Magushapu sealiha kodutehtud lintnuudlitega

Magushapu sealiha retsept jäi silma augustikuisest Oma Maitsest. Ma üldiselt pole eriti usin ajakirjadest retsepte järgi proovima, heal juhul ehk üks retsept ajakirjast. Oleneb vist ajakirjast ka muidugi ;) Mainitud ajakirjast jäi veel silma, kuidas rosmariinilamba ja teriyaki-liha retsepte kaunistavad pildid täpselt ühest ja samast toidust, veidi erineva nurga alt ainult. Kõigil juhtub vist.

Igatahes andis magushapu notsu retsept hea võimaluse ka ise esimest korda pastategu ära proovida, nagu ma veidi aega tagasi ka mainisin. Esimesed korrad midagi teha on ikka natuke erilised...

Lintnuudlite tegemise õpetuse leiab sellest Indreku postitusest. Kes ei viitsi või ei taha või ei saa seda teed pidi minna, võib rooga serveerida ka poenuudlitega või hoopiski riisiga. Pasta tegemine on sellegipoolest päris vahva ettevõtmine. Tõeline seltskonnamäng tõepoolest! Ma loomulikult ei saa jätta fotosüüdistusi jagamata, rohkem kui poolte piltide eest lähevad tänusõnad Martinile :)

Testing, testing...

Lahtirullitud ja rullikeeratud tainas.

Näputöö :) (Nüüd hakkasid Matu pildid ;)

Ja ilus tulemus:

Jõudes nüüd päriselt retsepti juurde, siis...

Vaja läks (2-3 inimesele. Märkuseks veel, et originaalretseptis oli kasutatud maisitärklist, mille puudumist ma alles viimasel hetkel märkasin, seega asendasin selle kartulitärklisega. Kaste koguse suurendasin töö käigus kahekordseks, sest muidu nagu kastet polnudki):

• väike karp ananassitükke omas mahlas
• 2 sl kartulitärklist
• 2 sl tomatikastet
• 2 tl sojakastet
• 2 tl pruuni suhkrut
• 5 sl valge veini äädikat
• õli
• 250 g sealiha ribasid
• punane paprika (panin ka veidi rohelist paprikat, mis alles oli jäänud)
• väike punt rohelist sibulat
• soola-pipart

Sega 8 supilusikatäit ananassikonservis olevast mahlast tärklisega ühtlaseks. Sega hulka tomati- ja sojakaste, suhkur ja äädikas.

Haki kõik vajalik valmis.

Kui läksid raskema vastupanu teed, siis pasta ootab sel ajal veel keetmist.

Prae tilgas õlis kiirelt lihatükid ning maitsesta. Tõsta kõrvale. (Nüüd oleks õige hetk pasta keema panna.)

Lisa pannile tükeldatud paprika, ananassitükid ja peaaegu kogu roheline sibul, kuumuta veidi.

Vala hulka kaste. Viimasena lisa liha ja lase läbi kuumeneda.

Serveeri nuudlite või riisi peal, puista peale ülejäänud sibul.

Mustikaküpsised

Küpsised! Kes küll neile ära suudaks öelda? Mina küll mitte, eriti klaasi piimaga :)

Need mustikaküpsised on inspireeritud üsna populaarsetest šokolaaditükkidega küpsistest (chocolate chip cookies), aga šokolaad on leidnud väärilise asendaja mustikate näol. Tänu mustikatele jäävad need küpsised ka üsna pehmeks, mitte nagu šokolaadiga tehtud suguvennad. Mõnus vaheldus igatahes.

• 250 g jahu
• 2 tl vanillisuhkrut
• 100 g kiirkaerahelbeid
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 150 g võid
• 2 muna
• 75 g fariinsuhkrut
• 125 g suhkrut
• mustikaid (külmutatud)

Klopi munad suhkrutega lahti, sega sisse sulatatud ja jahutatud või. Lisa eelnevalt omavahel segatud kuivained ja sega ühtlaseks. Viimasena suru (lihtsalt segamine on raskendatud) kiirelt tainasse külmunud mustikad, need võib eelnevalt tärklisega läbi segada. Teine variant on mustikad eraldi iga küpsise sissse suruda. Tõsta lusikaga ahjuplaadile tainast pätsikesed, jäta piisavalt suured vahed. Küpseta, kuni küpsised on omandunud kuldse tooni. Lase jahtuda.

Jälle üks esimene

Ehk eile sai Indreku õpetuste järgi oma päris esimene kodutehtud pasta valmis tehtud. Oli ikka paras näputöö ja harutamine küll! Soovitan kohe heaga töösse ka abivägesid kaasata, läheb lintide harutamine poole kiiremini ;)

Õuna-kohupiima purukook

Ei tea, kas mul ongi siin üldse mõne õunakoogi retsepti... See vist peegeldab üsna hästi minu puuduvat vaimustust õunte vastu küpsetiste sees. Lihtsalt küpsetatud õunad - näiteks igasugused õunapommid ja muu taoline - ei tõmba mind küll mingi nipiga. Nii et neist siit lähiajal küll lugeda ei saa.
Küll aga - kui õunad meeldivalt õhukesteks tükkideks lõigata, saab tegelikult maru hea koogi, mis isegi mulle maitseb ;) Nii et õunakookide retsepte võib sel suvel-sügisel (keel ei paindu ütlema ainult sügisel) veel oodata.

Purutainas:

• 6 dl jahu
• 2 dl suhkrut
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 200 g võid

Vahele:

• 5-6 õuna
• 2 sl suhkrut
• 1 sl kaneeli

Täidis:

• 500g kohupiimapastat (vanilli)
• 2 dl hapukoort (u 250 g)
• 3 muna
• 2 tl vanillisuhkrut
• 0,5 dl suhkrut

Purutaina valmistamiseks sega omavahel kõik kuivained. Lisa või ja töötle käte vahel ühtlaseks puruks. Puhasta õunad, lõika õhukesteks viiludeks ja sega siis sukru ja kaneeliga. Täidise jaoks klopi munad suhkrutega lahti, lisa kohupiim ja hapukoor.
Puista küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 2/3 purutainast. Kata põhi vaheldumisi kohupiima, õunaviilude ja siis jälle kohupiimagaseguga. Puista peale ülejäänud purutainas ja küpseta 200kraadises ahjus 30 minutit või kuni kook on pealt kuldpruun. Lase veidi jahtuda, sõelu peale veidi kaneeli ja lõika ruutudeks.

Originaalretsept raamtust "100 kooki 3."

Lihtsad kodutehtud lintnuudlid suitsuvorstikastmega

Paar postitust tagasi tuli teemaks pasta ja selle ise tegemine. Nüüd on mul aga hea meel anda ohjad üle mainitud pastameister Indrekule endale, kes minu palvel siin blogis veidi pastategemise telgitaguseid tutvustab. Suur aitäh talle selle eest!

PASTAKAS
I osa. Lihtsad kodutehtud lintnuudlid suitsuvorstikastmega.

Pastakas on lühike ja väga pealiskaudne sissejuhatus pasta imelisse maailma ning erandina ei kirjuta neid postitusi Dagris ise. Kui Dagris palus mul paar pastapostitust enda blogisse teha, olin ma väga meelitatud. Päris aus olles on mul kõrvad siiani natuke valusad. Ma arvan, et peaksin lisama ka natuke endast, kuid see lühiseriaal ei ole minust.

Pasta kartmiseks ei ole mingit põhjust. Tegelikult on pasta tegemine isegi lihtsam, kui enamused väga levinud toidud meie laual. Eksida on raske, kui järgida üht lihtsat reeglit: „Pasta ei oota sööjaid, sööjad ootavad pastat!“

Esimese osana mõtlesin välja pakkuda ühe väga lihtsa pasta lihtsa kastmega, millega igaüks kodus olemasolevate vahenditega hakkama saama peaks. Seetõttu on tänane pasta täielikult käsitsi tehtud.

Pastataigen koosneb munadest, õlist ja nisujahust. Tavaliste pastade korral (ebatavalised on näiteks ravioolid või lasagne) võiks arvestada ühe munaga sööja kohta. Õli umbes supilusikas muna kohta ja jahu nii palju, et taigen oleks piisavalt paks. Ma saan aru, et see õpetus kõlab nagu vanaema retsept - näpuotsaga kaneeli ja sortsuke piima. Siin siis ka põhimõttelised kogused kahe inimese kohta:

• 2 muna
• 2 spl õli
• 2 dl nisujahu (kuni kolmandik sellest võiks olla durum jahu)

Alusta taigna valmistamist pannes jahu kaussi, lisades sinna õli ja munad.

Sega kätega jahu ja munad kuni taigen on ühtlane mass, kui see on väga kleepuv, lisa veel jahu. Hea tulemus on, kui taigen on natuke kleepuv, kuid ei jäta jääke sõrmedele. Sõtku taigent veel umbes kümme minutit. See muutub järjest tihedamaks ja nõuab peaaegu masseerija käsi, kuigi masseerides lähevad lihased järjest lõdvemaks ning töö kergemaks. Ideaalne on, kui saate taigna palliks vormida ja sinna näpuga sügava augu suruda ilma, et näpu külge taignatükke jääks. Taigen ei tohiks seejuures ka praguneda.

Nüüd tee ilus pall ja pane see kaussi rätiku alla toasooja vähemalt pooleks tunniks seisma.

Võta pool taignast (sa ei jõua kõigega korraga tegeleda) ja jäta ülejäänu rätiku alla enda aega ootama. Puista lauale jahu ja hakka taigent laiali rullima. Kui taigen hakkab laua külge kleepuma puista natuke jahu lahti rullitud taignale ja keera taigen ümber. Jätka niimoodi kuni taigna leht on nii õhuke, et sa sellest läbi nägema hakkad. Puista mõlemad küljed ohtralt jahuga ja rulli taigen.

Lõika terava noaga õhukesed seibid ning haruta lindid lahti. Pane lindid tooli leenile või rätikule kuivama.

Raskem osa on möödas ja nüüd algab kokkamise nautimine. Kodutehtud pasta vajab ainult 3-4 minutit keetmist sortsu õliga soolvees, seepärast on järgmiseks sammuks kaste. Mina pakun välja väga lihtsa kastme suitsuvorstiga.

• 2 küüslaugu küünt
• 150g suitsuvorsti
• 200ml vahukoort
• ¼ pakki sulatatud juustu
• basiilik, valge pipar, sool

Lõika suitsuvorst ja küüslauk väikesteks tükkideks ning pane võiga pannile vaiksel kuumusel hauduma. Lisa kohe basiilika ja valge pipar, et nende maitse saaks vorsti tõmmata. Kui vorst on sinu maitse jaoks piisavalt pruunistunud, lisa vahukoor ja lase sel keema tõsta. Lisa sulatatud juust ja pidevalt segades sulata see vahukoorega ühtlaseks massiks.

Jäta kaste paariks minutiks tõmbama ja keeda sel ajal pasta. Kurna pasta ja sega kastmega. Serveeri taldrikule ja raputa pastale riivitud juustu või parmesani. Kui sa veel nälga surnud pole, siis naudi.

Lühike kommentaar enne lõpetamist. Kui te kavatsete tihedamini pastat tegema hakata, siis hankige endale pastamasin. Käsitsi pasta tegemine on täiesti võimalik, kuid võtab päris kaua aega (minul kulus tund aega, et see kogus lahti rullida, lõikuda ja kuivama panna). Samas on pasta tegemine hea seltskonnamäng, mida sõbrad ja tuttavad hea meelega jälgivad. Naised, see oleks ju hea kingitus enda mehele sünnipäevaks või jõuludeks - nii sain mina enda pastamasina.

Brita kook

Brita kooki on siin blogis ka varem korraks mainitud, aga natuke teises valguses - sellises, kus ma ei suutnud märkmepaberilt tuvastada, mille retseptiga täpselt tegu on. Jah, esimesel korral ei jätnud see kook mulle vist suuremat muljet, ei mäletagi miks... Aga see ei tähendanud kindlasti, et kook teist võimalust ei vääriks, eriti pärast seda, kui lugesin, et see on hetkel Perenaine.ee kõige popim retsept. Kasutasingi, kuigi väikeste modifikatsioonidega, sealset brita koogi retsepti, mis originaalis on pärit Maire Suitsu ja Lia Virkuse "Suure küpsetamisraamatu" 2. osast, ja ei pidanud pettuma :)
Kook valmib üsna lihtsa vaevaga ja ka minu arust on parim järgmisel päeval, kui on kreem on koogi hästi mahlaseks jõudnud immutada (tean, et siinkohal lähevad mõndade inimeste arvamused lahku :)

Põhi:

• 3 munarebu
• 1 terve muna
• 1 dl suhkrut
• 150 g võid
• 2,5 dl jahu
• 1 tl vanillisuhkrut
• 2 tl küpsetuspulbrit

Beseekiht:

• 3 munavalget
• 1 dl suhkrut
• mandlilaaste

Täidiseks:

• 200 g kohupiima
• 2 dl vahukoort
• 1 dl suhkrut
  
• 250 g vaarikaid
  

Mikserda munakollased, terve muna ja suhkur kohevaks tugevaks vahuks. Lisa sulatatud ja veidi jahtunud või, seejärel eelnevalt läbi segatud kuivained. Laota tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jaga mass lusika abil tainale ja silu noaga ühtlaseks õhukeseks kihiks. Raputa peale mandlilaaste ja küpseta alumisel siinil 175-kraadises ahjus 20 minutit. Jahuta täielikult.
Kreemi jaoks vahusta vahukoor ja kohupiim suhkruga ning sega sisse vaarikad.
Lõika kook keskelt pooleks ja kata üks pool kreemiga. Kata kook teise poolega.

* Kui küpsetamiseks kasutada kõige tavalisemat suurt ahjuplaati, on tulemuseks madalam kook kui pildil. Mina kasutasin väikest ahjuplaati.

Kodutehtud ravioolid

Tundub olevat paslik hetk jagada pilte pastateost, mille tunnistajaks ma juba suve alguses olin, kuna Perenaiste blogisse ilmus just ravioolide valmistamisõpetus.
Mina pole kunagi ise pastat teinud, seega ei tea sellest suurt midagi. Aga tutvus on nüüd igatahes tehtud ja selle eest aitäh Indrekule ja Keidale, kelle töökaid käekesi te siin piltidel näetegi! :)

Ja maitsev lõpptulemus:

Kukeseenepasta

Eelmises šokolaadikoogi postituses sai muu hulgas poole sõnaga ka kukeseeni mainitud. Ja mitte asjata, sest möödunud nädalavahetusel leidsime maal õega õnneliku juhuse läbi enda jaoks täitsa uue kukeseenekoha. Mõne aja pärast tagasi minnes, olles seekord varustatud seenelkäimiseks vajaliku atribuutikaga, saime kahe tunniga kaks suurt korvitäit seeni. Kollaseid kukekaid leidus tõesti peaaegu igal sammul ja kui oma arust olid ühest kohast juba kõik ära korjanud, siis võis kohe heaga ümber keerata ja juba tuldud teelt veel kahe silma vahele jäänud seened ka ära korjata. Selline seenelkäimine on küll päris mõnus!

Järgmisel päeval metsas käies saime vast kuuepeale sama palju seeni kokku kui eelmisel õhtul kolmekesi. Kokku siiski kolm ilusat korvitäit. Pole vist kunagi nii palju kukekaid metsast välja toonud!


Väikesest osast seentest valmis aga kohe õhtusöögiks kukeseenepasta. Vaja läks (jätkub vähemalt 7 inimesele):

• 500 g pennesid
• 2-3 sibulat
• umbes pannitäis kukeseeni
• toorsuitsusinki
• 4 munakollast
• 4 dl kohvikoort (loomulikult sobib ka vahukoor)
  
• riivjuustu
  
• oliivõli
• soola-pipart
  

Pese ja puhasta sobiv hulk seeni - näiteks üks pannitäis.

Kuumuta seeni pannil, kuni vedelik on aurustusnud (maitsesta ka). Lisa sorts oliivõli ning peeneks hakitud sibulad ja suitsusingi tükid ning pruunista kergelt.

Keeda pasta al dente pehmeks. Vahepeal sega kokku koor ja munakollased, lisa riivjuustu (näiteks parmesani, aga sobib ka ükskõik milline muu juust) ja maitsesta soola-pipraga. Sega kurnatud pasta ja seened segamini, vala peale koorekaste, sega läbi ning kuumuta, kuni kaste omandab mõnusa kreemise konsistentsi.

Ilma jahuta šokolaadikook

MMM! Üks tõeliselt magus postitus augustikuud alustama. Suvi on kiirelt läinud, aga seekord võin vist isegi endaga rahul olla - tehtud on ka omajagu. Mitmed huvitavaid sündmused on vist olnud selle tegelase pärast :)

Rääkides aga edasi sellest, millest ma siia rääkima tulin - ehk loomulikult koogist... Siis ma ei jõua seda kooki tõesti ära kiita. Kohe kui seda pilti ja retsepti Citrus and Candy blogist nägin, oli üks asi kindel - pidin seda proovima! Originaalis on koogi autoriks Eve Knottenbelt, 1971. aastal ilmunud The Australian Health Food Cookbook'i autor.

Ainult neljast - jah, neljast! - komponendist saab niivõrd maitsva, rikkalikult šokolaadise koogi, et kui ma poleks just viibinud tund aega sauna meenutavas köögis kukeseeni külmutamiseks ette valmistamas, võiks otse kooki küpsetama minna. Kui nüüd jäi aga mulje, et selle koogi valmistamine on midagi väga vaevanõudvat, siis oli mu väljendusviis küll eksitav. Sest tegelikult valmib see päris lihtsalt! Ja igal juhul tasub lõpptulemus nähtud vaeva mitmekordselt - seda võin lausa kolmekordselt kinnitada, sest just niipalju olen ma seda šokolaadikooki juba teha jõudnud.

Peale kõige muu saab kõigist neist neljast komponendist - šokolaadist, võist, suhkrust ja munadest - päris ilusa koogi, mis kaunistab kindlasti igat lauda. Kogu selle lühikese aja, mil kooki jätkub loomulikult. Pluss - jahu puudumise tõttu sobib see ka gluteenitalumatuse korral. Kusjuures, suhkrut ja võid on siin tõesti minimaalselt!

Nii et milleks kauem oodata? Sest see on tõesti parim šokolaadikook, mida ma maitsnud olen :)

Vaja läheb ainult:

• 360 g tumedat šokolaadi, tükeldatult
• 50 g võid
• 12 suurt muna
• 50 g suhkrut (20 g munavalgetele + 30 g munakollastele)

Sulata šokolaad kas mikrolaineahjus või veevannil. Sulata sisse või.

Eralda munavalged munakollastest.

Vahusta munakollased 30 g suhkruga kohevaks vahuks ning sega sulatatud šokolaadi ja või seguga. Vahusta munavalgeid, kuni saad pehme vahu, lisa siis 20 g suhkrut ja jätka vahustamist, kuni saad tugeva vahu.

Sega nüüd üks neljandik munavalgevahust šokolaadisegu hulka, et see hiljem paremini seguneks. Ära muretse, praegu pole veel vaja kahte massi õrnalt läbi segada, nii et klopi kaks vahtu segamini täpselt nii nagu süda lustib.

Nüüd sega saadud šokolaadisegu õrnalt järelejäänud munavalgevahu hulka. Tulemus näeb välja midagi sellist:

Pane veerand saadud segust eraldi kaussi ja siis külmkappi oma aega ootama. Ülejäänud segu aga pane võitatud 26-28 cm diameetriga vormi ja küpseta 150-kraadises ahjus umbes 30-40 minutit. Ole ettevaatlik, et mitte üle küpsetada, aga isegi kui seekogemata juhtuma peaks, ei riku see tulemust :) Eemalda vorm ja jäta kook jahtuma.

Jahtudes vajub kook keskelt kokku, moodustades kraatri, mille saab - ja loomulikult peabki! - täita selle suurepärase šokolaadivahuga, mis enne kõrvale sai pandud. Kaunista ka pealt šokolaadiga.

Ja suurepärane kook ongi valmis! Serveerimiseni hoia seda jahedas. Ja siis lase heal maitsta!