Daring Bakers: munavalgevahu täidisega kringel

Märtsi Daring Bakers väljakutseks oli Yeasted Meringue Coffee Cake, põhimõtteliselt tegu pärmitainast kringliga (tundub, et suurem osa inimesi kardab pärmitainaküpsetisi vms ;), mille teeb eriliseks see, et täidiseks läheb lisaks muule heale ja paremale ka munavalgevaht. Kui nüüd võiks arvata, et pärast on kringli vahel krõmpsuv besee, siis see arvamus on ekslil. Munavalgevaht nö sulab tainasse, andes sellele magusama maitse ning muutes tulemuse mahlasemaks.

Seekordse teema "andsid ette" Ria blogist Ria’s Collection and Jamie blogist Life’s a Feast. Retsept on leitud Jamie isa 1970ndatel kogutud retseptide hulgast - käsikirjaline, koltunud paberil, juures ei mingit kuupäeva ega ka allikat. Järele proovimisel selgus, et tegu on väärt retseptiga, millega pean nõustuma. Ei tea, kas oli lihtsalt hea pärmitainapäev, aga see tainas oli lihtsalt suurepäraselt töödeldav ;)

Valmistasin taina umbes 2 korda väiksematest kogustest:

• 0,9 dl piima
• 0,3 dl vett
• 15 g värsket pärmi
• 3 sl suhkrut
• 0,5 tl soola
• 70 g võid
• 1 muna
• 5-6 dl jahu (u 3 tassi)

Täidisesse:

• 2 munavalget
• soola
• 0,5 tl vanillisuhkrut
• 1 dl suhkrut
• 2 dl jämedalt hakitud pistaatsipähkleid
• 100 g hakitud šokolaadi

Sega omavahel piim ja vesi ning lase segul pliidil soojeneda, lisa sooja piima sisse võitükid ja sulata. Lisa suhkur, sool ja pärm. Sega kuni pärm on sulanud. Lisa kõigepealt pool jahust, sega ühtlaseks. Klopi sisse muna, seejärel lisa ülejäänud jahu. Sõtku tainast jahusel pinnal kästisi 5-10 minutit, kuni see on mõnusalt elastne ega jää käte külge kinni. Ma pean ütlema, et see oli üks parimaid tainaid, millega ma tegelenud olen, see ei jäänud põhimõtteliselt algusest peale käte külge kinni ja nii kuni lõpuni. Tõsiselt mõnus oli selle tainaga toimetada! Edasi vormi tainas palliks ja pane õlitatud suurde nõusse kerkima, nõu kata rätikuga. Lase tainal kahekordseks kerkida.

Kui tainas on kerkinud, valmista kõigepealt ette täidis. Vahusta munavalged soola ja suhkrutega. Haki šokolaad ja pähklid. Siis kummuta tainas jahusele lauale. Sõtku läbi ja rulli ristkülikuks. Kuna mul siin otseloomulikult tainarulli pole, siis tuli käepärasemate asjadega läbi ajada ;)

Kata tainas munavalgevahuga, millele puista peale šokolaadi- ja pähklitükid. Keera tainas pikemast otsast ettevaatlikult rulli, ühenduskoht jäta rulli alla. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja moodusta tainarullist rõngas.

Lõika terava noa või köögikääridega rõnga sisse sälgud ja jäta veel pooleks tunniks kuni tunniks kerkima. Pane ahi 180 kraadini soojenema. Enne ahju panemist pintselda rõngas üle lahtiklopitud munaga.

Küpseta umbes pool tundi, kuni kringel on pealt kuldpruun ja peale koputades kumiseb vastu.

Lase natuke jahtuda ja serveeri näiteks tuhksuhkruga üle puistatult tee või kohvi kõrvale.

Kukeseenepirukad sinihallitusjuustuga

Täna üles ärgates tekkis kohe ebatavaline soov ennast kiiremini püsti ajada, sest päike on lõpuks jälle välja tulnud! Eestis võib-olla seda probleemi veel pole, aga meil siin on viimased päevad möödunud pilves ja vihmase ilmaga. Saime juba ka kohalikku äikest tunda. Sellised päevad on täitsa sobivad vaikselt kodus küpsetamiseks - seda ma tegingi ;)

Need piltidel olevad pirukad valmisid küll veel kodus olles, aga kuna tegu on igati väärt pirukatega, siis siin on väike valmistamisjuhis - retseptiks on seda natuke raske nimetada - eriti kasulik neile, kellele veel eelmise aasta seenevarud kasutamata on. Seened ja sinihallitusjuust on üks kindla peale minemise kombinatsioon ;)

Vaja läheb:

• lehttainast või pärmi-lehttainast
• kukeseeni
• sibulat
• sinihallitusjuustu
• soola-pipart

Esmalt valmista ette pirukatäidis. Selleks haki sibul peeneks, prae tilgas õlis kuldseks, lisa tükeldatud seened (juba eelnevalt praetud), maitsesta ja kuumuta läbi. Eemalda tulelt ja sega sisse kuubikuteks lõigatud sinihallitusjuust.

Lõika valmisrullitud pärmi-lehttainas ruutudeks (vähemalt 10x10 cm) ja pintselda lahtiklopitud munaga. Tõsta lusikaga tainaruudukeste keskele seenetäidist ning tõsta siis vabaks jäänud tainaääred üles täidise peale nii et moodustub nagu väike korvike.

Pintselda ka pealt munaga ja küpseta 200-kraadises ahjus kuni pirukapõhi on valmis, umbes 15-20 minutit.

Banaanikook - Cuca de banana da „vo Mirette“

See kook jäi mulle juba ammu-ammu Juci blogist What a wonderful world! silma. Kust ja kuidas retsept saadud on, loe ise siit. Mina vaid vähendasin koguseid poole võrra, sest mulle tundus, et siinne vorm (mis tegelikult on mingi vana pann hoopis ;) pole nii suur. See oli õige otsus.

Kasutasin 4 banaani, mille lõikasin kolmeks, banaanid olid juba mõnda aega tagasi turult ostetud ja ootasid siin omajagu aega valmimist, et siis koogiks saada - ühel teisipäeval see siis lõpuks juhtuski. Sellegipoolest tundus mulle, et oleksin võinud veel julgelt neid kauem hoida, sest banaanid päris taina sisse ei sulanud, aga mulle see meeldiski - küpsetatud banaanid on ju nii maitsvad, eriti sellise mõnusa karamellise kihi all nagu need olid:)

Vaja läheb:

• 2 munakollast
• 75 g võid, toasooja
• 1/4 tl soola
• 1 klaas suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 0,5 sl kuivpärmi
• 0,5 klaasi piima
• 1,5 klaasi jahu
• 2 munavalget
• 4 suurt banaani (vähemalt)
• + kaneeli ja suhkrut peale puistamiseks

Klopi munakollased suhkrute ja soolaga lahti. Lisa sooja pehme või tükid ja hõõru puulusikaga ühtlaseks.

Lahusta soojas piimas pärm. Nüüd lisa muna-või segusse vaheldumisi piima ja jahu, vispelda ühtlaseks. Lisa munavalged ja sega kuni saad ühtlase taina.

Lõika banaanid pikkupidi pooleks või kolmeks, olenevalt palju banaane kasutada on. Oluline, et kogu koogi pind saaks üsna ühtlaselt banaanidega kaetud, et keegi ilma ei jääks.

Määri koogivorm võiga ja puista üle jahuga, laota peale pooled banaanid, puista need üle suhkru ja kaneeliga.

Vala peale tainas ja kata taas banaanide ja kaneeli-suhkru puistega.

Küpseta u 190-kraadises ahjus 45-50 minutit. Hoidke silm peal ja tundke oma ahju, siis ei lähe kook ka pealt nii tumedaks nagu mul, kes ma tahtsin ahju erinevate režiimidega tutvuda ;)

Shopska salat

Nüüd midagi otse Bulgaariast! Nimelt Shopska salat, mis on vist kuulsaim kohalik salat. Eriti populaarne eelroana ja koos rahvusjoogi rakijaga. Vaidlused selle üle, mis riigi kööki see salat tegelikult kuulub, käivad vist ikka veel. Bulgaarlasi süüdistatakse erinevate Balkani roogade enda omaks nimetamises, sealhulgas ka mainitud salati.

Olgu kuidas on, oluline on, et tegu on maitsva salatiga, mis koosneb põhiliselt tomatist ja kurgist ning on kaetud kohaliku juustu - sirenega. Sirene meenutab oma olemuselt fetat, millega seda ka vajadusel asendada võib (Eestis ilmselt muud üle ei jäägi).

1-2 portsu jaoks läheb vaja (olenevalt suurusest):

• 2-3 tomatit
• 1-2 kurki
• (1 punane paprika - soovi korral)
• 1-2 punast sibulat
• peotäis petersellilehti
• 1 sl oliivõli
• 0,5 sl palsamiäädikat
• soola
• u 150 g sirenet (vajadusel asenda fetaga)

Lõika tomat tükkideks. Koori kurk ja lõika kuubikuteks. Kui lisad ka paprikat, tükelda ka see enne. Koori punane sibul ja lõika veerandratasteks, kui selline väljend olemas oleks - poolrattad veel pooleks. Pane kõik kaussi, lisa hakitud petersell. Maitsesta soolaga, lisa õli ja äädikas ja sega läbi. Tõsta taldrikule ja serveeri puistates peale riivitud või kuubikuteks lõigatud juustu.

Kohevad jogurtipannkoogid

Nädalavahetuse hommikud teevad suurepäraseks päike, soe õhk ... ja pannkoogid! Eriti kui eelmisel päeval on maha kõmbitud lugematul hulgal meetreid ja muuhulgas soetatud endale ka väike purgitäis hoole ja armastusega tehtud metsmaasikamoosi ühelt Koprivshtitza tädilt :)

Jätkub 1-2 sööjale:

• 1 muna
• 3 tl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkurt
• 1/4 tl soola
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 1 tass maitsestamata jogurtit
• 0,5 tassi piima
• 2 tl õli
• 1 tass jahu

Klopi muna soola, suhkrute ja küpsetuspulbriga lahti. Lisa õli ja maitsestamata jogurt. Lisa jahu ja sega ühtlaseks, vajadusel timmi tainast piimaga vedelamaks. Tainas peaks jääma üsna paks, umbes hapukoorepaksune.

Aja pann kuumaks ja tõsta tainas supilusikatäite kaupa pannile. Prae mõlemalt poolt kuldseks ja serveeri soojalt moosi, jogurti või muu meelepärasega (näiteks mõlemaga ;)

Kukeseenesaiad

Kellel koduses külmkapis peaks veel alles olema eelmise rikkaliku suve seenesaaki, siis siin üks hea moodus sügavkülma ruumi tegemiseks ja maitsvateks snäkkideks.

• ciabattat
• kukeseeni
• sibulat, hakituna
• oliivõli praadimiseks
• soola-pipart
• peterselli
• soovi korral küüslauku saiade hõõrumiseks

Lõika ciabatta parajalt paksudeks viiludeks, rösti ahjus kuni viilude pind on mõnusalt krõbe. Sel ajal kui saiaviilud ahjus on, valmista ette kukeseened: kõigepealt lõika need suupärasteks (suuremateks) tükkideks. Prae hakitud sibulaid nii kaua, kuni need omandavad mõnusa karamellise ja magusa maitse, seejärel lisa seened ja kuumuta läbi, maitsesta. Kui saiad valmis, võta need ahjust välja ja hõõru soovi korral küüslauguküünega. Enne serveerimist sega seened hakitud petersellilehtedega ja aseta lusikaga igale saiaviilule väike kuhjake. Parimad soojalt :)

Šampinjonide ja sinihallitusjuustu kastmega pannkoogitort

Kuuldavasti võib vastlapäeva tähistada ka pannkookidega, minu jaoks oli see uudis, aga ma pole ka ingliskeelsest riigist pärit ;) Vastlapäeva mõte on ju teatavasti enne pikka paastu juhust kasutada ja ennast silmini heast-paremast täis süüa ja pidutseda, nii et ega suurt vahet ju polegi, kas kuklid või pannkoogid.

Ühe pannkoogi ma olen juba siin olles tegelikult söönud, aga pannkoogitordi mõte tuli Nami-namist, kus leiab parasjagu aset põnevate pannkookide kooskokkamine. Põnevate pannkookide alla kvalifitseeruvad näiteks täidisega pannkoogid ja pannkoogitordid, viimast ma veel kunagi teinud ei olnud, nii et pool tööd oli peaaegu tehtud. Pool "tööst" on tavaliselt välja mõelda, mida teha :P

Rääkides veel pannkoogitortidest, siis tegelikult meeldib mulle pannkooke süüa just neid üksteise peale hunnikusse ladudes (muidugi midagi vahele pannes - tavaliselt moosi ja jäätist) ja siis sealt noa-kahvli abil paraja suurusega kihilisi tükke lõigates. Nii et võib vist öelda, et omamoodi pannkoogitorti teen ma oma taldrikule igal korral, kui neid söön ;)

Käesolev tort oli aga hoopis erilisem, sest kihte oli kohe kindlasti tunduvalt rohkem kui minu tavapärases pannkoogikuhjas ;)

Pannkoogid

• 2 muna
• 1 sl suhkurt
• 0,5 tl soola
• u 4 sl jahu (kuhjaga)
• 1 sl õli
• piima
• hakitud peterselli
• praadimiseks õli

Klopi munad soola ja suhkruga lahti, lisa nii palju jahu, et vispliga segades läheb tainas paksuks ja hakkab nö vispli keskele kokku kogunema. Seejärel lisa nii palju piima, et saad päris vedela taina, lisa 1 sl õli ja hakitud peterselli ning jäta mõneks ajaks seisma. Sel ajal võid valmistada täidiseks mineva kastme.

Šampionjoni-sinihallitusjuustu kaste

• 1 sibul
• 250 g šampinjone
• soola-pipart
• 1 sl jahu
• piima
• 100 g sinihallitusjuustu
• õli
• hakitud peterselli

Haki sibul peeneks ja kuumuta tilgas õlis karamelliseks. Lõika seened viiludeks ja lisa sibula juurde. Kuumuta, kuni seened on pehmed, vajadusel lisa õli, maitsesta soola ja pipraga (ettevaatust soolaga, sest sinihallitus on juba iseenesest soolane!). Kui seened on pehmed, sega juurde supilusikatäis jahu, lisa umbes 2-3 dl piima ja sega läbi. Puista sisse sinihallitusjuustu tükid ja kuumuta tasasel tulel, kuni juust on sulanud. Puista peale posu hakitud (hiljem sega see kastme sisse) peterselli ja pane kaste pannkookide küpsetamise ajaks kõrvale.

Küpseta valmis õhukesed pannkoogid. Lao pannkoogid taldrikule, kata iga kook (välja arvatud kõige pealmine) kastmega. Kaunista nt peterselliga ja naudi kas soojalt või külmalt :)

Täpsustuseks olgu öeldud, et piltidel ei ole tegu ülepannikookide mõõdus pannkookidega (minu koogid on vast umbes 15-20 cm läbimõõduga). Kui on soov teha sama paljude kihtidega suuremaid pannkooke, oleks ilmselt kasulik koguseid kahekordistada.

Pastakas IV: Seeneravioolid

Sõna on taaskord Indrekul, jutujärg on seekord ravioolidel. Eelmiseid pastapostitusi saab näha siin: I, II, III + ravioolide tegemise pildid.

Dagris on juba mõnda aega väga närviline olnud, sest ma ei ole pastakasse midagi uut kirjutanud. Nüüd enne lahkumist Bulgaariasse tuli Dagris meile külla ja teatas, et ta enne ei lahku, kui on saanud pastat ning soovitavalt ravioole. Kuna ta oli piisavalt hullunud pilguga, siis ei jäänud mul muud üle kui võimalikult palju enda jaoks välja kaubelda. Pärast päeva mõtlemisaega ja naisega arutamist valisin naise soovil ühe šokolaadikoogi, mis Dagrisel jälle suurepäraselt välja tuli.

Nagu ettekirjutatud oli sai see õhtu valmistatud ravioole seenetäidisega. Ravioolid on siiani kõige keerulisem pasta, mida ma ise teinud olen. Et mitte lugejaid hirmutada - iseenesest on kõik väga lihtne, kuid näputööd on palju ja see võtab aega. Võiks arvestada vähemalt kolme tunni aktiivse tegevusega, mille käigus puhkehetki on väga piiratult. Ma olen alati mõelnud, et ravioole oleks hea teha külalistega, sest siis saavad nemad ka tegevusest osa võtta. Kahjuks selgus Dagrisega ravioolide tegemisest, et külaline vaatas läbi objektiivi, kuidas mina ravioole teen.

Ravioolide puhul on põhirõhk täidisel, sest just see ju määrabki ravioolide olemuse. Antud juhul sai selline täidis tehtud 4 inimese jaoks:

• 250 ml soolatud kännuseeni
• 1 suuremat sorti paprika
• 1 sektor sinihallitusjuustu
• 200 ml maitsestamata toorjuustu
• küüslauku
• maitse andmiseks valget pipart, soola.

Täidise võiks valmistada juba varem, kuna see peaks täielikult maha jahtuma. Korra olen suures ajakitsikuses suhteliselt sooja täidist ravioolidesse toppinud, mille tagajärjel tainas ligaseks tõmbus ja ravioolid ei olnud just kõige parema välimusega. Kahjuks läksid just need ravioolid meie pulma oksjoni tarbeks kasutusse J

Kõik täidise materjalid tuleb hakkida päris peeneks, et nad ilusti ravioolide sisse ära mahuks. Esimesena läheb vaiksel tulel pannile või sisse hauduma paprika. Mulle meeldib, kui paprika on mahlane ja pehme. Kui natuke rohkem krõmpsuvat paprikat tahta, siis võiks paprika koos seentega pannile panna.

Kui paprika on klaasjaks muutunud, siis lisame seened ja maitsestame segu soola ja valge pipraga.

Midagi siin riigis on ikka väga valesti. Meie majas oli juba mõnda aega tagasi valge pipar otsa saanud ja nüüd seeneravioolide jaoks tahtsin uut osta. Kahjuks see mul ei õnnestunud, sest Viljandi poodides seda lihtsalt ei leidunud. Ma küll ei väida, et ma kõik poed läbi käisin, aga suuremad poed küll. Alles pärast kahenädalast otsimist ja kahjuks pärast ravioolide tegemist suutsin valget pipart leida.

Paar minutit praadimist segule ja siis läheb see kaussi, kuhu lisame toorjuustu ja peeneks hakitud sinihallitusjuustu. Nüüd läheb täidis jahtuma ja peaks enne ravioole olema maksimaalselt toasoe.

Ravioolide tainaosa valmistamine käib nagu tavalise pasta puhul ja arvestama peaks ikka ühe muna inimese kohta. Kuna me paneme kaks kihti tainast kokku, siis ei ole vaja tainast väga kõvaks korrutada.

Mina olen valinud ravioolide puhul viie korrutamise taktika. Paksuses ei tasu liiga õhukeseks minna, sest siis hakkab tainas rebenema. Samas ei ole hea, kui tainas väga paks on, sest siis läheb kahekordne osa paksuks ja pärast keetmist on see natuke kummine. Mina olen tavaliselt pastamasina paksuse 2 (1 kõige õhem ja 7 kõige paksem) valinud. Korraga võtke ette ainult üks taina osa töötlemisele ja valmistamisele, sest ravioolide näputööga läheb nii kaua aega, et teised taina osad kuivavad liiga kõvaks.

Ravioolide valmistamine on väga lihtne. Tainaribast lõikame umbes 5 cm laiused ribad. Seejärel võtame ühe riba, kastame käe korra vette ja tõmbame sellega üle tainariba. Samuti võib vett tainale piserdada. Vesi tainaribal mõjub liimina, mis pärast teist taina kihti peale pannes liimib selle korralikult alumisele kihile. Pärast tainariba märjutamist tõstame sellele teelusikaga paraja suurusega täidise hunnikud, et oleks võimalik teist kihti tainast alumise külge liimida. Liiga suur hunnik võib viia ka raviooli rebenemiseni.

Täidise hunnikud tuleks panna tainaribale sellise sammuga, et saaksime kujundada ilusad ruudukujulised ravioolid. Teise kihi tainast paneme peale nagu kleepsu liimides see tähendab, et alustame ühest otsast ja näppudega ümber täidise vajutades surume pealmise kihi tainast alumise külge niimoodi, et raviooli ei jääks õhumulle, mis keetmisel raviooli lõhki ajavad.

Laisa inimesena ma ei lõika tainast ribasid, vaid võtan pastamasinast tuleva laia riba ja teen pool sellest natuke märjaks, panen sinna täidise ja siis murran teise poole peale. Pärast seda on jäänud ainult kõige lõbusam osa- tuleb ravioolid lahti lõigata ja jahusele lauale või rätikule keetmist ootama panna.

Minu naine ostis meile lõbusa pizzalõikuri, mis lõikab ravioolidele lõbusa sakilise serva. Sakiline serv ei ole muidugi eesmärk omaette, aga pizzalõikur on päris hea mõte.

Kastmele ma seekord eriti rõhku ei pannud, kuna ravioolide puhul on tähtsam seesmine ilu. Kastmesse läks:

• 200ml kovikoort
• 1 paprika
• 2spl riivitud parmesani
• maitsestatiseks soola

Kõigepealt läheb paprika suurte tükkidena pannile või sisse hauduma. Kui paprikatükid on piisavalt pehmed, lisame neile kohvikoore, laseme sel keema tõusta ja lisame parmesani, et kaste oleks natuke tummisem.

Ravioolid paariks minutiks keema, nii et nad tõusevad pinnale ja natukene veel.

Siis ravioolid suurde kaussi, kaste peale ja olemegi valmis söögi serveerimiseks. Nagu iga pasta maitsevad ka ravioolid kõige paremini serveeritult värske riivitud parmesaniga.

Pärast pastat üks šokolaadikook ja pidulik õhtusöök ongi perfektne.