja teise võtsime õhtul külakostiks kaasa - oli ju ikka 1. september ja pidi tähistama, et keegi meist sel aastal enam kooli ei lähe :P

Pärmitaina valmistasin oma, võib vist öelda, et lemmikretsepti järgi - kahekordsest kogusest saab kaks lõõtsa. Vahele loomulikult julgelt võid, suhkrut ja kaneeli. Kena piltidega juhendi kokkupanemiseks otsisin uutele tegijatele praegu välja.

Söömiseks pole vaja muud teha, kui endale sobiva suurusega tükk rebida. Sobiv suurus pole muidugi alati enda otsustada ;)

Mustikamuffinid valge šokolaadiga

2011-08-30T11:46:00.002+03:00

Mustikad on ühed neist marjadest, mida ma endale talveks sügavkülma kogun. Kõige paremad muidugi enda kätega korjatuna, siis on marjad ilusti terved, mitte ei pea moosi karpi panema ;) Tavaliselt korjan otse külmutuskarpi.

Kusjuures mustikaid leiab metsast veel praegugi, kuigi paljudelt metsaalustelt leiab ainult tühjad mustikavarred - kombainiga korjates on juba puhas vuuk tehtud :P Korjamisest saab mõneks ajaks mälestuseks sinised käed ja heal juhul ka keele :)

Need muffinid on juba paaril korral testitud ja heaks kiidetud. Mustikad teevad muffinid mõnusalt mahlaseks, aga eriti head (ja ilusad) on need muidugi toorjuustukreemiga.

12 muffini jaoks on vaja:

2 muna
100 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 sl hapukoort
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
100 g võid
100-125 g mustikaid
100 g valget šokolaadi, hakitult

Toorjuustukreem:

150 g toorjuustu
1 tl vanillisuhkrut
maitse järgi tuhksuhkrut

Peale:

mustikaid
tuhksuhkrut

Vahusta kaks muna suhkrutega. Sulata või ja jäta jahtuma. Lisa munadele 3-4 supilusikatäit hapukoort, mikserda aeglasel kiirusel ühtlaseks. Lisa kõigepealt pool jahust ja sega ühtlaseks. Sega juurde jahtunud või ja ülejäänud jahu, mikserda ühtlaseks. Sega ettevaatlikult sisse u 100 g mustikaid ja sama palju hakitud valget šokolaadi. Küpseta 200-kraadises ahjus umbes 15 minutit - muffinisse torgatud puutikk peaks jääma puhtaks. Eemalda valmis muffinid pannilt ja jäta restile jahtuma.

Kui muffinid on jahtunud, pane kaussi toasoe toorjuust, lisa suhkrud ja vahusta kas miksriga kenaks õhuliseks kreemiks. Sama saab vabalt teha ka lusikaga segades :) Kata muffinid kreemiga, puista peale terveid mustikaid.

Perfektsete muffinite jaoks sõelu veel peale tuhksuhkrut.

Kiired kurgid

2011-08-24T00:47:00.006+03:00

Paras aeg kiirelt väiksed kurgid teha, hapukurgihooaeg või nii :P Tegin neid just täna ja maitsvad kurgid olid valmis juba paari-kolme tunniga. Lõikasin muidugi suurema osa kurke enne viiludeks valmis ka, et mõnusam süüa oleks ja kiiremini valmis saaks. Tervete kurkidega läheb ikka veidi kauem aega.

Vaja läheb:

1-2 kg kurke
1 l vett
1,5 sl soola
1,5 sl suhkurt
1,5 sl toiduäädikat
punt tilli
2 küüslauguküünt

Pane vesi potiga tulele, lisa suhkur ja sool. Lase keema, lisa äädikas ja eemalda tulelt. Vala marinaad kurkidele, millele on lisatud tilli ja pooleks lõigatud küüslauguküüned. Jäta toatemperatuurile seisma.

Retsept sai võetud Namist, kurke oli mul umbes 1 kg, aga marinaadi tegin ikka sama palju kui seal ette nähtud. Täpselt kulus kõik ära :)

Pampli-kodujuustutort

2011-08-22T11:15:00.005+03:00

Laupäevaseks koogiteoks ostsin 2 karbitäit pampleid. Pamplid ehk aedmurakad on muraka ja vaarika sugulased. Välimuselt meenutavadki nad musta värvi vaarikaid (lisa saab lugeda siit). Laupäevaseks koogiteoks sai neid igatahes 2 karbitäit ostetud, kuigi ma neid kunagi varem söönudki polnud. Kook tuli selline, mis eksponeeriks maamunade kollasust, sinakat kreemi ja mustjaid marju :)

Põhjad:

100 g võid
150 g suhkrut
näpuotsatäis soola
1 tl vanillisuhkrut
2 muna
1 tl küpsetuspulbrit
200 g jahu
160 ml piima

Vahusta või suhkruga, lisa sool ja vanillisuhkur. Vahusta kuni segu on kohev ja õhuline. Jätka vahustamist, lisades ühekaupa munad. Kui segu on ühtlane lisa pool jahust ja küpsetuspulber, siis kogu piim ning ülejäänud jahu (miksri aeglasel kiirusel). Jaga tainas kahe võitatud koogivormi vahel ja küpseta 200-kraadises ahjus kuni põhjad on kuldsed ja sissetorgatud puutikk jääb puhtaks (u 15-20 min). Kui kahte vormi pole võtta, küpseta kogu tainas ühes ja lõika põhi pärast kaheks kettaks - sellisel juhul pikenda kindlasti küpsetusaega.

Vahele ja peale:

600 g kodujuustu
3 dl vahukoort
suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
200 g pampleid

Kõigepealt püreesta(?) suurem osa kodujuustust ja umbes kolmandik pamplitest kergelt sauseguriga, et kodujuustu tükke väiksemaks teha ja marjad püreestada. Lisa ülejäänud kodujuust (minul 150 g), suhkur, vanillisuhkur ja vahustatud koor, sega ühtlaseks.

Koogi kokku panemiseks aseta üks põhi serveerimisalusele valmis (võib natuke immutada nt piimaga), kata see kreemiga, peale pane terveid marju. Aseta peale järgmine koogipõhi ja korda sama tegevust. Ja valmis ongi!

Mandli-ploomikook

2011-08-18T01:23:00.004+03:00

Kuigi metsast saab veel hädapärast mustikaidki, siis ploome on vast veidi lihtsam kätte saada. Juurde väike mandlitäidis ja saab hea koogi ka!

Põhi:

3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
60 g võid
2 sl suhkrut
1 sl hapukoort
1 muna

Kate:

mandlivõid või frangipane'd ehk mandlikreemi
5-6 suurt ploomi

Põhja jaoks sega kuivained, lisa tükeldatud toasoe või ning mudi näppude vahel kõik puruks. Lisa muna ja hapukoor ning sõtku valmis tainas. Kata tainaga 24-26 cm piruka- või koogivorm ja pane külma ootele.

Nüüd lõika ploomid pooleks, eemdalda kivid (kahtlemata on seda kõige parem teha kenasti küpsete ploomidega). Lõika üsna peeneteks sektoriteks. Võta pirukapõhi ja kata see kõigepealt kas mandlivõi või mandlikreemiga, nii et põhi oleks korraliku ühtlase kihiga kaetud. Siis lao põhjale ploomiviilud, kõige peale puista veel mandlikreemi tükikesi.

Küpseta umbes 200-kraadises ahjus, kuni põhi on omandanud kena kuldse väljanägemise - 15-20 minutit. Serveeri kas soojalt või jahtunult, näiteks jäätisepalliga. Aga ilma on ka hea :)

Mustikapiim

2011-08-08T14:44:00.002+03:00

Mustikapiim sobib imehästi palava päeva lõunasöögiks või vihmasel päeval magustoiduks ;)

Vaja läheb mõned peotäied mustikaid, paar lusikatäit suhkrut ja piima. Pane mustikad suhrkuga kaussi või klaasi, suru marjad lusikaseljaga veidi lödiks, vala peale piim ja sega läbi. Ja ongi valmis!

Spagetid tomati-mascarpone kastme ja lihapallidega

2011-08-05T13:05:00.002+03:00

See on tegelikult juba vana uudis, aga ma olen nüüd ka uhkete pastamasina omanike nimekirjas :) Poe-pasta poole pole vähemalt siiamaani veel tagasi vaadanud. Esimestel katsetustel ei tundunud see taina "õigeks" saamine ja masina kasutamine üldsegi mitte nii lihtne kui kõrvalt vaadates, siis aga meenusid nagu läbi udu Indreku pastapostituste õpetused ja taina korrutamine. Väärt lugemine, mida tasub igatahes enne masinaga lähema isikliku tutvuse tegemist lugeda ;)

Praeguseks tundub igatahes, et olen saavutanud taina osas teatud stabiilsuse. Alustajatele võin vihjeks öelda, et pehme tainas on igatahes parem kui liiga kõva, sest jahu juurde panna on oluliselt lihtsam kui kõva tainatükki pehmeks sõtkuda :D

Tomati-mascarpone pasta tegemiseks sain idee Kayotic Kithenist.

Spagetid kahele:

2 muna
2 dl jahu
2 sl oliivõli

Kaste:

1 sibul
praadimiseks õli
1 küüslauguküüs
400 g purustatud tomateid
soola,pipart
basiilikut, punet ja tüümiani
näpuotsatäis tšillihelbeid
125 g mascarponet

Lihapallid:

250 g hakkliha
1 väike sibul või pool suuremat
riivsaia
tšillihelbeid
soola-pipart
u pool muna
praadimiseks tilk õli

Valmista spagetid Pastaka II osa juhiste järgi. Või kasuta parajas koguses poe-spagette.

Kui tainas on pooleks tunniks ootele pandud, on hea aeg alustada lihapallidega. Selleks haki sibul ja lisa see hakklihale. Lisa ka paar lusikatäit riivsaia, maitsesta ning lisa pool muna. Sega ühtlaseks massiks, kas lusika või käte abil. Kuna mass on vaja niikuinii pallikesteks vormida, ei tohiks olla kahju juba varem käed kokku teha ;) Vormi väikesteks lihapallideks ja prae need kuumas õlis kuldpruuniks. Tõsta kastme valmimiseni nt köögipaberiga kaetud taldrikule.

Kastme jaoks haki peenelt sibul, riivi küüslauguküüs. Prae sibul tilga oliivõliga kuldseks, lisa küüslauk ja tomatikonserv, maitsesta soola-pipra ja ürtidega, lisa ka näpuotsatäis tšillihelbeid - viimaste armastus on mul just Bulgaariast külge jäänud. Tšillihelvestega ei tasu kohe kindlasti mitte liialdada, kui ei taha pärast kergekujuliselt tuld pursata :) Aga paar-kolm helvest lisavad just selle õige teravuse. Lase paar minutit haududa ja lisa siis mascarpone. Kuumuta seni, kuni mascarpone on täielikult sulanud. Lisa kastmesse lihapallid.

Keeda pasta vastavalt ettenähtud juhistele törtsu õliga soolvees - värske pasta puhul kulub paar minutit, poe oma puhul tasub jälgida pakil antud aega. Seejärel kurna ja sega kastmega. Serveeri riivitud parmesani ja basiilikulehtedega.

Daring Bakers: fraisier

2011-08-01T15:11:00.003+03:00

Ei tea, kuidas 27. juuli minust küll nii märkamatult mööda läks, aga õigel ajal jäi see postitus igatahes tegemata. Kook ise valmis tegelikult juba ammu - mu sünnipäevaks, nii et nüüd on küll päramine aeg vana võlg tasa teha, sest täna on juba 1. august ja kuna viimastest väljakutsetest pole ma niikuinii osa võtnud.

Juulikuu väljakutset võõrustas Jana blogist Cherry Tea Cakes, tema retsept oli indpireeritud Elisabeth M. Prueitt'i ja Chad Robertson'i kokaraaamatust Tartine. Väljakutseks oli niisiis valmistada üks fresh fraisier. Mis see eesti keeles olema peaks, seda ma ei teagi :) Igatahes külalised tunnistasid mu oma koogi paremaks ;)

Kõigepealt valmistasin koogipõhja. Selleks läks vaja:

155 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
170 g suhkrut
1/2 tl soola
60 ml taimeõli
3 suurt munakollast
95 ml vett
1 tl vanilliekstrakti
3/4 tl riivitud sidrunikoort
5 suurt munavalget

Panin ahju 160 kraadini eelsoojenema. Katsin 24 cm diameetriga lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaberiga. Siis asusin tainast tegema. Selleks segasin kõigepealt omavahel kuivained - jahu, küpsetuspulbri ja soola. Teises kausis segasin põhjalikult õli, munakollased, vee, vanilliekstrakti ja riivitud sidrunikoore. Lisasin siis kuivained ja segasin korralikult läbi, et saada ühtlane segu. Järgmises kausis vahustasin suhkruga munavalged tugevaks vahuks. 1/3 munavalgevahust segasin kohe taina sisse, siis õrnalt ülejäänud munavalgevahu. Valasin taina vormi ja küpstasin, kuni põhja torgatud puutikk tuli puhtana välja (45-55 min). Enne koogiga jätkamist lasin põhjal täielikult jahtuda.

Seni valmistasin kondiitrikreemi. Vaja läks:

250 ml piima
1/2 tl vanilliekstrakti
1/8 tl soola
1 sl maisitärklist
55 g suhkrut
1 suur muna
30 g võid
4 g želatiini
1/2 tl vett
250 ml vahukoort

Kuumutasin piima, millele lisasin vanilliekstrakti ja soola, paksupõhjalises potis kuni keemiseni. Seni segasin kausis suhkru ja maisitärklise, lisasid muna ja segasin ühtlaseks. Kui piim sai valmis, valasin selle peene nirena munasegule, ise kogu aeg segades. Valasin kogu segu potti tagasi ja jätkasin kuumutamist, kuni kreem paksenes. Valmis kreemi surusin läbi sõela, et vältida võimalike tükkide olemasolu. Lasin siis u 10 min jahtuda ja segasin sisse tükkideks lõigatud või. Jätsin jahtuma.

Želatiini lisamiseks panin selle kõigepealt külma vette paisuma. Kuumutasin väikest osa kreemist (60 ml) veevannil, kuumale kreemile lisasin želatiini ja segasin ühtlaseks. Segasin ülejäänud kreemi sekka. Nüüd vahustasin vahukoore ja segasin õrnalt kreemi sisse.

Koogipõhjade immutamiseks oli vaja suhkrusiirupit, mille valmistamiseks oli vaja kuumutada 1 osa suhkrut ja üks osa vett kuni paksenemiseni.

Koogi kokku panemiseks sai koogipõhi kaheks kettaks lõigatud ja hoolikalt siirupiga immutatud.

Üks ketas läks serveerimistaldrikule valmis, selle ümber lahtikäiva vormi servaosa, mis oli toidukilega kaetud. Vormi serva sättisin pooleks lõigatud maasikad (kokku u 1 kg), lisaks läksid maasikad ka keskele. Peale kondiitrikreem ja siis teine kiht koogipõhjast. Ja nii siis külma tahenemist ootama.

Vaarikakook mascarponekreemiga

2011-07-23T00:43:00.001+03:00

Praegu on kohe kindlasti minu masti ilmad. Kuum päike, kerge tuuleke, mida veel tahta? Kuigi ma olen juba täheldanud erinevate inimeste ohkeid talve poole, siis minu poolest võiks enne olla ükskõik kui palav, aga talve ma küll meie õuele veel ei kutsuks ;) Kui ma teda üldse kutsuks, siis paariks nädalaks ja teiste rõõmuks :P

Aga nüüd koogi juurde, kuhu leidsid tee mu esimesed ostetud vaarikad. Kuigi ma olen selline sooja suve austaja nagu ma just enne rääkisin, siis sellised ilmad pole siiski mõeldud kuuma ahju ees passimiseks - seetõttu vajab siin küpsetamist ainult krõbe põhi :)

Põhi:

3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
2 sl suhkrut
60 g võid
1 muna
vajadusel kuni 1 sl vett või piima

Täidis:

125 g mascarponet
2,5 dl vahukoort
1-2 dl suhkrut

Peale:

500 g vaarikaid

Põhja jaoks sega kuivained, lisa tükeldatud toasoe või ning mudi näppude vahel kõik ühtlaseks puruks. Lisa muna ja vajadusel ka veidi vett või piima ning sõtku tainas valmis. Suru tainas korralikult võitatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ja servadele. Küpseta 200-kraadises ahjus u 10-15 minutit. Kui põhi on kenasti kuldne, võta see ahjust välja ja jäta jahtuma. Vahepeal tee võileiva- ja kohvipaus :)

Kui põhi on jahtunud, hakka valmistama täidist. Vahusta kergelt vahukoort, teises kausis vahusta toasoe mascarpone u 1 dl suhkruga, siis lisa vahukoor ja jätka mikserdamist. Vahepeal maitse ja lisa soovi korral veel suhkrut. Nüüdseks peaks olema valmis kõik koogiks vajalik:

põhi

kreem

ja vaarikad.

Määri kreem koogipõhjale ja kata siis omakorda vaarikatega. Nii lihtne see ongi!

Pane enne serveerimist umbes tunnikeseks külma.

Värske salat kuumsuitsu heigiga

2011-07-21T11:46:00.001+03:00

Värske salat kuumsuitsu heigi ja üritide ja oliivõliga maitsestatud gruusia leivaga sobib hästi ka õhtusöögiks - eriti tänase palava ilmaga. Kõrvale värskelt pressitus õuna-apelsini mahla ja eine ongi täiuslik :)

Jätkub kahele:

200 g kuumsuitsu heiki, puhastatud ja tükeldatud
erinevaid salatilehti
2-3 tomatit
pool gruusia leiba
oliivõli
ürte (basiilikut, punet, tüümiani)

Kastmeks:

1 tl palsamiäädikat
1 sl oliivõli
1 tl laimimahla

Rebi gruusia leib suupärasteks tükkideks. Kuumuta pannil veidi oliivõli, puista sisse erinevaid ürte, sega läbi ja lisa pannile ka leivatükid. Prae segades nii kaua, et leivatükid veidi krõbedamaks muutuksid. Kastme jaoks sega omavahel kõik koostisosad.

Rebi kaussi salatilehti, lisa tükkideks lõigatud tomatid ning heik. Lisa leivatükid. Vala peale kaste, sega kiirelt läbi ja serveeri kohe, nii et leib oleks veel krõbe.

Sünnipäevatort - maasikašarlott vanillikreemiga

2011-07-19T18:01:00.000+03:00

Sain vahepeal aastakese vanemaks ja tegin selleks puhuks sellise tordi:

Peal rullbiskviit, mille valmistasin seekord kolmest munast, kuna õhemast biskviidist rull jääb šarlotis kenam. Immutasin suhkrusiirupi ja maasikamoosiga ja seekord ei olnud kitsi ka :) - eelmine kord jäi veidi kuiv.

Täidiseks bavarian cream, mis Toidutare järgi peaks olema Bayeri kreem, ei tea, kas on õige info ka? Kreemi tegin selle retsepti järgi, küll aga vähendasin tunde järgi želatiini kogust, teinekord ehk paneks tibake vähem suhkrut ka.

Rullbiskviit:

3 muna
6 sl suhkrut
3 sl jahu (kuhjaga)
2 sl kartulitärklist (kuhajaga)
suhkrusiirupit
maasikatoormoosi
suhkrut

Bayeri kreem / Bavarian cream:

5 munakollast
125 g suhkrut
5 dl piima
1 tl vanilliseemneid või jahvatatud vanillikauna
5 dl vahukoort
1,5 dl vett
15 g želatiinipulbrit

Lisaks:

maasikaid, 0,5-1 kg

Rullbiskviidi jaoks vahusta suhkruga munad tugevaks vahuks. Sõelu sisse omavahel segatud jahu ja tärklis ning sega õrnalt läbi, täpselt nii palju (pigem täpselt nii vähe), et segu oleks ühtlane. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, silu siledaks ja küpseta 10-15 minutit 180-kraadises ahjus, testi küpsust puutikuga.

Kui biskviitpõhi on valmis, eemalda see ahjust ja kummuta teisele küpsetuspaberile, mis on kaetud suhkrukihiga. Eemalda ahjus käinud küpsetuspaber ja keera biskviit kohe koos teise küpsetuspaberiga rulli.

Kui rull on veidi jahtunud, rulli see taas lahti ja immuta suhkrusiirupiga (selle võib valmistada ise keetes 1 osa suhkrut ja 1 osa vett siirupiks, või võib kasutada poe-versiooni). Kata biskviitpõhi maasikatoormoosi kihiga ning keera siis uuesti tihedalt rulli. Seekord jäta küpsetuspaber mängust välja. Kata rull pealt järelejäänud küpsetuspaberiga ja pane külmkappi ootele.

Järgmisena valmista kreem. Selleks pane kõigepealt 15 g želatiinipulbrit 1,5 dl külma vette paisuma. Hõõru munakollased suhkruga ühtlaseks, lisa vanill - ma kasutasin siinkohal jahvatatud vanillikauna. Lisa pidevalt vispeldades piim. Kuumuta segu veevannil (nagu šokolaadi sulatades) umbes 5 minutit, kuni see pakseneb. Eemalda kuumuselt ja sega sisse želatiinisegu. Sega kuni želatiin on sulanud. Jahuta segu aeg-ajalt segades maha.

Vahepeal on paras aeg koogipõhi (mis sest, et see on tegelikult koogi pealmine pool :) ette valmistada. Selleks lõika rullbiskviidist umbes poole cm paksused viilud. Kata 24 cm läbimõõduga ümmargune koogivorm korralikult toidukilega ning kata seejärel vormi põhi tihedalt rullbiskviidi viiludega. Kui rullbiskviiti jääb üle, võib need kunstipäraselt koogivormi servadele paigutada.

Kui kreem hakkab tahkuma, vahusta vahukoor ja sega see õrnalt kreemi sisse. Vala osa kreemi koogipõhjale, seejärel kata kogu põhi tervete puhastatud maasikatega. Vala peale ülejäänud kreem ja pane külmikusse üleöö tahkuma.

Serveerimiseks kummuta kook tordialusele ja eemalda toidukile.

Domino magustoit

2011-07-15T10:40:00.001+03:00

Eton Mess on teada-tuntud suvine klassika. Domino magustoit on just sellest edasi arendatud - nii et Domino Eton Mess (ameerikapäraselt Oreo Eton Mess). Ausalt öeldes siiamaani maitsvaim viis vahukoort serveerida, juba seda siin kirjutades käivad neelud ja tahaks kohe käia ja endale väikse koguse magustoitu teha ;)

Tegemiseks kasutasin seekord nektariine, aga kindlasti on sama maitsev ka nt maasikate, vaarikate või muude marjade või puuviljadega.

Kahele:

2 dl vahukoort
5 domino küpsist + 1 kaunistuseks
veidi suhkrut
puuvilju või marju - nt nektariini, maasikaid, vaarikaid vms

Purusta saumiksri või köögikombainiga 5 domino küpsist nii et sisse jääb ka suuremaid tükke. Vahusta (külmkapikülm) vahukoor, lisa veidi suhkrut (supilusikatäis või paar - hiljem saab alati juurde lisada, kui magusamat tahaks). Poole vahustamise pealt lisa purustatud dominod ja jätka siis, kuni moodustuvad õhulised tipud, üle ei maksa vahustada.

Vajadusel lõika kasutatavad puuviljad või marjad väiksemateks tükkideks ja lao siis kihiliselt magustoiduklaasi. Kaunista domino küpsise ühe poolega (eemalda kreem) ja kasutatud puuvilja või marjaga. Serveeri kohe.

Parim pitsapõhi

2011-07-13T12:14:00.001+03:00

Junk food Friday ehk rämpstoidu-reede - seda kroonib ikka üks hea pitsa. Või kaks ;) See pitsapõhja retsept on end minu jaoks juba korduvalt ja korduvalt tõestanud, nii et miks mitte ka teistega jagada. Algselt pärit sellisest väärt blogist nagu Kayotic Kitchen.

Vaja läheb:

2,5 dl vett
5,5-6 dl jahu
25 g pärmi
2 sl mett
3 sl oliivõli
2 tl soola

Sulata pärm käesoojas vees. Lisa sool ja mesi (võib soovi korral asendada suhkruga). Lisa jahu ja sõtku ühtlaseks. Viimasena lisa õli ja sõtku veel, kuni tainas tuleb ilusti kausi küljest lahti. Vormi tainas palliks, pane kaussi, mille katad puhta köögirätikuga, ja pane sooja kohta seisma, kuni tainas on kerkinud vähemalt kahekordseks. Kui soovid taina nö ette valmistada, siis kata kauss toidukilega ja pane üleöö külmkappi seisma. Võta paar tundi enne küpsetamist välja, et tainas jõuaks toatemperatuurini soojeneda.

Kui tainas on kerkinud, jaga see kaheks (või kui on ühe suure pitsa soov, jäta see etapp vahele :). Sõtku jahusel pinnal läbi ja vormi kenaks palliks. Lase pallidel veel kerkida, siis venita kerkinud pall lamedaks kettaks - kõigepealt laua peal, hiljem käte vahel. Minu pitsad ei tule kunagi päris korrektselt ümmargused, vaid ikka mõnusalt lopergused :)

Aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pane peale pitsakate ja küpseta u 15 minutit 220-kraadises ahjus.

Maasikasalat kitsejuustu ja seemnetega

2011-07-10T23:09:00.003+03:00

Miks mitte maasikaid ka salatisse panna? Proovisin järgi.

Salatiks läks vaja:

erinevat rohelist
kitsejuustu
erinevaid seemneid (lina-, päevalille-, kõrvitsaseemneid)
maasikaid, neljaks lõigatult

Kastmeks läks vaja (retsept siit):

5 maasikat
2 sl palsamiäädikat
2 sl oliivõli
2 sl mett
1/4 tl soola
1 tl värskelt pressitud sidrunimahla

Rebi salat suupärasteks tükkideks, lõika juust ja maasikad tükkideks. Aseta kunstipäraselt taldrikule, puista üle seemnete ja kastmega, mille valmistamiseks püreesta lihtsalt kõik koostisosad blenderis või saumiksriga.

Ma pean ütlema, et see kombinatsioon ei ole kõigi jaoks, eriti kastmega :P Minus tekitas see maasika-palsamiäädika-vinegrett küll segaseid emotsioone ja järgmisel korral vahetaksin selle millegi lihtsama vastu, kus maasikaid pole. Konservatiivsema maitse puhul tasub eineks teha hoopis värskeid kartuleid tilliga, kõrvale praesilk ;)

Ja magustoiduks kärab hästi üks röstsai kohupiimakreemi ja kergelt kahvliga puruks surutud maasikatega.

Maasika-toorjuustukook

2011-07-10T00:19:00.000+03:00

See on üks neist kookidest, mille valmistasin enda lõpetamiseks. Mahlane maasikakate teeb koogi eriti hõrgutavaks, samas varjab ka väiksemaid iluvigu ;) Et koogi pragunemist välida, pane ahju kauss veega.

Juustukoogiks:

5 digestiivküpsist
50 g sulatatud võid
400 g toorjuustu
250 g hapukoort
2 dl suhkrut
1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut
2 muna
2 sl jahu

Maasikakatteks:

ilusaid terveid maasikaid
veel maasikaid ja suhkrut toormoosiks

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega need sulatatud võiga. Suru küpsisepuru küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi põhja (kasutasin 24 cm läbimõõduga vormi). Vahusta toasoe toorjuust suhkru ja vanilliehkstraktiga. Klopi ükshaaval sisse munad. Lisa hapukoor. Sõelu sisse jahu ja sega ühtlaseks. Vala täidis koogipõhjale ja küpseta 160-kraadises ahjus umbes tund aega - välja võttes peab kook olema veel kergelt võdisev. Lase koogil jahtuda ja pane siis külma tahenema.

Enne serveerimist valmista toormoos püreestades saumiksriga maasikad ja lisades maitse järgi suhkrut. Kata kook moosiga (see katab ka kõik võimalikud tekkinud praod :) ja siis omakorda kõrvale pandud tervete maasikatega.

Metsmaasikatort laimise kohupiimakreemiga

2011-07-07T08:32:00.000+03:00

Millalgi pärast jaanipäeva käisime metsmaasikal. Ilm oli palav ja igasugu satikaid lendas ringi, elu ei teinud lihtsamaks ka punaseks võõbatud küüned, mida oli lihtne punaste maasikatega segi ajada - eks ta üks punasekirju korjamine oli, sest maasikaid oli ka omajagu. Kui õige koha peale sattuda, siis ainult korjamise vaev. Ja kui ühest kohast korjatud sai, võis heaga otsa ringi keerata ja samast kohast veel teise samapalju marju noppida :)

Erinevalt vist suuremast osast inimestest (ikka vahel saab kuulda-lugeda, kuidas esimesed marjad lähevad alati otse söömiseks :) olen mina väga kohusetundlik marjakorjaja ja kui ikka korjama mindud on, siis ma ikka korjan korvi või ämbrisse, mitte suhu. Ka esimest korda metsmaasikale minnes :P Ka seekord oli pühaks plaaniks kooki teha. Aga kuna marju oli palju, siis jätkus sellest nii metsmaasikapiimaks kui ka niisama maiustamiseks.

Ja kui koogipostituste pealkirju ja retsepte vaadata (nt šokolaadi-kohupiimakook vaarikate või maasikatega) ja alati jääb silma sõna kohupiim, siis siinkohal pole mul enda kaitseks midagi tarka öelda - tegu võib olla vaimunõtrusega, et ma midagi huvitavamat välja ei suuda mõelda või selle lihtsa asjaoluga, et kohupiima-vahukoorekreem on oma lihtsuses lihtsalt niivõrd hea. Väga palju lihtsust ühes lausejupis koos ;) Tort ise on ka väga lihtne ja maitsev, nagu ikka.

Põhjad:

3 munakollast
2 tervet muna
75 g suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
100 g hapukoort
100 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit

Beseed:

3 munavalget
5 sl suhkrut

Täidis:

300 g vanillimaitselist kohupiimakreemi
4 dl vahukoort
soovi korral veel suhkrut
laimimahla + tugevama maitse saamiseks ka riivitud koort
metsmaasikaid

Põhja jaoks vahusta kergelt suhkrutega munavalged ja -kollased. Lisa hapukoor, sega läbi. Lisa omavahel segatud jahu ja küpsetuspulber ja sega veel korralikult läbi. Vala tainas võitaud 24-cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpseta 200-kraadises ahjus, kuni põhi on kenasti kuldne (umbkaudu 20-30 min), kontrolli küpsust puutikuga. Lase jahtuda.

Allesjäänud munavalged mikserda suhkruga kõvaks vahuks ja küpseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil kuldseks beseeks. Ahjust välja võttes murra või lõika besee tükikesteks.

Jahutunud koogipõhi lõika kaheks kettaks. Valmista kreem vahustades kõigepealt vahukoore ning siis lisades kohupiimakreemi, lisa mõned teelusikatäied laimimahla. Maitse ja lisa soovi korral veel suhkrut, kui soovid tugevamat laimimaitset, lisa riivitud laimikoort. Kõige viimasena sega kreemi sisse terveid metsmaasikaid.

Aseta alumine koogiketas serveerimisalusele, pane selle ümber lahtikäiva koogivormi servaosa. Kata koogipõhi umbes poole kreemiga, aseta peale teine ketas ja kata ka see kreemiga. Kõige peale puista beseetükikesi ja metsmaasikaid. Pane enne serveerimist vähemalt neljaks tunniks kuni üleöö külma seisma.

Šokolaadi-kohupiimatort maasikatega

2011-07-05T08:32:00.000+03:00

Paar postitust tagasi kirjutasin šokolaadi-kohupiimatordist, mida praeguseks olen nii mina kui ka mõned teised teinud ka maasikatega. Ühtmoodi maitsev on see mõlemat moodi, seega jagan ka siin maasikatega versiooni pilti, retsepti leiab siit. Hetkel on parim aeg kodumaistest maasikatest viimast võtta!

Hamburger

2011-07-04T11:20:00.005+03:00

Kuna täna on ameeriklaste iseseisvuspäev, siis millest oleks veel paslikum rääkida kui mitte paari päeva tagusest burgeriteost?! Jah, justnimelt burgeriteost. Siinkohal tooksin välja ühe oma lemmiktsitaadi, mis pärineb Michel Pollani raamatust "Food Rules". Ehk siis -

Eat all the junk food you want as long as you cook it yourself.

Tõsi ta on, selline burgeritegu mõlkus mul juba kuid meeles, kuid kuidagi ei jõudnud tegemiseni ;) Nüüd on ta siis tehtud ja iseenesest mõista, et oma tehtud burgerit ei anna erinevate asutuste omadega võrreldagi:

Nii et hakakem pihta, sest aega kulub kokku omajagu, kui kõik ise teha - alates kuklitest lõpetades kastmete jm-ga. Ma tegin kaht sorti kukleid, ühed puhtalt nisujahuga, teistele lisasin ka rukkijahu. Pihvid valmisid veisehakklihast.

Heledad kuklid valmisid Nami-nami burgerikuklite retsepti järgi. Vaja läks:

450 g nisujahu
1 pakk kuivpärmi
2 sl röstitud sibulahelbeid
2 sl suhkrut
0,75 tl soola
2,5 dl sooja vett
2 sl õli
määrimiseks muna
peale raputamiseks erinevaid seemneid

Sega tainakausis jahu, sool, suhkur, röstitud sibulalaastud ja kuivpärm. Lisa soe vesi (u 42 C) ja sega ja sõtku tainas ühtlaseks, lõpupoole lisa õli ja sõtku ka see tainasse. Kui tainas kausi ja käte küljest lahti lööb, siis kata kauss puhta köögirätiga ja lase tainal soojas kohas kahekordseks kerkida.

Jaota tainas kuueks võrdse suurusega tükiks ning vormi need omakorda kukliteks. Aseta ahjuplaadile ning lase veel pool tundi kerkida. Pintselda pealt lahtiklopitud munaga ning puista üle seesamiseemnetega. Küpseta 220-kraadises ahjus 20-25 minutit, kuni kuklid on kuldsed ja küpsed.

Pihvid:

600 g veisehakkliha
1 sibul
1 küüs küüslauku
soola-pipart

Haki sibul peeneks (muu puudumisel kasutasin punast sibulat, aga tavaline sobib enam kui hästi), riivi küüslauguküüs. Sega need külma hakklihaga, maitsesta soola ja pipraga ja vormi kotlettideks. Prae kiirelt mõlemalt poolt, nii et pihvi sisu jääks hea ja mahlane - st ära üle küpseta.

Nüüd pole muud, kui kõik vaheleminev viiludeks lõigata, siis burger kokku panna ja heal maitsta lasta :)

Igaüks sai ise enda burgeri vastavalt oma soovidele kokku panna, vahele panemiseks panin mina valmis:

lehtsalatit
tomativiile
marineeritud kurgi viile
punase sibula rõngaid
juustuviile
majoneesi
tomatikastet

Burgeri kokkupanemiseks lõika kukkel pooleks, määri mõlemale poolele majoneesi ja/või ketšupit. Nüüd lao kõik meelepärane kuklipoolikute vahele: salat, kurk, pihv, tomat, sibul, juust. Ja head isu!

Maasika-jogurtišarlott

2011-07-01T11:47:00.000+03:00

Hiljuti tegin esimest korda šarlotti - ikka maasikatega nagu aastaajale kohane. Ma pole olnud väga suur rullbiskviidi tegija, nii et natuke viperusi tuli ikka ette - näiteks ei tasu väga kaua esimese biskviidi rullimisega jokutada, parem kohe rulli keerata, et mitte riskida näiteks pragunemisega ;) Rullbiskviidi vahele panin ainult moosi, sest lugesin, et muidu võib biskviit liiga läbi liguneda. Seejuures ei tasu aga ka moosiga kokku hoida, muidu võib see jääda liiga kuiv.

Arvan, et see ei jäänud mu viimaseks šarlotikatsetuseks, sest maitse oli hea, aga mõned asjad-oskused tahavad veel lihvimist ;)

Vaja läheb:

1 rullbiskviiti, täideks maasika toormoos
1 l maasika- või marjamaitselist joogijogurtit
2 dl vahukoort, vahustatult
30 g želatiini (loe kasutatava želatiini pakilt, palju sellise koguse vedeliku tarretamiseks vaja on!)
maasikaid, sektoriteks lõigatult + veidi külma vett

Rullbiskviit:

Kõigepealt panin kokku rullbiskviidi, ehk siis alustasin biskviidi küpsetamisega. Selleks vahustasin korralikult 4 muna umbes 6 sl suhkruga ja sõelusin siis sisse 2 dl jahu ja tärklise segu, kus lisaks 0,75 tl küpsetuspulbrit ja sama palju soodat. Segasin segu ühtlaseks, valasin küpsetudpaberiga kaetud ahjuplaadile, silusin siledaks ja panin eelsoojendatud ahju küpsema. Umbes 200 kraadi juures kulus küpsemiseks 15-20 minutit, küpsust kontrollisin puutikukga.

Lasin biskviidil hetke lahtise uksega ahjus seista, seni lõikasin uue biskviidisuuruse küpsetuspaberitüki, mille katsin ühtlaselt suhkruga. Siis võtsin biskviidi ahjust ja siis plaadilt ja kummutasin suhkruga kaetud küpsetuspaberile. Järgnevalt koorisin maha pealmise (ahjus käinud) küpsetuspaberi ja rullisin biskviidi koos teise paberiga rulli. Jätsin jahtuma.

Kui rull oli enam-vähem jahtunud, võtsin posu maasikaid, segasin suhkruga ja püreestasin saumiksriga. Rullisin biskviidi jälle sirgeks ja katsin julgelt maasikatoormoosiga (muidu võib kuiv jääda), seejärel rullisin viimast korda kokku, küpsetuspaberi abiga, aga ikka nii, et paber rullist välja jäi :) Nüüd panin rulli külma mõneks ajaks tahenema.

Šarlott:

Šarlotti kokku panema hakates avastasin, et minu armastatud (sest seda on nii lihtne ja mugav kasutada!) lehtželatiini oli liiga vähe ja kuna mu laiskus on ka piiritu ja poodi ei viitsinud minna, siis otsustasin kasutada kapist leitud nö tavaželatiini. Pakil oli kirjas "toiduželatiin" ja et 1 liitri vedeliku nõrgaks tarretamiseks on vaja 35 g. Nii ma siis võtsingi, oma meelerahuks umbes 5 g vähem ehk 30 grammi, sest parem veidi pehme kui kummine - minu arust :) Panin terad vähesesse külma vette paisuma ja hiljem panin sama kuumakindla nõu väikese kuumusega pliidile, kuni želatiin oli täielikult lahustunud.

Seni sain ette valmistada šarloti "põhja" - selleks võtsin rullbiskviidi ja lõikasin selle üsna õhukesteks (0,5-1 cm) viiludeks. Võtsin salatikausi, katsin selle toidukilega ja ladusin põhja ja kausi seintele rullbiskviidiviile, kuni rohkem ei mahtunud. Järgmiseks valmistasin ette ka jogurti lisades sellele vahustatud koore. Siis niristasin pidevalt segades želatiinisegu jogurti sekka ja siis omakorda pool jogurtit rullbiskviidiga voorderdatud kaussi, siis lisasin maasikatükke, segasin veidi ja kordasin sama tegevust veel korra. Lõpuks tõstsin toidukile ääred kausi peale kokku ja panin kausi üleöö külma. (Ülejäänud paarist viilust rullbiskviidist ja jogurtist tegin magustoidud väikestesse kaussidesse.)

Serveerimiseks kummuta šarlott alusele, koori kile maha ja kaunista vahukoore ja maasikatega.

Kooli lõpp ja suve algus

2011-06-29T21:21:00.004+03:00

Palju kooke ja mitmeid suuri söömisi hiljem - sest vahepeal on toimunud igasugu tähtsaid üritusi alustades minu enda ülikooli lõpetamise ning lõpetades suve alguse ja jaanipäevaga - olen juba mitu päeva hoogu võtnud, et kõigest paar sõna pajatada ja rohkem piltidel rääkida lasta.

Nagu juba eelmises postituses selgeks sai, oli sel aastal meie peres palju koolilõpetamisi - õde lõpetas 9. klassi, nädalake hiljem mina ülikooli, millele järgnes kohe jaanipäev - ehk siis sai kombekohaselt üsna suurelt söödud. Figuurile mõjuvad kahjuks sellised lähestikku paiknevad tähtsad päevad küll ainult ümardavalt ;) Aga ma pean tunnistama, et natuke tänu ühele kingiks saadud väärt masinale ning üsna palju tänu saabunud suurele suvele ja maasikahooajale pole ma kokkamist olukorra tasakaalustamiseks siiski kõrvale jätnud :)

Lõpetamise puhul õnnitlema tulnutele küpsetasin kaks kooki - kuna rahvas oli suures osas sama, kes nädala eest õe lõpetamisel, olid seekord koogivalikus teised koogid, kuid jätkasin siiski maasikalainel. Niisiis, lubage näidata -maasika-kräsupea

ja maasikatega toorjuustukook.

Jaanipäevatoidud ikka tavapäraselt valdavalt gillilt - erinevad grill-lihad ja -ribid, kõrvale fooliumis või ja sibulaga küpsetatud värsked kartulid ja muud head-paremat.

Üks päev, kolm torti

2011-06-18T23:42:00.004+03:00

Korrektselt väljendudes tegelikult kaks päeva ja kolm torti - ikka üks päev tegemine, teine päev söömine :)

Kõiki korraga ühe pildi peale ei saanudki, sest selleks ajaks, kui kaks õe lõpetamiseks tehtud torti kaunistatud said, oli kolmas juba teel sünnipäevale. Kõik said siiski eraldi üles pildistatud ja hiljem ritta pandud ;)

Vasakult paremale: šokolaadi-kohupiima-maasikatort, maasika-jogurtišarlott ja jälle šokolaadi-kohupiima-maasikatort. Šokolaadi-kohupiimatordid ikka selle eelmise postituse retsepti järgi, šarlotti tegin aga esimest korda.

Šokolaadi-kohupiimatort vaarikatega

2011-06-14T11:36:00.000+03:00

Torditegemine mõlkus mul mõtteis juba mõnda aega, aga kuidagi ei suutnud ära otsustada, millist teha ja õigupoolest polnud vist õiget tujugi, sest küll takistas mingi koostisosa puudus, küll oli miski muu halvasti. Aga kui kõik asjad lõpuks paika loksusid, valmis üks väärt kook!

Kakaoste põhjade vahel on hulgaliselt vaarikaid (sain viimased 2 karbitäit vaarikaid sügavkülmast ära kasutada) ja vanilline kohupiima-vahukoorekreem muudab niigi pehmed põhjad veel mahlasemaks. Kokku tuleb mahedamaitseline kook, mis lausa sulab suus, ja mida kaunistavad pealt vaarikad ja servadel šokolaadilaastud.

Põhja valmistamiseks kasutasin Koolibiri koogiraamatust Brooklyni öise ahvatluse retsepti. Suhkrut lisades aga ei tõusnud minu käsi enam rohkem suhkrut kaussi valama - ja seda juba poole märgitud koguse peal. Nii ta jäigi ja ei kurda, kõik oli täpselt parajalt! Kreemiks vana hea - täiesti tavaline kohupiima ja vahuoore segu. Lihtsad asjad on tihtipeale kõige maitsvamad, nii sai ka see kook üllatavalt kiirelt külmkapist otsa. Alles oli terve tort kui juba pidi viimast tükikest jaotama hakkama :)

Põhi:

100 g võid
130 g suhkrut
2 muna
1 tl vanilliekstrakti
45 g kakaod
3/4 tl küpsetuspulbrit
3/4 tl soodat
näpuotsatäis soola
170 g jahu
160 ml piima

Täidis:

vaarikaid
600 g vanillimaitselist kohupiima
4 dl vahukoort
1 sl vanillisuhkrut

Kaunistuseks:

100 g šokolaadi
veel vaarikaid

Põhja jaoks vahusta või suhkruga kergeks ja õhuliseks. Vahusta ükshaaval sisse munad. Siis lülita mikser aeglasele kiirusele ja sega sisse vanilliekstrakt, kakaopulber, söögisooda ja sool. Lisa pool jahust, seejärel kogu piim ja siis ülejäänud jahu. Vahusta korralikult, kuni kõik on hästi segunenud. Vala tainas 24 cm läbimõõduga korralikult võitatud lahtikäivasse vormi ja küpseta 180-kraadini eelkuumutatud ahjus, umbes 30-35 minutit. Valmis põhi on kindlasti tahke, pooleks lõigates aga meeldivalt pehme ja vetruv.

Järgmine samm ongi jahtunud põhi kaheks kettaks lõigata. Seejärel aseta alumine ketas serveerimisalusele ja pane selle ümber lahtikäiva vormi servaosa. Kata põhi vaarikatega. Mida rohkem, seda uhkem - kata kogu koogi põhi.

Valmista täidiseks kohupiima-vahukoore segu, selleks vahusta kõigepealt vahukoor, siis lisa kohupiim ja vahusta veel kergelt, et kõik hästi seguneks. Seejärel vala tordipõhjale umbes pool kohupiima-vahukoore segust ning kata see teise koogikettaga. Vala peale ülejäänud kohupiimasegu, silu ära ja pane üleöö külmkappi seisma.

Järgmisel päeval eemalda koogivormi rõngas (juhul kui ei katnud seda enne küpsetuspaberiga, lõika enne koogi ja vormi vahelt noaga läbi, et vorm poolt tordi serva kaasa ei rebiks). Lõika toasoojast šokolaadist noaga laastud ja suru need kergelt tordi servale. Pealt kata tort vaarikatega. Serveerimiseni hoia külmas.

Vaarikasorbett

2011-06-09T10:58:00.001+03:00

Jäine magustoit palavamateks päevadeks, ehk siis praegusel ajal sobib kui rusikas silmaauku ;) Enne sööma asumist on kaval see veidi aega varem sügavkülmast välja võtta, et sorbett jõuaks pehmeneda.

500 g vaarikaid
1 apelsini mahl
1,6 dl suhkrut
1,8 dl vett

Püreesta vaarikad, aja saadud püree läbi üsna tiheda sõela, et eraldada seemned. Seemned viska minema. Vaarikamahla sisse sega ühe apelsini mahl. Sega väikses potis vesi ja suhkur, kuumuta kuni suhkur on sulanud, keeda väiksel kuumusel mõned minutid, siis eemalda tulelt ja jahuta kergelt. Sega suhkrusegu vaarikasegusse.

Jahuta kiirelt (nt teises jääkuubikutega kausis), pane siis sobiva nõuga sügavkülma. Käi seni kuni saab aeg-ajalt segu segamas, et lõhkuda suuremaid jääkristalle.

Õnnelikud jäätisemasina omanikud võivad loomulikult seda kasutada :P

Kookoskreem rabarbriga

2011-06-06T22:01:00.004+03:00

Homme on üks tähtis päev, kohe nii tähtis, et päev läbi juba kõhus kergelt keerab ja silme ees on pildid sellest, mis kõik valesti minna saab. Kuidas küll poole tunnikese pikkuse kaitsmise pärast saab nii palju närvitseda? Õudne!

Kookoskreem on aga küll asi, mille pärast närvi minna ei tasu - valmib kiirelt ja lihtsalt ilma suurema vaevata, aga maitseb hea! Särtsu lisab rabarber - kokku selline kerge maius, mis sobib imehästi meie palavate ilmadega. Retsept GoodFoodist.

Vaja läheb (neljale):

4 dl kookospiima
3 sl suhkrut
1 vanillikaun või 1 tl vanilliekstrakti
2 lehte želetiini
rabarbrimoosi jaoks rabarbrit + maitse järgi suhkrut

Pane želatiinilehed 5 minutiks külma vette likku. Kuumuta aeg-ajalt segades kookospiima suhkru ja keskelt pooleks lõigatud vanillikaunaga, kuni tekivad esimesed mullid. Keera kuumus kinni, õngitse välja vanillikaun ja kraabi seemned noaotsaga kookospiima sisse. Lisa kuivaks pigistatud želatiinilehed, sega. Jaga nelja magustoiduklaasi või -kausi vahel, lase veidi jahtuda ning tõsta siis umbes 4 tunniks külmikusse.

Enne serveerimist valmista ka rabarbrikeedis lisades rabarbritükkidele oma maitse järgi suhrkut ja kuumutades seda segu, kuni suhkur on sulanud ja natuke veel (nii et rabarber veel enam-vähem ühes tükis püsiks).

Beseekattega rabarbrikook

2011-06-02T10:32:00.001+03:00

Kui nüüd päris ausalt ära rääkida, siis olen ma kodumaa pinnal juba üle nädalakese olnud, aga see aeg on läinud üsna kiirelt ja lõputöö viimistlemise tähe all. Viimane on nüüdseks esitatud ja kõigi ootuste ja lootuste kohaselt saab järgmisel nädalal ka kaitstud. Aga õppimise vahepeal ei saa ju ilma koogita! Seega nädalavahetusel sai sammud turule seatud, et sealt koogi jaoks rabarbrit kaasa tuua. Bulgaarias, muide, ei olnud rabarbrit kusagilt saada, nii et see oli minu selle aasta esimene kokkupuude rabarbriga.

Kook valmis suures osas Juci blogis What a wonderful world! mõnda aega tagasi ilmunud koogipostituse eeskujul, muudatused vastavalt sellele, mis mul kodus olemas oli või ei olnud. Sealt piltidelt näha olnud beseekate paistis lihtsalt imeline ja seda ta ka oli, muust koogist rääkimata! Suured tänud Jucile retsepti jagamise eest :)

Põhi:

200 g jahu
50 g suhkrut
soola
100 g võid
1 munakollane
1 sl hapukoort

Täidis:

500 g rabarbrit
75 g suhkrut
250 ml piima
50 g hapukoort
3 munakollast
1 tl vanillisuhkrut

Kate:

4 munavalget
1 tl laimimahla
150 g suhkurt
1 tl vanillisuhkrut

Põhja jaoks sega omavahel jahu, suhkur ja veidi soola. Lisa külm hakitud või ja töötle segu käte vahel ühtlaseks purutaoliseks massiks. Siis lisa munakollane ja hapukoor, jätka segamist kuni saad ühtlase taina. Kata tainaga võitatud koogi- või pirukavormi põhi ja servad ning pane see siis külmkappi, kuni ka täidis valmis saab.

Täidise jaoks haki rabarber väikesteks tükkideks, sega suhkruga ja pane mõneks ajaks ootele, et veidi mahla eralduks. Kata koogipõhi rabarbriga ja pane u 10 minutiks 200 kraadini eelsoojendatud ahju. Seni sega kokku piim, hapukoor ja munakollased, lisa 1 tl vanillisuhkrut. Võta kook korraks ahjust, vala segu rabarbritükkide peale ja pane ahju tagasi - nüüd nii kauaks, et täidis jõuaks hüübida (20-30 min).

Kui täidis on juba enam-vähem hüübinud, hakka beseekihti ette valmistama. Selleks klopi munavalged laimimahlaga heledaks vahuks, lisa suhkur ja jätka, kuni saad kõva valge vahu. Võta taas kook ahjust, kata see ühtlaselt munavalgevahuga ja pista siis veel u 5 minutiks ahju - nii kauaks, et see pealt juba kergelt värvi muudab. Siis võta ahjust ja jäta jahtuma.

Toidublogijate kohvik Tartus - juba homme!

2011-05-20T16:13:00.000+03:00

Juba homme (21. mail) saab Tartus Tasku keskuses külastada toidublogijate pop-up kohvikut Blogi 2. Minu jaoks toimub üritus kahjuks 4 päeva liiga vara ;), muidu oleksin kindlasti külalisena platsis ja seda õigeaegselt - ehk kell 12 - sest Tallinna kohviku kogemuse järgi ei pruugi head-paremat väga kauaks jätkuda. Nii et kellel võimalus on, ärge jätke seda kasutamata :)

Võimas võileib

2011-05-10T08:08:00.000+03:00

Kuna Nami-Namis on parasjagu võileibade kooskokkamine, siis jagan ka oma hea võileiva saladusi :) Hea võileib on alati mõnus ja mahlane, seal vahel on alati vähemalt üht sorti värsket ja hea oleks, kui ka liha. Selline toitev võiku täidab probleemideta lõunasöögi rolli ;)

2 võileiva jaoks läheb vaja:

2 röstsaia
majoneesi
salatilehti
juustuviile
singiviile
tomati- või kurgiviile
praemuna

Kõigepealt rösti saiad, siis määri mõlemale viilule peale majoneesi. Kata siis mõlemad viilud salatilehtedega ja edasi tegele ainult ühe viiluga, ladudes sinna juustu-, singi- ja tomativiile. Tomativiiludele raputa maitseks veidi soola-pipart, siis aga kata see kuhi veel ühe praemunaga. Lõpetuseks kata võileib teise juba salatiga kaetud saiaga, suru veidi kokkupoole ja lõika diagonaalis pooleks.

Valge šokolaadiga sidruniküpsised emadepäevaks

2011-05-08T07:23:00.000+03:00

Sidrunimaitselised küpsised, millele annab viimase lihvi valge šokolaad. Piltidel näha olevatel küpsistel on sees šokolaaditükid, aga kahtlemata annaks sama hea tulemuse (kui mitte ilusama :), kui küpsised pärast küpsetamist hoopis sulašokolaadiga katta.

Ilusat emadepäeva kõigile emadele!

Vaja läheb:

110 g toasooja võid
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
soola
1 muna
1 sidruni (üsna suure) koor, riivitult
poole sidruni mahl
3 sl kohupiima
3-3,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
150 g valget šokolaadi, hakitult

Vahusta toasoe või suhkrutega, lisa sool ja klopi hulka üks toasoe muna. Lisa ühe sidruni peenelt riivitud koor, lõika siis sidrun pooleks ja pressi segusse ka poole sidruni mahl. Lisa 3 supilusikatäit kohupiima ning siis eelnevalt omavahel segatud jahu ja küpsetuspulber, sega segu ühtlaseks. Viimasena lisa šokolaaditükid - teine variant oleks küpsised pealt sulašokolaadiga katta ;) Vormi tainast vorst, mässi see toidukilesse ja pane tunniks ajaks tavalisse külmkappi või 15 minutiks sügavkülma. Kui tainas on tahkunud, lõika see 0,5-1 cm viiludeks, lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 180-kraadises ahjus 10-15 minutit, olenevalt küpsiste suurusest.

Saiad murakamoosi ja vahukoorega

2011-05-06T11:57:00.003+03:00

Üks maru lihtne ja ülimalt maitsev magus amps - röstsai murakamoosi ja vahukoorega. Mis muud kui saiaviilud ahju või rösterisse, moos peale määrida ja törts vahukoort peale. Kaunistuseks sobiks hästi paar mündilehte, mida mul paraku kuskilt võtta polnud.

Sobib hästi alustama pikka nädalavahetust, mis meil siin taaskord algas - alles olid lihavõtted, pole kohe harjunud nii pikalt nädalat vahetama ;) Päev algas üle pika aja päikseliselt, mis on tõesti imekspandav, sest kohalikud ütlesid kohe ära, et 6. mail, jüripäeval (St George's day) - on alati sadanud ja ilmselt sajab nüüdki. Aga võta näpust - pärast nädalaid kestnud kehva ilma on vähemalt täna päike väljas. Ilmselt ülejäänud pool kuud, mil ma veel siin olen, sajab ikka edasi :P

Munavõi karulauguga

2011-05-04T11:04:00.004+03:00

Tänase hommiku võib veel kogemata nädalavhaetuse hommikuga segi ajada, sest tööle peab minema alles kaheks. Seega oli tänasel sombusel hommikul rahulikult aega pikemalt magada, mune keeta, karulauku hakkida ja kohvi keeta. Kohvi keetmise koht on minu puhul ainult õige natuke üle pingutatud, sest "õiget" kohvi ei joo ma peaaegu kunagi ;)

3-4 leiva katmiseks läheb vaja:

3 kõvaks keedetud muna
peotäis hakitud karulauku (u 3 lehte)
majoneesi
soola

Koori munad ja loputa külma vee all, et väiksemadki kooretükid maha uhada. Haki munad kahvliga peeneks, lisa karulauk ja majoneesi ja sega läbi. Majoneesi lisa just nii palju, et saavutad meelepärase tekstuuri. Määri leivale ja lase heal maitsta :)

Ravioolid karulaugu, sirene ja kreeka pähkli täidisega

2011-04-27T07:56:00.002+03:00

Ise tehtud pasta on hoopis midagi muud kui poest ostetu, see on selge. Kuigi ma olen ravioole enne seda vaid kahel korral söönud ~~(+ ühel korral ka poe omi lihtsalt testimise mõttes, aga see ei loe, sest selgus, et need pole üldse võrreldavadki)~~, on neil minu südames eriline koht. See, et ma ravioolide tegemise lausa siin olles ette võtsin, näitab minu arust nii mõndagi ;)

Alustuseks tuleb valmistada pastatainas põhiretsepti järgi. Ühe sööja kohta võta:

1 dl jahu
1 muna
1 sl õli

Lisa jahule munad ja õli. Sega kätega jahu ja munad kuni taigen on ühtlane mass, kui see on väga kleepuv, lisa veel jahu. Sõtku tainast üks hea 10 minutit, siis vormi sellest pall ja pane kaussi rätiku alla vähemalt pooleks tunniks ootele.

Sel ajal on paras valmistada ravioolide täidis - nagu juba korra varasemalt mainitud, määrab ravioolide olemuse just täidis. Siinkohal oli mõte kasutada väga koha- ja ajakohaseid toiduaineid - kohalikku valget juustu sirenet ja karulauku, lisandiks kreeka pähklid. Kui Tartus pole mul siiamaani õnnestunud karulauku leida, siis siin Sofias müüakse igasuguseid - nagu me neid siin hellitavalt kutsume - "heinu" iga teise puu- ja juurviljaleti peal. Isegi supermarketis olen nõgeseid müügil näinud. Nagu nüüd osad kindlasti aru said, siis pole ma tegelikult karulauguga väga sinasõber, st ma pole seda varem väga näinudki. Niisiis on väike võimalus, et minu ravioolid polnud üldsegi karulaugu, vaid mõne muu Bulgaaria umbrohuga tehtud :)

Täidise jaoks on vaja:

punt karulauku
peotäis-paar kreeka pähkleid
oliivõli
sirenet või fetat

Kuna sirene on ise piisavalt soolane, siis täidisesse ma soola ei pannud. Valmistamiseks uhmerdasin kõigepealt kreeka pähklid üsna peeneks puruks - aga mitte nii peeneks, et hamba all krõmpsu ei tunneks. Siis hakkisin karulaugu esiteks võimalikult peeneks, ning siis sai see üsna püreeks uhmerdatud. Soovitan kogu selle tegevuse heaga tegemata jätta ja minna lihtsamat teed - ehk kasutada kas köögikombaini või saumiksrit. Karulauk ja pähklid segada ning siis lisada mõni sorts õli, et segu konsistents veidi vedelamaks muuta. Siis lisada hästi peeneks hakitud sirene või feta ja segu korralikult läbi segada. Ja valmis see ongi!

Nüüd saab alata ravioolid kokkupanek. Olenevalt sellest, kui palju tainast on, jaga see nö käepärasteks osadeks, kuna kogu tainast korraga on raske rullida. Eelistatuim variant oleks siinkohal kasutada pastamasinat, vähem õnnelikumad kasutagu tainarulli ja kõige vähem õnnelikumad (nagu mina) kasutagu muid käepäraseid sobiva kujuga vahendeid. Pean ütlema, et kogemata on see väärt pudel nüüdseks minema visatud...Millega ma järgmise taina ära rullida saan?

Indrek on siin väga üksikasjalikult lahanud ravioolide kokkupaneku tehnilist poolt, nii et ma ei hakka sellel pikemalt peatuma. Põhi-idee on otseloomulikult tainas rullida, veega märjaks teha, täidis peale panna, teine kiht tainast peale panna, kaks kihti omavahel kokku suruda ja ravioolid välja lõigata ning rätikule oma aega ootama panna.

Vahepeal oleks hea valmistada ka kaste, sest mis oleks pasta ilma (isegi ravioolid) kastmeta? Läksin väga lihtsat teed pidi, selleks läks tarvis:

väike sibul
200 ml koort
riivitud juustu
soola-pipart

Praadisin hakitud sibula tilgas õlis klaasjaks, lisasin koore ja juustu, maitsestasin ja valmis ta oligi. Nüüd sai keetmist ootavad ravioolid lõpuks törtsu õli ja soolaga maitsestatud veega potti keema panna. Ravioole peaks keetma mõned minutid - nii et need tõusevad pinnale ja siis natukene veel. Siis kaste peale ja sööma :)

Müslijäätis

2011-04-26T08:08:00.002+03:00

Ilmad on lausa suurepärased - päikselised ja soojad, saab juba lühikesi pükse-seelikud ja lahtiseid kingi kanda ning pargis päikese käes peesitada, kuskilt kostumas järjekordsete tänavamuusikute üllitised. Viimaseid siinkandis jagub ja on päris tore kuulata, kuidas linnud nagu üritaks tänavamuusikutest üle "mängida" ;)

Siin aga üks võimalus eelmises postituses kirjeldatud müsli kasutamiseks. Teine - lihtsam - võimalus on lihtsalt müslit jäätisele peale raputada, aga see pole päris see :)

Vaja läheb:

1 purk suhkruga kondenspiima
5 dl vahukoort
ise tehtud šokolaadimüslit

Vahusta vahukoor - võimalusel kasuta selleks miksrit, aga töö teeb ära ka vispel. Kui vahukoor on korralikult vahtu löödud, lisa tunde järgi müslit - koonderdada ei tasu, samas ka liiga palju pole hea. Lisa kondenspiim ja sega kõik kergelt läbi, et vahukoor liigselt oma õhulisust ei kaotaks. Vala segu sügavkülmutamist kannatavatesse kaanega nõudesse (jäätist tuleb üle ühe liitri kindlasti) ja pane sügavkülma.
Soovi korral võib mõne aja tagant käia segu segamas, et lõhkuda suuremaid jääkristalle (selle osa jätan ma laisa inimesena üldiselt vahele :)

Šokolaadimüsli

2011-04-19T08:19:00.001+03:00

Ma vist olen juba maininud, et maitsestamata jogurt on siin väga popp. Mul läks veidi aega, et jogurtiga suuremaks sõbraks saada, aga nüüd on kogu aeg vähemalt tops või paar külmikus. Seoses sellega on vajalikud ka erinevad viisid jogurti tarbimiseks. Katsetused viisid mu selleni, et tegin ise müslit ja peab ütlema, et see müslitegu ei jäänud kindlasti viimaseks. Nagu ise tehtud asjadega ikka, saab siin täpselt oma maitse järgi ained kokku segada, nii et tulemus on täpselt selline nagu peab - mitte ei ole liiga palju kaerahelbeid ja kaks rosinat kolmes reas ;)

Innustus ja üldised juhised müsliteoks tulid minuni delicious days blogi vahendusel.

Vaja läheb*:

500 g kaerahelbeid
150-200 g hakitud mandleid
200-300 g rosinaid (heledaid ja tumedaid pooleks)
1-1,5 dl vett
4-6 sl tumedat muscovado suhkrut
0,5 dl oliivõli
100 g tumedat šokolaadi, hakitult
3 sl vedelat mett või vahtrasiirupit

Kuumuta vesi koos suhkruga keemiseni, kuni suhkur on sulanud. Eemalda tulelt, lisa õli, siirup või mesi ja siis hakitud šokolaad. Kui šokolaad on sulanud, on segu valmis ja võib jätkata.

Sega suures kausis kokku kaerahelbed, mandlid, rosinad ja soovi korral muud meelepärased lisandid. Vala kaste peale ja sega korralikult, et kõik helbed sellega kokku saaksid.

Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja kata plaat ühtlaselt müsliseguga. Pane kogu kupatus eelkuumutatud ahju (180°C) ja rösti 30-40 minutit, kuni kogu segu on ühtlaselt kuiv. Et ühtlasemat röstimist tagada, võiks segu vähemalt paar korda ahjusoleku jooksul läbi segada.

*mainitud ained ja kogused on vaid soovituslikud, see on retsept, kus võib ja peabki oma maitse ja tunde järgi meelepäraseid asju kasutama :)

Šokolaaditükkidega küpsised

2011-04-15T11:18:00.002+03:00

Küpsised, küpsised, küpsised... Need šokolaadiküpsised on kindlasti ühed minu go to küpsetistest, mida teha näiteks siis, kui tuju miskipärast kehv on. Otse ahjust tulnuna on nad seest mõnusalt pehmed, samas äärest krõmpsud - kõike seda, mida ühed maitsvad küpsised olema peaks. Lisaks muidugi üsna ohtralt šokolaaditükke, mis ahjusoojalt on veel päris sulašokolaadi kujul. Klaas piima kõrvale ja elu on kohe natuke parem.

Vaja läheb:

4,5 dl jahu
0,5 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
140 g võid
1,5 dl tumedat muscovado suhkrut
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
200 g tumedat šokolaadi, hakitult (sobib ka piimašokolaad, või võib hoops mõlemat pooleks lisada)

Hõõru toasoe või suhkrutega vahtu. Lisa muna, vispelda hoolega. Sega omavahel jahu, sool ja küpsetuspulber ja lisa või-munasegule. Viimasena sega hulka šokolaaditükid.

Võta lusikaga tainast, vooli käte vahel palliks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, suru tainapallid enne ahju panemist käega veidi lamedamaks. Küpsised vajuvad laiali, nii et jäta nende vahele piisavalt ruumi - mina teen tavaliselt 9 küpsist plaadi kohta. Küpseta 180-kraadises ahjus kuni küpsised on äärest kenasti kuldsed - olenevalt küpsiste suurusest umbes 15-20 minutit.

Rummimarinaadis kiivid

2011-04-13T23:19:00.000+03:00

Siin sajab lund! Jõudsin veel enne jooksmas ära käia - hirmus külm ja tuul oli küll, seega vist kõige ebameeldivam jooks siiani üldse.... Kuna aga kuuldavasti liiguvad Eestis ilmalood aina paremuse suunas, siis järgnevalt üks eriti kerge ja suvine magustoiduidee (pärit namist).

Vaja läheb:

4-6 kiivit
1-2 sl rummi
2 sl suhkrut
kaneeli
ingverit

Koori kiivid ja lõika umbes poole sentimeetrise paksusega viiludeks ja laota madalasse vormi. Sega eraldi nõus rumm, suhkur ning näpuotsaga jahvatatud kaneeli ja ingverit. Vala segu kiiviviiludele, kata nõu kaane või toidukilega ning lase külmikus vähemalt 2 tundi maitsestuda.

Küüslaugused juustucroissantid

2011-04-11T08:18:00.001+03:00

Croissantid ehk sarvesaiad on meeldivaks hommikusöögiks või lõunaseks ampsuks. Järgnev versioon valmib kiiresti, kui kasutada poest ostetud valmisrullitud lehttainast. Mõunusalt juustused ja parajalt küüslaugused saiad maitsevad head näiteks klaasi piimaga :)

Vaja läheb:

500 g lehttainast
40 g võid, sulatatud
2-3 küünt küüslauku, peenelt hakitud või riivitud
75 g juustu, riivitud
soola, basiilikut (kuivatatud)
määrimiseks muna

Juhul, kui seda pole juba sinu eest tehtud, rulli lehttainas ristkülikuks. Määri pealt sulavõiga, raputa peale soola ja basiilikut ning kata tainakiht ühtlaselt hakitud või riivitud küüslaugutükkidega ning riivjuustuga. Lõika tainas kuueks kolmnurgaks. Laiema otsa keskele tee noaga väike sälk ning rulli siis sealtsamast otsast alates rulli. Keera rulli mõlemad otsad veidi sissepoole, paiguta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, määri pealt lahtiklopitud munaga ja küpseta 200kraadises ahjus umbes 15 minutit, kuni sarvesaiad on omandanud kuldse värvi.

Küpsisejäätis

2011-04-06T13:05:00.001+03:00

Uskumatu, aga ma pole enne jäätist teinudki (sorbeed aga küll). Siin Bulgaarias on jäätisevalik üsna niru ja üpris kallis pealekauba. Kuna ma tegin mõne aja eest šokolaaditükkidega küpsiseid, siis said just need jäätise sisse lisandiks. (Tegelikult lihtsalt ei tulnud küpsised päris sellised välja nagu ma olin lootnud (jah, ka seda juhtub :)) ja seega oli hea võimalus need jäätise sees ära kasutada - sest jäätise sees on vist kõik asjad head :)

Tulemus oli mõnusalt kreemine ja maitses lausa taevalikult, oleksin vist hea meelega kõik korraga ära söönud :P Ma ei saa aru, miks ma varem ise jäätist teinud pole?! Aaa, jah, kodus pole sügavkülmas tavaliselt ruumi ;)

Vaja läheb:

1 purk suhkruga kondenspiima
5 dl vahukoort
küpsiseid

Vahusta vahukoor - võimalusel kasuta selleks miksrit, aga kellel sellist luksust pole (mina!), need peavad laskma kätel käia. Käelihased saavad vispliga töötadades päris parajalt vatti ;) Kui vahukoor on korralikult vahtu löödud (mitte siis lausa võiks, vaid ikka mõistlikkuse piirides, eksole :)), pudista sisse küpsised - mitte väga väikselt. Lisa kondenspiim ja sega kõik kergelt läbi, et vahukoor liigselt oma õhulisust ei kaotaks. Vala segu sügavkülmutamist kannatavatesse kaanega nõudesse (jäätist tuleb üle ühe liitri kindlasti) ja pane sügavkülma.

Soovi korral võib mõne aja tagant käia segu segamas, et lõhkuda suuremaid jääkristalle. Mina laisa inimesena seda ei teinud, aga tulemus oli ikka kiiduväärt.

Daring Bakers: munavalgevahu täidisega kringel

2011-03-27T23:28:00.001+03:00

Märtsi Daring Bakers väljakutseks oli Yeasted Meringue Coffee Cake, põhimõtteliselt tegu pärmitainast kringliga (tundub, et suurem osa inimesi kardab pärmitainaküpsetisi vms ;), mille teeb eriliseks see, et täidiseks läheb lisaks muule heale ja paremale ka munavalgevaht. Kui nüüd võiks arvata, et pärast on kringli vahel krõmpsuv besee, siis see arvamus on ekslil. Munavalgevaht nö sulab tainasse, andes sellele magusama maitse ning muutes tulemuse mahlasemaks.

Seekordse teema "andsid ette" Ria blogist Ria’s Collection and Jamie blogist Life’s a Feast. Retsept on leitud Jamie isa 1970ndatel kogutud retseptide hulgast - käsikirjaline, koltunud paberil, juures ei mingit kuupäeva ega ka allikat. Järele proovimisel selgus, et tegu on väärt retseptiga, millega pean nõustuma. Ei tea, kas oli lihtsalt hea pärmitainapäev, aga see tainas oli lihtsalt suurepäraselt töödeldav ;)

Valmistasin taina umbes 2 korda väiksematest kogustest:

0,9 dl piima
0,3 dl vett
15 g värsket pärmi
3 sl suhkrut
0,5 tl soola
70 g võid
1 muna
5-6 dl jahu (u 3 tassi)

Täidisesse:

2 munavalget
soola
0,5 tl vanillisuhkrut
1 dl suhkrut
2 dl jämedalt hakitud pistaatsipähkleid
100 g hakitud šokolaadi

Sega omavahel piim ja vesi ning lase segul pliidil soojeneda, lisa sooja piima sisse võitükid ja sulata. Lisa suhkur, sool ja pärm. Sega kuni pärm on sulanud. Lisa kõigepealt pool jahust, sega ühtlaseks. Klopi sisse muna, seejärel lisa ülejäänud jahu. Sõtku tainast jahusel pinnal kästisi 5-10 minutit, kuni see on mõnusalt elastne ega jää käte külge kinni. Ma pean ütlema, et see oli üks parimaid tainaid, millega ma tegelenud olen, see ei jäänud põhimõtteliselt algusest peale käte külge kinni ja nii kuni lõpuni. Tõsiselt mõnus oli selle tainaga toimetada! Edasi vormi tainas palliks ja pane õlitatud suurde nõusse kerkima, nõu kata rätikuga. Lase tainal kahekordseks kerkida.

Kui tainas on kerkinud, valmista kõigepealt ette täidis. Vahusta munavalged soola ja suhkrutega. Haki šokolaad ja pähklid. Siis kummuta tainas jahusele lauale. Sõtku läbi ja rulli ristkülikuks. Kuna mul siin otseloomulikult tainarulli pole, siis tuli käepärasemate asjadega läbi ajada ;)

Kata tainas munavalgevahuga, millele puista peale šokolaadi- ja pähklitükid. Keera tainas pikemast otsast ettevaatlikult rulli, ühenduskoht jäta rulli alla. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja moodusta tainarullist rõngas.

Lõika terava noa või köögikääridega rõnga sisse sälgud ja jäta veel pooleks tunniks kuni tunniks kerkima. Pane ahi 180 kraadini soojenema. Enne ahju panemist pintselda rõngas üle lahtiklopitud munaga.

Küpseta umbes pool tundi, kuni kringel on pealt kuldpruun ja peale koputades kumiseb vastu.

Lase natuke jahtuda ja serveeri näiteks tuhksuhkruga üle puistatult tee või kohvi kõrvale.

Kukeseenepirukad sinihallitusjuustuga

2011-03-22T08:21:00.001+02:00

Täna üles ärgates tekkis kohe ebatavaline soov ennast kiiremini püsti ajada, sest päike on lõpuks jälle välja tulnud! Eestis võib-olla seda probleemi veel pole, aga meil siin on viimased päevad möödunud pilves ja vihmase ilmaga. Saime juba ka kohalikku äikest tunda. Sellised päevad on täitsa sobivad vaikselt kodus küpsetamiseks - seda ma tegingi ;)

Need piltidel olevad pirukad valmisid küll veel kodus olles, aga kuna tegu on igati väärt pirukatega, siis siin on väike valmistamisjuhis - retseptiks on seda natuke raske nimetada - eriti kasulik neile, kellele veel eelmise aasta seenevarud kasutamata on. Seened ja sinihallitusjuust on üks kindla peale minemise kombinatsioon ;)

Vaja läheb:

lehttainast või pärmi-lehttainast
kukeseeni
sibulat
sinihallitusjuustu
soola-pipart

Esmalt valmista ette pirukatäidis. Selleks haki sibul peeneks, prae tilgas õlis kuldseks, lisa tükeldatud seened (juba eelnevalt praetud), maitsesta ja kuumuta läbi. Eemalda tulelt ja sega sisse kuubikuteks lõigatud sinihallitusjuust.

Lõika valmisrullitud pärmi-lehttainas ruutudeks (vähemalt 10x10 cm) ja pintselda lahtiklopitud munaga. Tõsta lusikaga tainaruudukeste keskele seenetäidist ning tõsta siis vabaks jäänud tainaääred üles täidise peale nii et moodustub nagu väike korvike.

Pintselda ka pealt munaga ja küpseta 200-kraadises ahjus kuni pirukapõhi on valmis, umbes 15-20 minutit.

Banaanikook - Cuca de banana da „vo Mirette“

2011-03-18T08:49:00.003+02:00

See kook jäi mulle juba ammu-ammu Juci blogist What a wonderful world! silma. Kust ja kuidas retsept saadud on, loe ise siit. Mina vaid vähendasin koguseid poole võrra, sest mulle tundus, et siinne vorm (mis tegelikult on mingi vana pann hoopis ;) pole nii suur. See oli õige otsus.

Kasutasin 4 banaani, mille lõikasin kolmeks, banaanid olid juba mõnda aega tagasi turult ostetud ja ootasid siin omajagu aega valmimist, et siis koogiks saada - ühel teisipäeval see siis lõpuks juhtuski. Sellegipoolest tundus mulle, et oleksin võinud veel julgelt neid kauem hoida, sest banaanid päris taina sisse ei sulanud, aga mulle see meeldiski - küpsetatud banaanid on ju nii maitsvad, eriti sellise mõnusa karamellise kihi all nagu need olid:)

Vaja läheb:

2 munakollast
75 g võid, toasooja
1/4 tl soola
1 klaas suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
0,5 sl kuivpärmi
0,5 klaasi piima
1,5 klaasi jahu
2 munavalget
4 suurt banaani (vähemalt)
+ kaneeli ja suhkrut peale puistamiseks

Klopi munakollased suhkrute ja soolaga lahti. Lisa sooja pehme või tükid ja hõõru puulusikaga ühtlaseks.

Lahusta soojas piimas pärm. Nüüd lisa muna-või segusse vaheldumisi piima ja jahu, vispelda ühtlaseks. Lisa munavalged ja sega kuni saad ühtlase taina.

Lõika banaanid pikkupidi pooleks või kolmeks, olenevalt palju banaane kasutada on. Oluline, et kogu koogi pind saaks üsna ühtlaselt banaanidega kaetud, et keegi ilma ei jääks.

Määri koogivorm võiga ja puista üle jahuga, laota peale pooled banaanid, puista need üle suhkru ja kaneeliga.

Vala peale tainas ja kata taas banaanide ja kaneeli-suhkru puistega.

Küpseta u 190-kraadises ahjus 45-50 minutit. Hoidke silm peal ja tundke oma ahju, siis ei lähe kook ka pealt nii tumedaks nagu mul, kes ma tahtsin ahju erinevate režiimidega tutvuda ;)

Shopska salat

2011-03-16T17:19:00.005+02:00

Nüüd midagi otse Bulgaariast! Nimelt Shopska salat, mis on vist kuulsaim kohalik salat. Eriti populaarne eelroana ja koos rahvusjoogi rakijaga. Vaidlused selle üle, mis riigi kööki see salat tegelikult kuulub, käivad vist ikka veel. Bulgaarlasi süüdistatakse erinevate Balkani roogade enda omaks nimetamises, sealhulgas ka mainitud salati.

Olgu kuidas on, oluline on, et tegu on maitsva salatiga, mis koosneb põhiliselt tomatist ja kurgist ning on kaetud kohaliku juustu - sirenega. Sirene meenutab oma olemuselt fetat, millega seda ka vajadusel asendada võib (Eestis ilmselt muud üle ei jäägi).

1-2 portsu jaoks läheb vaja (olenevalt suurusest):

2-3 tomatit
1-2 kurki
(1 punane paprika - soovi korral)
1-2 punast sibulat
peotäis petersellilehti
1 sl oliivõli
0,5 sl palsamiäädikat
soola
u 150 g sirenet (vajadusel asenda fetaga)

Lõika tomat tükkideks. Koori kurk ja lõika kuubikuteks. Kui lisad ka paprikat, tükelda ka see enne. Koori punane sibul ja lõika veerandratasteks, kui selline väljend olemas oleks - poolrattad veel pooleks. Pane kõik kaussi, lisa hakitud petersell. Maitsesta soolaga, lisa õli ja äädikas ja sega läbi. Tõsta taldrikule ja serveeri puistates peale riivitud või kuubikuteks lõigatud juustu.

Kohevad jogurtipannkoogid

2011-03-13T21:35:00.002+02:00

Nädalavahetuse hommikud teevad suurepäraseks päike, soe õhk ... ja pannkoogid! Eriti kui eelmisel päeval on maha kõmbitud lugematul hulgal meetreid ja muuhulgas soetatud endale ka väike purgitäis hoole ja armastusega tehtud metsmaasikamoosi ühelt Koprivshtitza tädilt :)

Jätkub 1-2 sööjale:

1 muna
3 tl suhkrut
1 tl vanillisuhkurt
1/4 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
1 tass maitsestamata jogurtit
0,5 tassi piima
2 tl õli
1 tass jahu

Klopi muna soola, suhkrute ja küpsetuspulbriga lahti. Lisa õli ja maitsestamata jogurt. Lisa jahu ja sega ühtlaseks, vajadusel timmi tainast piimaga vedelamaks. Tainas peaks jääma üsna paks, umbes hapukoorepaksune.

Aja pann kuumaks ja tõsta tainas supilusikatäite kaupa pannile. Prae mõlemalt poolt kuldseks ja serveeri soojalt moosi, jogurti või muu meelepärasega (näiteks mõlemaga ;)

Kukeseenesaiad

2011-03-11T08:00:00.000+02:00

Kellel koduses külmkapis peaks veel alles olema eelmise rikkaliku suve seenesaaki, siis siin üks hea moodus sügavkülma ruumi tegemiseks ja maitsvateks snäkkideks.

ciabattat
kukeseeni
sibulat, hakituna
oliivõli praadimiseks
soola-pipart
peterselli
soovi korral küüslauku saiade hõõrumiseks

Lõika ciabatta parajalt paksudeks viiludeks, rösti ahjus kuni viilude pind on mõnusalt krõbe. Sel ajal kui saiaviilud ahjus on, valmista ette kukeseened: kõigepealt lõika need suupärasteks (suuremateks) tükkideks. Prae hakitud sibulaid nii kaua, kuni need omandavad mõnusa karamellise ja magusa maitse, seejärel lisa seened ja kuumuta läbi, maitsesta. Kui saiad valmis, võta need ahjust välja ja hõõru soovi korral küüslauguküünega. Enne serveerimist sega seened hakitud petersellilehtedega ja aseta lusikaga igale saiaviilule väike kuhjake. Parimad soojalt :)

Šampinjonide ja sinihallitusjuustu kastmega pannkoogitort

2011-03-08T17:43:00.003+02:00

Kuuldavasti võib vastlapäeva tähistada ka pannkookidega, minu jaoks oli see uudis, aga ma pole ka ingliskeelsest riigist pärit ;) Vastlapäeva mõte on ju teatavasti enne pikka paastu juhust kasutada ja ennast silmini heast-paremast täis süüa ja pidutseda, nii et ega suurt vahet ju polegi, kas kuklid või pannkoogid.

Ühe pannkoogi ma olen juba siin olles tegelikult söönud, aga pannkoogitordi mõte tuli Nami-namist, kus leiab parasjagu aset põnevate pannkookide kooskokkamine. Põnevate pannkookide alla kvalifitseeruvad näiteks täidisega pannkoogid ja pannkoogitordid, viimast ma veel kunagi teinud ei olnud, nii et pool tööd oli peaaegu tehtud. Pool "tööst" on tavaliselt välja mõelda, mida teha :P

Rääkides veel pannkoogitortidest, siis tegelikult meeldib mulle pannkooke süüa just neid üksteise peale hunnikusse ladudes (muidugi midagi vahele pannes - tavaliselt moosi ja jäätist) ja siis sealt noa-kahvli abil paraja suurusega kihilisi tükke lõigates. Nii et võib vist öelda, et omamoodi pannkoogitorti teen ma oma taldrikule igal korral, kui neid söön ;)

Käesolev tort oli aga hoopis erilisem, sest kihte oli kohe kindlasti tunduvalt rohkem kui minu tavapärases pannkoogikuhjas ;)

Pannkoogid

2 muna
1 sl suhkurt
0,5 tl soola
u 4 sl jahu (kuhjaga)
1 sl õli
piima
hakitud peterselli
praadimiseks õli

Klopi munad soola ja suhkruga lahti, lisa nii palju jahu, et vispliga segades läheb tainas paksuks ja hakkab nö vispli keskele kokku kogunema. Seejärel lisa nii palju piima, et saad päris vedela taina, lisa 1 sl õli ja hakitud peterselli ning jäta mõneks ajaks seisma. Sel ajal võid valmistada täidiseks mineva kastme.

Šampionjoni-sinihallitusjuustu kaste

1 sibul
250 g šampinjone
soola-pipart
1 sl jahu
piima
100 g sinihallitusjuustu
õli
hakitud peterselli

Haki sibul peeneks ja kuumuta tilgas õlis karamelliseks. Lõika seened viiludeks ja lisa sibula juurde. Kuumuta, kuni seened on pehmed, vajadusel lisa õli, maitsesta soola ja pipraga (ettevaatust soolaga, sest sinihallitus on juba iseenesest soolane!). Kui seened on pehmed, sega juurde supilusikatäis jahu, lisa umbes 2-3 dl piima ja sega läbi. Puista sisse sinihallitusjuustu tükid ja kuumuta tasasel tulel, kuni juust on sulanud. Puista peale posu hakitud (hiljem sega see kastme sisse) peterselli ja pane kaste pannkookide küpsetamise ajaks kõrvale.

Küpseta valmis õhukesed pannkoogid. Lao pannkoogid taldrikule, kata iga kook (välja arvatud kõige pealmine) kastmega. Kaunista nt peterselliga ja naudi kas soojalt või külmalt :)

Täpsustuseks olgu öeldud, et piltidel ei ole tegu ülepannikookide mõõdus pannkookidega (minu koogid on vast umbes 15-20 cm läbimõõduga). Kui on soov teha sama paljude kihtidega suuremaid pannkooke, oleks ilmselt kasulik koguseid kahekordistada.

Pastakas IV: Seeneravioolid

2011-03-07T08:57:00.004+02:00

Sõna on taaskord Indrekul, jutujärg on seekord ravioolidel. Eelmiseid pastapostitusi saab näha siin: I, II, III + ravioolide tegemise pildid.

Dagris on juba mõnda aega väga närviline olnud, sest ma ei ole pastakasse midagi uut kirjutanud. Nüüd enne lahkumist Bulgaariasse tuli Dagris meile külla ja teatas, et ta enne ei lahku, kui on saanud pastat ning soovitavalt ravioole. Kuna ta oli piisavalt hullunud pilguga, siis ei jäänud mul muud üle kui võimalikult palju enda jaoks välja kaubelda. Pärast päeva mõtlemisaega ja naisega arutamist valisin naise soovil ühe šokolaadikoogi, mis Dagrisel jälle suurepäraselt välja tuli.

Nagu ettekirjutatud oli sai see õhtu valmistatud ravioole seenetäidisega. Ravioolid on siiani kõige keerulisem pasta, mida ma ise teinud olen. Et mitte lugejaid hirmutada - iseenesest on kõik väga lihtne, kuid näputööd on palju ja see võtab aega. Võiks arvestada vähemalt kolme tunni aktiivse tegevusega, mille käigus puhkehetki on väga piiratult. Ma olen alati mõelnud, et ravioole oleks hea teha külalistega, sest siis saavad nemad ka tegevusest osa võtta. Kahjuks selgus Dagrisega ravioolide tegemisest, et külaline vaatas läbi objektiivi, kuidas mina ravioole teen.

Ravioolide puhul on põhirõhk täidisel, sest just see ju määrabki ravioolide olemuse. Antud juhul sai selline täidis tehtud 4 inimese jaoks:

250 ml soolatud kännuseeni
1 suuremat sorti paprika
1 sektor sinihallitusjuustu
200 ml maitsestamata toorjuustu
küüslauku
maitse andmiseks valget pipart, soola.

Täidise võiks valmistada juba varem, kuna see peaks täielikult maha jahtuma. Korra olen suures ajakitsikuses suhteliselt sooja täidist ravioolidesse toppinud, mille tagajärjel tainas ligaseks tõmbus ja ravioolid ei olnud just kõige parema välimusega. Kahjuks läksid just need ravioolid meie pulma oksjoni tarbeks kasutusse J

Kõik täidise materjalid tuleb hakkida päris peeneks, et nad ilusti ravioolide sisse ära mahuks. Esimesena läheb vaiksel tulel pannile või sisse hauduma paprika. Mulle meeldib, kui paprika on mahlane ja pehme. Kui natuke rohkem krõmpsuvat paprikat tahta, siis võiks paprika koos seentega pannile panna.

Kui paprika on klaasjaks muutunud, siis lisame seened ja maitsestame segu soola ja valge pipraga.

Midagi siin riigis on ikka väga valesti. Meie majas oli juba mõnda aega tagasi valge pipar otsa saanud ja nüüd seeneravioolide jaoks tahtsin uut osta. Kahjuks see mul ei õnnestunud, sest Viljandi poodides seda lihtsalt ei leidunud. Ma küll ei väida, et ma kõik poed läbi käisin, aga suuremad poed küll. Alles pärast kahenädalast otsimist ja kahjuks pärast ravioolide tegemist suutsin valget pipart leida.

Paar minutit praadimist segule ja siis läheb see kaussi, kuhu lisame toorjuustu ja peeneks hakitud sinihallitusjuustu. Nüüd läheb täidis jahtuma ja peaks enne ravioole olema maksimaalselt toasoe.

Ravioolide tainaosa valmistamine käib nagu tavalise pasta puhul ja arvestama peaks ikka ühe muna inimese kohta. Kuna me paneme kaks kihti tainast kokku, siis ei ole vaja tainast väga kõvaks korrutada.

Mina olen valinud ravioolide puhul viie korrutamise taktika. Paksuses ei tasu liiga õhukeseks minna, sest siis hakkab tainas rebenema. Samas ei ole hea, kui tainas väga paks on, sest siis läheb kahekordne osa paksuks ja pärast keetmist on see natuke kummine. Mina olen tavaliselt pastamasina paksuse 2 (1 kõige õhem ja 7 kõige paksem) valinud. Korraga võtke ette ainult üks taina osa töötlemisele ja valmistamisele, sest ravioolide näputööga läheb nii kaua aega, et teised taina osad kuivavad liiga kõvaks.

Ravioolide valmistamine on väga lihtne. Tainaribast lõikame umbes 5 cm laiused ribad. Seejärel võtame ühe riba, kastame käe korra vette ja tõmbame sellega üle tainariba. Samuti võib vett tainale piserdada. Vesi tainaribal mõjub liimina, mis pärast teist taina kihti peale pannes liimib selle korralikult alumisele kihile. Pärast tainariba märjutamist tõstame sellele teelusikaga paraja suurusega täidise hunnikud, et oleks võimalik teist kihti tainast alumise külge liimida. Liiga suur hunnik võib viia ka raviooli rebenemiseni.

Täidise hunnikud tuleks panna tainaribale sellise sammuga, et saaksime kujundada ilusad ruudukujulised ravioolid. Teise kihi tainast paneme peale nagu kleepsu liimides see tähendab, et alustame ühest otsast ja näppudega ümber täidise vajutades surume pealmise kihi tainast alumise külge niimoodi, et raviooli ei jääks õhumulle, mis keetmisel raviooli lõhki ajavad.

Laisa inimesena ma ei lõika tainast ribasid, vaid võtan pastamasinast tuleva laia riba ja teen pool sellest natuke märjaks, panen sinna täidise ja siis murran teise poole peale. Pärast seda on jäänud ainult kõige lõbusam osa- tuleb ravioolid lahti lõigata ja jahusele lauale või rätikule keetmist ootama panna.

Minu naine ostis meile lõbusa pizzalõikuri, mis lõikab ravioolidele lõbusa sakilise serva. Sakiline serv ei ole muidugi eesmärk omaette, aga pizzalõikur on päris hea mõte.

Kastmele ma seekord eriti rõhku ei pannud, kuna ravioolide puhul on tähtsam seesmine ilu. Kastmesse läks:

200ml kovikoort
1 paprika
2spl riivitud parmesani
maitsestatiseks soola

Kõigepealt läheb paprika suurte tükkidena pannile või sisse hauduma. Kui paprikatükid on piisavalt pehmed, lisame neile kohvikoore, laseme sel keema tõusta ja lisame parmesani, et kaste oleks natuke tummisem.

Ravioolid paariks minutiks keema, nii et nad tõusevad pinnale ja natukene veel.

Siis ravioolid suurde kaussi, kaste peale ja olemegi valmis söögi serveerimiseks. Nagu iga pasta maitsevad ka ravioolid kõige paremini serveeritult värske riivitud parmesaniga.

Pärast pastat üks šokolaadikook ja pidulik õhtusöök ongi perfektne.

Vastlakuklid

2011-03-06T16:54:00.005+02:00

Teisipäeval on vastlapäev. Meil siin lund ei ole - aga mägi, kus pidi ka lund olema, on küll olemas - samuti peaks homme jälle ka ilm külmemaks minema. Kelgutama ma ilmselt siiski ei jõua, aga kes siis vastlakuklid söömata saaks jätta ;)

Kuklite endaga pole probleemi - pärmi leidsin igat sorti ilma probleemideta, aga piimatoodetega on küll üks rist ja viletsus. Poes leidub erineva rasvasisaldusega piima, lettide viisi maitsestamata jogurteid ja juustu (eriti palju siinset sirene nimelist juustu, mis meenutab fetat) ja... ongi enam-vähem kõik. Vahukoorega pole ka lood just kiita: üks neist ei läinud vahtu, teise vaht meenutab enne munavalgevahtu kui koort... Oh jah, elu on raske kui pole neid asju, millega harjunud oled...

Siit peaks saama kuskil 2-3 plaaditäit kukleid, olenevalt suurusest 20-30 tükki ehk.

5 dl piima, käesooja
42 g värsket pärmi (arvestasin 50 g pärmiga, aga selgus, et siinne pakk on hoopis 42 g - silma järgi oli siiski üsna sama suure tükiga tegu...)
5 sl suhkurt
1 tl soola
1 tl vanillisuhkrut
1 tl purustatud kardemoni
2 muna, toasooja + 1 muna määrimiseks
150 g võid, toasooja
u 800 g jahu

Lahusta väheses käesoojas piimas pärm, lisa see ülejäänud piimale. Lisa sool, suhkur ja teised maitseained ning munad. Lisa suurem osa jahust, sõtku, seejärel lisa edasi sõtkudes järk-järgult ülejäänud jahu. Viimasena sõtku sisse pehme või, vajadusel lisa veel jahu, tulemuseks peaks olema tainas, mis käe ja kausi küljest lahti lööb. Jäta tainas rätikuga kaetud kaussi kerkima, lase kerkida vähemalt kahekordseks. Tänasel päeval kerkis vähemalt minul siin küll tainas metsikult kiiresti, tundus, et juba paari hetke pärast ajas tainas üle poti ääre :D

Kui tainas on kerkinud, puista laud heldelt jahuga üle ja kummuta tainas lauale. Sõtku veel kiirelt läbi ja vormi siis meeldiva suurusega pallid. Aseta tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lase kuklitel veel kerkida. Enne ahju panemist pintselda lahti klopitud munaga. Küpseta 10-15 minutit umbes 190 kraadi juures.

Enne vahukoorega söömist lase kuklid vähemalt enam-vähem maha jahtuda. Serveerimiseks lõika kuklilt "müts" ära, täida soovi korral moosi ja mõne meeldiva täidisega - vahukoore, kohupiima või nende kahe seguga. Sõelu peale tuhksuhkrut ja hõissaa, vastlad!

Veel kaks kukliretsepti varasemast leiab siit.

Apelsinimaiguga šokolaadi-pistaatsiamuffinid

2011-03-04T12:15:00.000+02:00

Eile oli siinmail tähtis püha. Kohe nii tähtis, et meil oli vaba päev ja täna on ka ;) Kuna 3. märts on veel mõnes mõttes tähtis päev, siis miks mitte midagi küpsetada?! Eriti veel seetõttu, et üleeile ostetud uus (silikoonist) muffinivorm ja vispel tahtsid sisse õnnistamist. Mõtlesin, mis ma mõtlesin - lõpuks valmisid šokolaadised ja pähklised muffinid, millel juures kerge apelsinimaik. Head nii soojalt (mm, vahukoorega.... Mu arust on peaaegu kõik asjad vahukoorega paremad :D) kui juba jahtunult hommikukohvi kõrvale, kusjuures apelsinimaitse on täna veel eristatavam kui eile. Kes tahab intensiivsemat apelsinimaitset, võiks sisse riivida ka apelsinikoort.

Sellest kogusest sain mina 10 muffinit:

2 muna
3/4 tassi suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
100 g võid
100 g tumedat šokolaadi
1 apelsini mahl (+ soovi korral riivitud koor)
1 tass jahu
1 tl küpsetuspulbrit
paar peotäit pistaatsiapähkleid (ilma soolata) tainasse + peale puistamiseks

Klopi munad suhkrutega vahtu, samal ajal sulata või ja siis sulata või sisse ka šokolaad. Lisa või-šokolaadi segule ühest apelsinist pressitud mahl (soovi korral ka riivitud koor). Sega šokolaadisegu munade juurde, lisa jahu ja küpsetuspulber ning pistaatsiapähklid (soovi korral võib natuke väiksemaks hakkida). Täida muffinivormi pesad ja küpseta u 190 kraadi juures 15-20 minutit.

PS: tass tähendab nii siin kui ka edaspidi sellise suurusega tassi, kuna mul polnud paremat mõõduvahendit :)

PPS: siinse ahju temperatuurinäidik ei pruugi olla kõige täpsem, seega ei tasu öeldud temperatuuri ja aega võtta kui puhast kulda, parem jälgi mängu ;)

Daring Bakers: panna cotta ja florentiinid

2011-02-27T23:44:00.002+02:00

Ilmselt tuleb nüüd Daring Bakers postitustesse väike paus, sest kohalikud kokkamistingimused ei ole just parimate killast, eriti just kõiksugu vajaliku atribuutika poolest. Ka see postitus jääb ilmselt lühikeseks, sest mu arvuti andis täna otsad - või vähemalt osa sellest. Nimelt hommikul arvutit lahti tehes vaatas mulle vastu ebatavaliselt roosa pilt, mis mõne hetke pärast muutus päris mustaks. Igasugused jamad arvutiga peavad ikka kodust kaugel juhtuma vist.... :(

Ehk siis... Väljakutse teema valis Mallory blogist A Sofa in the Kitchen - teemaks oli seekorda teha panna cottat florentiinidega. Panna cottat pidi tegema Giada De Laurentiis retsepti järgi. Retsepte ja tegemisjuhiseid saab täpsemalt vaadata SIIT.

Tegin triibulised tarretised, alumine kiht on kohvitarretis amarettoga - tasakaalustab hästi panna cotta magusat maitset. Florentiine tegin tegelikult kahesuguseid - ühed etteantud retsepti järgi, ühed mandlilaastudest (mandlilaastud + suhkur + muna), šokolaadiga kattes oleksid need kindlasti veel maitsvamad saanud :)

In English

I guess it will be my last DB post for a couple of months since I'm away from home to do my practice. So for 3 months I switched Tartu and Estonia for Sofia and Bulgaria, and unfortunately our kitchen over here lacks some equipment - so it depends on the challenge actually ;)

Current post will be very quick, as today morning my laptop stopped working properly. I guess all bad things have to happen far from home :(

Anyway - the February 2011 Daring Bakers’ challenge was hosted by Mallory from A Sofa in the Kitchen. She chose to challenge everyone to make Panna Cotta from a Giada De Laurentiis recipe and Nestle Florentine Cookies. Lucky for me, I had been wanting to make panna cotta for some time ;)

I made a layered dessert using the Giada's vanilla panna cotta and coffe jelly recipes as given, but to add a little twist I added some amaretto to the coffe jelly. It completed the panna cotta perfectly. I also made two types of florentine cookies: one with the given Nestle recipe and the other batch I made with slivered almonds. No chocolate this time ;)

Kahte moodi leivamagustoit

2011-02-24T09:31:00.001+02:00

Leivast annab teha erinevaid väga maitsvaid magustoite. Järgnevalt üks retsept, aga kaks valmistamismoodust; samad koostisosad, aga erinevad magustoidud. No mitte väga erinevad siiski :) Sobivad hästi tänasele lauale ;) Kaunist vabariigi aastapäeva kõigile!

Muide, kohe on aru saada, et täna on Eestis vaba päev - kõik alles magavad vist :)

500 g mascarponet
2 dl vahukoort
1 dl tuhksuhkrut
1 tl vanillisuhkrut
riivleiba
moosi

Vahusta mascarpone suhkruga, lisa vanillisuhkruga vahustatud vahukoor, sega läbi. Nüüd on valikuvõimalus:

1) sega mascarponevahu sisse umbes 5 supilusikatäit riivleiba (parem on pigem vähem kui rohkem ;). Serveeri magustoiduklaasidest koos meeldiva moosiga.

2) moodusta magustoiduklaasi kreemist, riivleivast ja endale meeldivast moosist kihiline magustoit: kõige alla puista riivleiba, siis moosi, siis mascarponevaht, korda sama, kõige peale puista veidi riivleiba.

Šokolaadi-banaanikook

2011-02-22T22:49:00.001+02:00

Kohe saab läbi teine päev Bulgaarias, Sofias. Need kaks päeva on igatahes mõlemad nii möödunud, et õhtul vajuks otse magama - eriti täna, kui me linnast (kohati tulutult) sobivaid toidupoode otsisime. Süüa pole siiamaani suurt midagi teinud, magusat eriti. Magusat söönud aga küll: eile makroone, täna proovisin eri sorti baklavat ja lisaks veel kostitasin ennast Lindt'i Crème Brûlée šokolaadiga. Proovisime ka mingit "asja", mis paistis olevat suhkrusiirupiga immutatud peenikestest makaronidest - vot selle imalast võlust küll aru ei saanud :) Mul oleks nagu meeles, et olen sellest lugenud-kuulnud, aga nimetus küll meelde ei tule. Äkki kellelgi tuleb? ;)

Nüüd aga ühe koogi, mida ma veel Eestis olles tegin, retsept. Selle koogi juures oli algatuseks mõned ärakulutamist vajavad munavalged. Tulemuseks šokolaadine pehme kook, mille teevad eriti maitsvaks sisemuses peituvad küpsetatud banaanid. Kellel üleliigseid munavalgeid ei ole, võib kasutada 2-3 tervet muna, olenevalt suurusest.

100 g tumedat šokolaadi
100 g võid
3 munavalget
1 muna
1 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
3 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
150 g hapukoort
3-4 küpset banaani, lõigatud 3-4 cm kõrgusteks tükkideks

Sulata või. Sulata šokolaad sulavõi sees. Vahusta munavalged ja muna suhkrutega, lisa hapukoor ja jahtunud või-šokolaadisegu. Sõelu sisse jahu ja küpsetuspulber ja sega ühtlaseks. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud keeksivormidesse, torka sisse banaanitükid (parem on endale selleks mingi süsteem luua, et teaks pärast kuidas lõigata) ja küpseta 200-kraadises ahjus kuni puust tikku koogi sisse torgates jääb tikk puhtaks (umbes pool tundi).

Serveeri kas veel kergelt sooja või jahtununa vahukoorega. Lõika kooki kindlasti nii, et iga tüki sisse jääks vähemalt üks banaanitükk :)

Penned tomati-tuunikalakastmega

2011-02-17T12:19:00.000+02:00

Tundub, et minust on saanud suur pastafänn. Ei tea, kuidas nii, aga viimasel ajal on tõesti tihti juhtunud, et lõunaks pasta mõne kastmega teinud olen. Sel korral oli põhjuseks see, et kapp oli üsna tühi ja oli tarvis väheste vahenditega midagi maitsvat valmistada. Makarone ikka kodus on, alati püüan käepärast hoida ka purgi purustatud tomateid ja kapis juhtus olema ka tuunikalakonserv, mis siis ikka muud teha kui pastat tomati-tuunikalakastmes ;)

Vaja läheb:

250 g pennesid
oliivõli
1 sibul
2-3 küünt küüslauku
400 g konserveeritud (purustatud) tomateid
0,5 tl tšillipulbrit
1 tl suhkrut
soola-pipart
tüümiani, punet, basiilikut
170 g tuunikalakonserv, nõrutatud

Haki sibulad, riivi küüslauk. Kuumuta sibul tilgas õlis klaasjaks, lisa küüslauk ja purustatud tomatid, suhkur, tšilli ja ürdid. Maitsesta soola ja pipraga. Kuumuta madalal tulel umbes 5 minutit. Lisa tuunikala ja kuumuta kaste läbi. Samal ajal keeda vastavalt pakilolevatele juhistele penned al dente pehmeks.

Kui penned ja kaste on valmis, sega need omavahel. Serveeri üle puistatuna värskete basiilikulehtedega, peale purusta pipart.

V nagu vahvlid, B nagu Bulgaaria, T nagu TOP10

2011-02-14T11:01:00.006+02:00

Milline on parim viis veeta (osa) laupäeva(st)? Magada kauem, hommikul teha vahvleid, ja siis magada natuke veel, kuni päike peale paistma hakkab ja hakkab nii palav, et lausa suvine kuumus meelde tuleb. Suvi.... Praegu väljas olles on see küll viimane asi, mis meelde tuleb, -20 kraadi on ikka päris käre külm.

V nagu vahvlid laupäeva hommikul

Sellega seoses - pühapäeval jätan meie praksuva pakase seljataha ja sõidan veidi kevadele lähemale. Kohati tundub Sofia ilmateadet vaadates, et vahetan meie külma talve meie vihmase talve vastu, siiski tahaks loota, et tegelik olukord on ikkagi parem :) Jah, saite õigesti aru, ma kolin Sofiasse, Bulgaaria pealinna. Kolmeks kuuks. Praktikale. Seega on mul parasjagu pea täis küsimusi seoses sellega, mida kaasa võtta, kuidas ma (hästi:) hakkama saan jms. Kõige olulisem küsimus on muidugi, millise fotoka ma kaasa võtan - kas oma tavapärase kaamera või piirdun ehk mõne väikse digifotokaga?! Samas, kolm kuud on ikka pikk aeg või mis... Loomulikult on oodatud kõik soovitused - mida näha, kuhu minna, mida süüa, mida pärast kaasa tuua jms. Ma olen üks suur-suur silm ;)

Kuna ma ei tea, kas ja kuidaspidi ma seal olles toiduga kokku puutun, siis hoiatan ette, et blogimine võib kindlasti jääda harvemaks, samas loodetavasti päris vaheaega sisse ei tule :)

Kook kolmes vaatuses, mida pakuti ka Tallinnas pop-up kohvikus Blogi, aga kuna sinna ma ei jõudnud, siis koogi tegin ise :)

Rääkides blogimisest ja blogidest - perenaine.ee-s võeti taas kokku eelmine toidublogiaasta toidublogide TOP10-ga, kus Sööme silmadega jagas sõbralikult 3.-4. kohta Tuuli ja tema Ise tehtud. Hästi tehtud blogiga. Fotode kvaliteedi alakategoorias oli Sööme silmadega lausa esimene, mille üle mul on küll ääretult hea meel. Minu fotod on selle ajaga (vähemalt mu enda silmis küll) läbi teinud päris suure arengu, mis on ainult rõõmustav, sest pildistamine oligi selle blogi alustamisel üks määravatest faktoritest. Samas - arenguruumi on veel küllaga ;)

Tänud perenaine.ee tiimile, žüriile ja eriti suur aitäh loomulikult teile, kes te siin ikka ja jälle lugemas-vaatamas käite :)

Ameerikapärased šokolaadiküpsised - viimased kuus tükki

Tiramisu

2011-02-10T17:59:00.001+02:00

Jõudsin mõnda aega tagasi ka lõpuks tiramisu valmistamise juurde. Tiramisu on teada-tuntud Itaalia magustoit, mida traditsiooniliselt valmistatakse hoopis Pavesini küpsistega, aga ka Savoiardid pidid asja ära ajama. Magustoidu täpne päritolu on teadmata. Itaaliakeelne fraas tirami su peaks sõna-sõnalt tähendama "tõmba mind üles" ja peaks viitama suhkru ja espresso toimele meie organismis. Räägitakse ka, et nimi tuleneb sellest, et tiramisu on nii maitsev, et paneb minestama - sellel võib küll tõepõhi all olla, sest maitsev on ta tõesti ;)

Kes tiramisu hääldust kuulda tahab, siis seda saab teha siin (inglise) ja siin (itaalia).

2-kordne kogus Savoiardi küpsiseid
3 munakollast
1 dl tuhksuhkrut
500 g mascarponet
2 dl vahukoort
1 tl vanillisuhkrut
immutamiseks kange kohvi ja amaretto segu
peale kakaopulbrit

Kreemi (retsept nami-namist) jaoks vahusta munakollased suhkrutega. Sega juurde mascarpone ja pehmeks vahuks vahustatud vahukoor. Kasta esimese kihi jaoks (pooled) küpsised ühekaupa kohvi-amaretto segusse ning aseta serveerimisalusele. Kata küpsisekiht mascarponekreemiga. Korda sama tegevust veel üks kord ülejäänud küpsiste ja kreemiga. Lase tordil vähemalt 4 tundi kuni üleöö jahedas maitsestuda. Enne serveerimist sõelu tiramisule kakaopulbrit, kaunista näiteks füüsalite vms-ga.

Pastaroog aedviljadega

2011-02-07T12:15:00.000+02:00

Kiire ja maitsev pastaroog aedviljadega. Suutsin ühel õhtul osta paki külmutatud aedvilju ja siis sügavkülma panemise asemel need hoopis välja unustada (rumal pea on ihu nuhtlus ;). Kuna uuesti külmutamine ei oleks olnud väga hea mõte, valmiski selline roog. Jätkub 3-4 sööjale.

150 g pennesid
400 g erinevaid (külmutatud) aedvilju - brokoli, porgand, rohelised oad jms
2 dl piima
1,5 sl jahu
50 g riivitud parmesani
õli
soola-pipart, punet, basiilikut

Keeda penned soolaga maitsestatud vees al dente pehmeks. Prae aedvilju tilga õliga, maitsesta. Sega ühtlaselt kokku piim ja jahu (seda on hea teha ained kindlalt suletavasse nõusse pannes ja seda siis raputades), lisa juust ja tiba punet-basiilikut. Sega potis omavahel valmis makaronid ja aedviljad, vala peale kaste ja kuumuta, kuni kaste pakseneb. Vajadusel maitsesta veel. Soovi korral serveeri nt praemunaga.

Savoiardi küpsised

2011-02-02T09:22:00.000+02:00

Savoiardi küpsistel on päris palju nimesid, keerulisemaid ja mitte nii keerulisi - ladyfingers, Boudoir biscuits, eesti keeles keelekesed. Neid kasutatakse mitmete magustoitude juures, kuid need on maitsvad ka niisama tee kõrvale süüa. Mina valmistasin küpsised tiramisu jaoks, kuna ma Tartu poodidest sobivaid küpsiseid ei leidnud. Tegin lausa kaks plaaditäit, sest esimese ahjupanemisega oli vist nii kiire, et unustasin tuhksuhkru peale puistata, aga just see annab neile küpsistele omase krõbeduse.

Järgnev retsept on Daring Bakers eelmise aasta veebruari teemast.

Vaja läheb:

3 muna
75 g suhkrut
95 g jahu (sh 2 sl maisitärklist)
50 g tuhksuhkrut

Pane ahi 175 kraadi peale soojenema. Eralda munavalged ja -kollased. Vahusta munvalged 75 g suhkruga tugevaks vahuks. Teises väikses kausis klopi munakollased kahvliga läbi ja lisa kergelt segades munavalgevahule. Sõelu munavahule jahusegu, sega õrnalt läbi, nii et kõik oleks korralikult segunenud, ära üle sega!

Täida seguga kondiitriprits (suure ja sileda otsikuga) või kasuta suletavat kilekotti, mille ühte nurka augu lõikad. Pressi tainast küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile sobiva suurusega küpsised (nt 12x2 cm), jäta tainaribade vahele piisavalt kerkimisruumi (u 2,5 cm). Sõelu peale pool tuhksuhkrust, oota 5 minutit ja tee sama ülejäänud tuhksuhkruga. Eemalda üleliigne tuhksuhkur. Küpseta 15 minutit. Lase 5 minutit jahtuda, siis eemalda ahjuplaadilt ning lase metallrestil jahtuda. Säilita õhukindlas karbis.