Mustika-ricottastruudel

Nami-nami kooskokkamise seekordseks teemaks on struudlid. Ma pole varem struudlitegemise peale isegi tulnud, aga kuna see teema niimoodi päevakorda tuli, katsetasin ka ise tegemise ära. Polnud nii hull midagi kui ma ette kujutasin. Struudli võlu seisneb hästi õhukeseks rullitud-venitatud tainal, mis peaks väidetavalt olema lõpuks nii õhuke kui suitsupaber, et näeks läbi selle ka vanaema koltunud armastuskirju lugeda. Minul päris nii õhukeseks venitada ei õnnestunud, kuid laud kumas läbi küll.
Taina retsepti võtsin Maru raamatust, kuid asendasin veidi nisujahu speltajahuga. Lihtsalt seetõttu, et see kott seisis juba liiga kaua avamata mu kapis. Kui retsepti valikul oli määravaks, et mul kodus tol hetkel mune ei olnud, siis täidise valmistamiseks pidin ikkagi vahepeal poes ära käima.

Tainas:

• 3,5 dl jahu
• 0,5 dl speltajahu
• 1 dl toasooja vett
• 0,5 tl 30% äädikat
• 3 sl õli
• soola

Täidis:

• 250 g ricottat
• 2 sl hapukoort
• 1 dl suhkrut
• sorts vanilliekstrakti
• 2 munakollast
• paar peotäit mustikaid
• peotäis mandleid
• + sulavõid määrimiseks

Sega vesi, õli ja äädikas, lisa jahud ja näpuotsatäis soola. Sõtku elastseks tainaks. Tainas peaks muutuma elastsemaks ja paremini venitatavaks, kui asetada see pooleks tunniks kuuma ja kuiva poti alla. (Seni saab käia poes unustatud munade järel :)
Rulli ja venita tainas jahusel laual paberõhukeseks ning määri siis pealt sulavõiga. Haki mandlid ja puista tainale. Täidese jaoks sega kiirelt kokku ricotta, hapukoor, suhkur, vanilliekstrakt ning klopi sisse munakollased. Laota täidis ühtlaselt tainale, puista peale mustikaid ning tõsta taina servad järgemööda täidisele. Määri pealt sulavõiga ja küpseta 180-kraadides ahjus umbes 40 minutit. Selle aja jooksul pintselda struudlit veel vähemalt neli korda sulavõiga.
Serveeri tuhksuhkruga ülepuistatult koos jäätisekuuliga.