Elame veel: jõhvika-hapukoorekook piparkoogipõhjal

Vaatamata kõigele tundub, et mind ja seda blogi siin päris maha kandma ei pea. Vaikus on siin küll tõesti kaua valitsenud, aga siiski-siiski - elame ja küpsetame veel..

Jõuludeks tegin magusaks Ragne vaarka-hapukoorekoogi retsepti järgi jõhvika-hapukoorekooki, nii tundus kuidagi jõulusem. Tõesti maitsev kook!

Tomatisupp

Kui ilmad on juba kergelt öeldes vastikuks läinud ja (mul) toas enam praktiliselt valgeks ei lähegi, siis on õige aeg suppi teha - ilusat punast tomatisuppi. Tegu on minu juba pikaajalise lemmikuga, see tähendab, et olen seda juba korduvalt ja korduvalt valmistanud ja peaks varsti jälle tegema, tomatikonserv on juba ootamas.
Selliste toitudega aga läheb pahatihti nii, et koguste jälgimisega enam keegi väga ei tegele, aga pole ka vaja, sest supp on kogu aeg maitsev välja kukkunud, mis sellest, et sisse lähevad iga kord just täpselt need asjad, mida parasjagu kodus leida on: lihakraamist näiteks kas kanafilletükid, (suitsu)vorst või hakkliha, lisada võib türgi ube, eriti tummise supi saab, kui lisada makarone. Vähema puljongiga saab maitsva pajaroa. Varieerimisvõimalusi seega jätkub!

Põhiretsept:

• 1 konserv purustatud tomateid (400g)
• u 3 dl kanapuljongit (sobib ka mõni muu)
• lihakraami - kanafileed, hakkliha, vorsti
• 1 suur sibul
• 2-3 küüslauguküünt
• õli
• soola-pipart
• kuivatatud basiilikut ja punet
• riivjuustu
• lisaks nt noori türgi ube, peotäis-paar makarone

Haki sibul, riivi küüslauk ja kuumuta neid poti põhjas natukeses õlis koos kana või hakklihaga (vorstitükid võid lisada hiljem). Lisa tomatikonserv ja mõne aja pärast ka puljong. Olenevalt sellest, kui paksu suppi soovid, lisa keemise käigus vajadusel veel puljongit. Maitsesta soola-pipra ning basiiliku ja punega. Kui soovid, oleks nüüd õige aeg lisada ka makaronid. Keeda madalal kuumusel kaane all kuni 30 minutit. Enne sööma hakkamist lisa supile riivjuustu, riputa kas ainult peale kaunistuseks või sulata lausa suppi sisse - olenevalt, kui juustust suppi soovid.

Kardemonised õunamuffinid, krõbeda kattega

Lõpuks ka üks õunakook sellest aastast - no peaaegu, tegu hoopis on mõnusalt kardemoniste õunamuffinitega, mille valmistamine on üsna lihtne. Samas teeb neid veidi huvitavamaks peale käiv krõbedam kate. Kes soovib, võib vabalt kardemoni hoopis kaneeliga asendada...

• 3 dl jahu
• 1 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
  
• 1 t kardemoni
• näpuotsatäis soola
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 1 muna
• 0,5 dl õli
• 2 dl piima
• õhukesi õunaviile (2-3 kooritud õuna)

Kate:

• 40 g võid
  
• 0,5 dl suhkrut
• 1 muna
• 1 tl vanillisuhkrut

Taina jaoks sega kõigepealt ühes suures kausis kuivained - jahu, suhkrud, sool, küpsetuspulber ja kardemon (soovi korral võid kardemoni asendada kaneeliga). Teises, väiksemas kausis sega omavahel piim ja õli, klopi sisse muna. Vala vedel segu kuivainetele ja sega hoolikalt segi.
Katte jaoks vahusta või suhkruga, lisa muna ja vanillisuhkur ja sega ühtlaseks.
Täida muffinivormi avad kõige rohkem kolmveerandi ulatuses tainaga, lao peale õunaviilud ja küpseta 10 minutit u 180 kraadi juures. Seejärel lisa kõigile koogikestele veidi katet ning küpseta veel 20 minutit.

Pirni-šokolaadikook

Praegused küpsetised on tehtud "viimastest asjadest" - eelmine tort viimastest jõhvikatest (turult on siiski veel saada! panin neid veel viimasel hetkel endale vesihoidisesse, et talvel hea võtta oleks), see aga viimastest pirnidest, mida hea õnne korral ka veel eelmisel nädalal turult leida võis. Kui kodumaiseid pirne enam saada pole, siis väljamaised käravad kah :)


Ma ei teagi, kuidas ma varem pirnidest kuidagi nagu mööda olen vaadanud (võib-olla varasemad mitte nii maitsvad kogemused? ;), aga see pirni ja šokolaadi kooslus on küll lausa võrratu. Lisaks veel veidi vahukoort või jäätist.. Mmm... Ausalt öeldes hakkas mulle selline kooslus niivõrd maitsema, et tulevikus on veel üht pirni ja šokolaadi kaasavat retsepti oodata.

Põhi:

• 1,5 dl jahu
• 50 g suhkrut
• 1 dl kakaod
• soola
• 50 g võid
• 3 sl hapukoort

Täidis:

• 50 g võid
• 100 g (piima- või tumedat) šokolaadi
  
• 250 g hapukoort
• 2,5 dl jahu
• 3 muna
• 5 sl suhkrut
• 3 sl kakaod
• pirne

Põhja jaoks sega omavahel jahu, kakao, suhkur ja näpuotsatäis soola. Näpi sisse külm või, lisa hapukoor ja sega ühtlaseks tainaks. Kata tainaga võiga määritud koogivormi põhi ja servad (väiksemate koogikeste jaoks kasuta nt muffinivormi) ning pane vorm külmkappi ootama, kuniks täidis valmis saab.
Täidise jaoks koori ja lõika õhukesteks viiludeks kõigepealt pirnid, seejärel sulata veevannil šokolaad, sulata šokolaadi sisse ka või. Vahusta munad korralikult suhkruga, sõelu sisse omavahel segatud jahu ja kakao, lisa hapukoor ja šokolaadisegu.
Vala täidis juba valmis põhjale ning kata kook pealt (ringjalt) pirniviiludega. Küpseta umbes 30-40 minutit 180-kraadises ahjus.

Valge šokolaadi tort jõhvikatega

The Dog's Breakfast blogis oleva šokolaadikoogi eeskujul valmis minul hoopis selline, veidi teistsugune väike tort. Kasutasin enda jaoks esmakordselt eriti pisikest koogivormi - 20-22 cm diameetriga umbes. Kartsin, et jõhvikad jäävad ehk liiga hapud, aga nad tasakaalustasid hoopis mõnusalt valge šokolaadi magusust. Lõpptulemus oli päris armas:

Põhi:

• 50 g võid
• 75 g hapukoort
• 3 sl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 3 dl jahu

Täidis:

• 150 g valget šokolaadi
• 25 g võid
• 150 g toorjuustu
• 100 ml vahukoort
• 3 dl jõhvikaid

Näpi külm või, suhkrud ja jahu segamini, lisa hapukoor ja sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas võiga määrtiud koogivormi põhja ja servadele ning küpseta raskuse all seni, kuni põhi valmis saab (umbes 10-15 min). Enne täidise tegemist jahuta korralikult maha.
Täidise jaoks sulata veevannil šokolaad, sulata šokolaadi hulka ka või. Sega sisse toorjuust ja vahustatud vahukoor. Vala koogipõhjale marjad ja kalla need siis šokolaadiseguga üle. Lase üleöö külmas taheneda.

Sügis

Pildikesi meie sügisest - tegelikult küll ainult ühest ilusast nädalavahetusest... ja nagu näha, siis väga koerakeskselt :)

Banaani-karamellikeeks

Nüüd siis retsept, mida eelmises postituses mainisin. Ilmselt mõtlen millalgi, kui kool mind lähiajal päris maha ei murra :) veel midagi maitsvat välja, mida selle karamellise maiustusega teha.
Igatahes see banaani-karamellikeeks kukkus aga küll igati maitsev välja, väga rikkalik ja mõnusalt mahlane. Peale selle nägi veel kaunis välja ka.

Vaja läheb:

• 4 muna
• 4 dl jahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl soodat
• 50 g võid
• 3 spl hapukoort
• 1,5 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 1 tl kaneeli
• 3-4 banaani
  
• karamellikreemi
• kaerahelbeid

Vahusta munad suhkrutega, sega sisse omavahel segatud jahu, küpsetuspulber ja sooda ning kaneel. Teises kausis suru kahvliga puruks banaanid, võid jätta ka mõned suuremad tükid. Sega banaanid üsna sulanud võiga ja lisa ülejäänud taignale. Lisa hapukoor ja sega tainas ühtlaseks. Lisa karamellikreemi tükke (juhul, kui kreem üsna tahke on) ja sega kergelt läbi. Vala tainas võitatud ja kaerahelvestega ülepuistatud keeksivormi (vahepeale võib kihiti veel karamellikreemi panna). Kõige peale raputa veidi kaerahelbeid. Küpseta nii kaua, kuni keeks on pealt mõnusalt krõbe ja sissetorgatud tikk jääb puhtaks, minul kulus umbes 40-50 minutit teadmata temperatuuril :)

Karamellikreem

Suvel vajasin ühe retsepti jaoks karamellikreemi. Selgus, et selle tegemine on lihtsam kui arvata võiks! Tegelikult oli see lausa nii lihtne, et ei klassiftseerugi justkui retsepti alla... Aga siiski - kuna nüüd tahaksin teiega üht hiljutist retsepti jagada, siis jagan ka kreemi tegemise õpetust :)

Vaja läheb purgitäit (või mitut) magusat kondenspiima ja kaks ja pool kuni kolm tundi aega, vett ja potti. Kõik ongi nii lihtne - lihtsalt pane avamata (ilma siltideta) purgid potti, vala peale nii palju vett, et purgid oleksid kaetud ja lihtsalt keeda purke kaane all neid vahepeal liigutamas käies.
Mida kauem keedad, seda paksema karamellikastme saad. Mina keetsin kolm tundi täis, sest vedelamaks saab seda segu piimaga alati teha, paksemaks mitte eriti.
Hoolikalt tuleb jälgida, et purgid kogu aeg veega kaetud oleksid (!), muidu võivad need plahvatada.
Enne avamist peaksid purgid täielikult maha jahtuma. Sega segu läbi ja vala puhtasse õhukindlalt suletavasse purki. Säilib külmkapis päris pikka aega.

Mul on veel seda karamellikastet omajagu alles, seega küsimus suurele ringile: mida sellest teha võiks? Mida teie teeksite? :)

Üks aeganõudev tomatipirukas

Viimasel ajal ei jõua kuidagi siia postitamiseni, kuigi olen sellega vahepeal juba mitu korda algust teinud. Ilmad on juba külmad (täna sadas juba midagi lumelaadset!) , valget aega vähe ja selle vähesegi veedan enamasti koolis olles, kuigi mõnes loengus on küll pigem kehv tunne, et peaksin tol hetkel hoopis kodus ootavat kooki pildistama, sest hiljem enam valgust ei ole: toidupilte ei tee ma kunagi välguga. See on siis üks osa selgitusest, miks siin nii vaikne on nagu on.
Vaatamata sellele, et kohati (peaaegu alati) on liiga vähe aega, saab seda aeg-ajalt küpsetamise jaoks ikkagi leitud/võetud. Ühel õhtul isegi nii palju, et röstisin ahjus tunnikese-paar tomateid küüslaugu ja palsamiäädikaga ja pärast kogu seda janti küpsetasin vastvalminud röst-tomatitest veel sellise kauni ja maitsva piruka. Selle otsasaamine oli peaaegu et minutite küsimus.

Praegu on juba selline aeg, kus iga kättejuhtunud tomat ei ole enam sugugi hea, sellegipoolest on veel ka tõeliselt häid tomateid saada, ja just nendest selle piruka valmistama peakski. Mida külmemaks ja hallimaks lähevad meie ilmad, seda vesisemaks ja maitsetumaks lähevad meie tomatid. Poe omad on juba praegu sellised, just üks õhtu imestasin salatit süües... Turult on veel lootust paremaid saada...
Juhul kui on juba juhtunud eelpool kirjeldatu ja häid tomateid enam saadaval pole, soovitatakse The Traveller's Lunchboxis kasutada konserveeritud varianti, sel juhul jääb loomulikult ära ka tomatite koorimine.

Põhi:

• 140 g jahu
• soola
• 50 g võid
• 3 sl hapukoort

Täidis:

• 1,5 kg hästi küpseid tomateid (või nõrutatud konservtomateid)
• 6 suurt küüslauguküünt, hakitud
  
• 5 sl oliiviõli
• 2 sl palsamiäädikat
• 1 sl suhkrut
• soola-pipart
• 4 munakollast
• 300 gr paksu hapukoort
• peotäis basiilikulehti, hakitud

Põhja jaoks sega jahu a sool, näpi sisse või, lisa siis hapukoor ning sega ühtlaseks tainaks. Kata tainaga võitatud lahtikäiva vormi põhi ja servad ning pane külmikusse oma aega ootama.
Nüüd tomatite juurde - eemalda rohelised osad ja tee alumisele poolele kerge ristlõige. Aseta potti ja kalla üle keeva veega, lase umbes minutike olla, siis kurna ja loputa üle külma veega. Pärast selliseid protseduure peaks tomatitel koor peaaegu et ise ära tulema. Lõika need pikuti pooleks ja kraabi seemned välja. Aseta tomatitd ühes kihis küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, lõigatud serv ülespoole. Pane iga tomatipooliku sisse hakitud küüslauku, pritsi üle õli ja äädika seguga, puista peale suhkur ja lisa heldelt ka soola-pipart. Rösti madalal kuumusel umbes poolteist kuni kaks tundi.
Säti see, mis pooleteisest kilost tomatitest alles jäi (seda pole teab-mis palju :), põhjale, kalla üle muna-basiiliku-hapukoore seguga, mida on veidi maitsestatud soola ja pipraga ning küpseta siis 30-40 minutit, kuni täidis on hüübinud ja kenasti kollane. Enne serveerimist lase veidi jahtuda.

Perfektsust taga ajamas: makroonid

Makroon on väike ümmargune küpsetis, mis on pealt krõbe, seest aga pehme. Umbes sellest ajast saadik, kui ma kunagi ammu neid esimest korda nägin, olen tahtnud ise järgi proovida. Kuni reedeni polnud ma kunagi ühtegi makrooni isegi päriselt näinud, rääkimata siis maitsmisest, aga mingil põhjusel tundusid nad niivõrd ahvatlevad. Veelgi enam, nende valmistamine tundus olevat mingi eriline kunst.


Rääkides sellest, miks ma nii kaua ootasin - küll ei olnud väidetavalt Eestis mandlijahu saada ja minul polnud ka jahvatamise võimalust, küll segas mind minu kodune gaasiahi, mille temperatuurist ja selle muutmisest kellelgi aimugi ei ole. Kui teised tavalisemad küpsetised saab ikka ära tehtud, no kuidagi tunde järgi, siis makroonid (nagu ka pavlova, mida ma sel suvel esimest korda ja mitte oma kodus tegin) on sellised erilised asjad, mida niimoodi suva järgi minu arust valmistada ei anna, ei ole mõtet proovidagi.
Esimene ehk mandlijahu probleem sai lahenduse, seda jahu on saada nt Soomes ja on ka Eestis. Võõraid kööke kasutan ka vahetevahel, aga seekordne köök oli eriti eriline. Nii eriline, et esimene kord, kui seda nägin, sain kerge kultuurišoki - suur valgete plaatidega kaetud ruum, seina ääres kaks kraanikaussi, keskel kaks pliiti. Ühiselamu Narva maanteel...


Niisiis varustasin end reedel pärast kooli kausside, mikseri, vajalike koostisosadega ja hakkaski pihta.

Makroonide põhiretsept:

• 90 g munavalget
• 110 g mandlijahu
• 200 g tuhksuhkrut
• 30 g suhkrut

Kõik komponendid oleks soovitav üle kaaluda, kuivained ka läbi sõeluda ja mandlijahu vajadusel üle jahvatada. Seda viimast me ei teinud, kuigi üht sorti mandlijahus oli üsna suuri tükke ka sees.
Edasi tuleks munavalged tugevaks vahuks vahustada: alustama peaks keskmiselt kiiruselt, siis lisama 30 g suhkrut ja siis kiirust tõstma. Juhul, kui eesmärgiks on värvilised makroonid, siis tuleks värvi lisav komponent lisada kohe pärast vahustamise lõppu madalal kiirusel.
Nüüd on aeg segada mandli-tuhksuhkru segu munavalgevahuga. See etapp on väga olline, sest segama peab täpselt parajalt - mitte liiga vähe ega ka mitte palju. Moodustuma peaks magmalaadse konsistentsiga segu, mis garanteerib, et makroonid küpsedes kuplisse ei kerkiks. Samas ei tohi segu ka liiga vedel olla. Keeruline värk :)
Omaette tegu on segu õigesti ahjuplaadile saada. Selleks kasutasin kondiitsipressi, mida ma ausalt öeldes just liiga tihti ei kasuta, seega meenutasid mu esimesed tainatörtsud küll kõike muud kui perfektseid makroone. Lõpuks hakkas tekkima juba midagi liigutusvilumuse sarnast.
Nüüd tuleb jätta makroonid tunniks ajaks tahenema. Tainas valgub ahjuplaadil omajagu laiemaks ja madalamaks, seega oleks parem vahede jätmisega mitte koonerdada.
Pärast tahenemist tuleks makroone umbes 150-kraadises ahjus 7-12 minutit küpsetada. Umbes 3.-5. minutil hakkavad moodustuma makroonide jalad. Kindlasti ei tohi lasta küpsistel pruunistuma hakata.


Selleks, et makroonid küpsetuspaberilt kätte saada, aitab nende jahedas hoidmine, meie hoidsime lihtsalt avatud akna all ja pärast lühiajalist sealseismist tulid peaaegu et vabatahtlikult paberi küljest lahti.

Hiljem tegin kodus oma makroonidele ka kreemi vahele, võikreemi kandsin kohe maha, seega valisin valge šokolaadi kreemi:

• 1 dl vahukoort
• 100 g valget šokolaadi

Kuumutasin koore keemiseni, siis eemaldasin tulelt ja sulatasin sisse šokolaadi. Segu tahenemiseks läks küll omagu aega, aga ootamine tasus end lõpuks ikkagi ära.


Iseenesest jäi mulje, et enam-vähem talutavate makroonide jaoks mingeid erilisi oskusi tarvis ei lähe, perfektsete makroonide jaoks aga oleks vaja harjutada ja harjutada ja harjutada :) Sellist juttu räägin ma muidugi lootuses, et meie makroonid ikka enam-vähem välja tulid, pole ju eriti võrdlusmaterjali, maitse see-eest oli hea :)

Seenepirukas sinihallitusjuustuga

Selles seenepirukas võib peale kukeseente kasutada ka muid seeni - nt šampinjone, igal juhul sobib pehme ja hõrk juustune täidis imehästi paprikast punaka põhjaga. Veidi teravust saab lisada kasutades teravat paprikapulbrit. Retsept väikeste modifikatsioonidega Nami-Namist.

Põhi:

• 2 dl jahu
• 1 tl paprikapulbrit
• 0,25 tl soola
• 100 g võid

Täidis:

• 1 l värskeid kukeseeni
• 1 sibul
• õli
• 150 g sinihallitusjuustu
• 1 tl kuivatatud estragoni
• 0,5 tl musta pipart
• 1 dl hakitud peterselli
• 3 muna
• 2 dl vahukoort

Sega taina kuivained omavahel, lisa tükeldatud või ning näpi ühtlaseks tainaks. Suru see võitatud pirukavormi põhja ja äärtele.
Haki seened ja sibul ning kuumuta pannil sortsu õliga, kuni seentest eraldunud vedelik on aurustunud (lisa ka veidi soola). Sega seentele juurde tükeldatud sinihallitusjuust, estragon, pipar ja hakitud petersell. Vahusta kergelt munad, lisa rõõsk koor ja sega see segu seenetäidisega kokku. Vala pirukapõhjale ja küpseta 200 kraadi juures umbes pool tundi.

Poomistruudel

Hiljuti valmis minu teine katsetus struudlite vallas. Sel korral jäin tulemusega tegelikult märksa rohkem rahule. Tainas oli maru hästi venitatav ja läks kohati lausa nii õhukeseks, et polnud nähagi! Seekordse taina retsept on pärit blogist Zoë Bakes ja pärast järgiproovimist julgen soovitada.
Täidiseks seekord ploomid, väikse rummi ja leivalisandiga, krõmpsuks mandlipuru. Oma hapukatest ploomidest sain ka üsna hapuka struudli, aga eks igaüks saab seda suhkru lisamisega enda järgi timmida. Koos vahukoorega oli aga igati maitsev kooslus, mis oli järgmisel päeval isegi parem!

Tainas:

• 200 g jahu
• 1/8 tl soola
• 105 ml vett
• 2 sl õli
• 1/2 tl valge veini äädikat

Tädis:

• u 400 g ploome
• 1 sl rummi
• 1 (jäme) viil (enda tehtud :) rukkileiba
• väike peotäis mandleid
• 1 sl kaneeli
• tiba kerdemoni
• suhkrut

Määrimiseks:

• õli või sulavõid

Sega omavahel jahu, sool, vesi, õli ja veiniäädikas. Sõtku elastseks tainaks (vajadusel lisa veidi vett). Mässi tainas toidukilesse ja jäta vähemalt pooleks tunniks puhkama. Seni puhasta ploomid kividest ja lõika need sektoriteks. Sega ploomitükid ühe supilusikatäie rummi ja kaneeliga, lisa tibake kardemoni. Lisa ka veidi suhkrut - olenevalt ploomide magususest ja sellest, kui magusat struudlit soovid. Haki mandlid ja sega ploomide hulka.
Kui tainas on puhanud, rulli see jahusel pinnal (hea oleks laudlinal) õhemaks ning asu venitamise toreda protseduuri juurde. Venita, kuni saad taina paberõhukeseks (annab venitada väga õhukese paberi paksuseks (huvitav sõnamäng)), isegi kui tulevad mõned augud - keegi ei saa sellest kunagi teada! Määri tainas pealt õliga, pudista peale üks viil leiba ning aseta siis täidis ühe pika ribana tainale. Rulli ilusti kokku, tõsta ahjuplaadile ja küpseta, kuni struudel on pealt kuldpruun. Lase pool tundi jahtuda ja lõika lahti. Serveeri vahukoore või jäätisega.

Esimene leib

Täna valmis meil esimene enda tehtud leib. Leivategu algas juba eile, mil juuretis vee ja rukkijahuga hapnema sai pandud. Täna lõuna ajal segasin kokku taina (esimene katsetus üsna tagasihoidlik - köömnete ja linaseemnetega), mis sai umbes pooleteiseks tunniks vormidesse kerkima pandud. Pärast seda veel omakorda samapalju ahjus.
Kõige hullem ootamine algas loomulikult siis, kui leivad vormidest välja ja võiga määrituna rätikutesse keeratud sai, et nende jahtumist oodata. Päris jahtumist ära oodata ei suutnud, sest nälg ja ahvatlus läksid liialt suureks :)

Mustika-banaani-purukook

Mõnusalt mahlane kohupiimakook banaanitäidise ja viimaste mustikatega. Peale selle valmib kook ka ülimalt kerge vaevaga - ainult sega kokku ja küpseta.

Põhi:

• 4 dl jahu
• 1 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 0,5 tl küpsetuspulbrit
• 150 g võid

Kate:

• 400 g kohupiima
• 3 sl hapukoort
• 1 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 2 muna
• 2 banaani
• mustikaid

Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa väikesteks kuubikuteks lõigatud või ja sõtku purutaoliseks tainaks. Katte jaoks pressi kahvliga banaanid katki, jäta sisse ka mõned suuremad tükid. Lisa kohupiim, hapukoor ja suhkrud. Klopi sisse munad.
Kata vorm küpsetuspaberiga. Laota põhjale umbes 2/3 tainapurust, vala ühtlase kihina peale kohupiimasegu ning puista see üle mustikatega. Kõige peale pudista ülejäänud tainas. Küpseta, kuni kook on pealt kuldpruun ja täidis enam-vähem hüübinud. Lase enne söömist jahtuda.

Ploomi-martsipanimuffinid

Sain eile vahtralehevabaks. Pärast uute lubade kättesaamist läksin otse turule, et varustada end paari kilo ploomide ja õuntega, et kõige selle puhul kooki teha.Koogini ma aga ei jõudnudki, kuna muffinid tundusid märksa ahvatlevamad teha - selle asemel, et valida, kas teha ploomi- või õunakooki, sain osad muhvid teha ploomide, osad õuntega.
Kuna mulle endale maitsevad õunad igatahes rohkem värsketena kui kuidagimoodi töödelduna - olgu siis küpsetatuna või kasvõi kompoti kujul - siis maitsesid mulle ploomimuffinid rohkem. Sellest kogusest sain ma 16 muffinit, sõime neid vahukoorega.

• 100 g martsipanimassi (mandli)
• 3 muna
• 1 dl suhkrut
• 2 tl vanillisuhkrut
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 3 dl jahu
• 1 dl piima
• 50 g sulavõid
• ploome (võib asendada nt õuntega)
• u 10 mandlit

Riivi martipanimass, lisa munad ja mikserda segu enam-vähem ühtlaseks. Lisa suhkrud ja omavahel segatud jahu ja küpsetuspulber. Seejärel sega sisse piim ja sulavõi. Sega ühtlaseks tainaks.
Valmista ette ploomid - puhasta need kividest ja lõika viljaliha õhukesteks sektoriteks. Haki ka mandlid.
Aseta muffinivormide põhja mõned ploomiviilud, siis tainas ning kõige peale torka tainasse jällegi mõned ploomisektorid. Kõige peale puista veidi hakitud mandleid. Küpseta kuni muffinid on pealt kuldpruunid.

Mustika-ricottastruudel

Nami-nami kooskokkamise seekordseks teemaks on struudlid. Ma pole varem struudlitegemise peale isegi tulnud, aga kuna see teema niimoodi päevakorda tuli, katsetasin ka ise tegemise ära. Polnud nii hull midagi kui ma ette kujutasin. Struudli võlu seisneb hästi õhukeseks rullitud-venitatud tainal, mis peaks väidetavalt olema lõpuks nii õhuke kui suitsupaber, et näeks läbi selle ka vanaema koltunud armastuskirju lugeda. Minul päris nii õhukeseks venitada ei õnnestunud, kuid laud kumas läbi küll.
Taina retsepti võtsin Maru raamatust, kuid asendasin veidi nisujahu speltajahuga. Lihtsalt seetõttu, et see kott seisis juba liiga kaua avamata mu kapis. Kui retsepti valikul oli määravaks, et mul kodus tol hetkel mune ei olnud, siis täidise valmistamiseks pidin ikkagi vahepeal poes ära käima.

Tainas:

• 3,5 dl jahu
• 0,5 dl speltajahu
• 1 dl toasooja vett
• 0,5 tl 30% äädikat
• 3 sl õli
• soola

Täidis:

• 250 g ricottat
• 2 sl hapukoort
• 1 dl suhkrut
• sorts vanilliekstrakti
• 2 munakollast
• paar peotäit mustikaid
• peotäis mandleid
• + sulavõid määrimiseks

Sega vesi, õli ja äädikas, lisa jahud ja näpuotsatäis soola. Sõtku elastseks tainaks. Tainas peaks muutuma elastsemaks ja paremini venitatavaks, kui asetada see pooleks tunniks kuuma ja kuiva poti alla. (Seni saab käia poes unustatud munade järel :)
Rulli ja venita tainas jahusel laual paberõhukeseks ning määri siis pealt sulavõiga. Haki mandlid ja puista tainale. Täidese jaoks sega kiirelt kokku ricotta, hapukoor, suhkur, vanilliekstrakt ning klopi sisse munakollased. Laota täidis ühtlaselt tainale, puista peale mustikaid ning tõsta taina servad järgemööda täidisele. Määri pealt sulavõiga ja küpseta 180-kraadides ahjus umbes 40 minutit. Selle aja jooksul pintselda struudlit veel vähemalt neli korda sulavõiga.
Serveeri tuhksuhkruga ülepuistatult koos jäätisekuuliga.

Paneeritud hõbeheik tomatimarinaadis

Praegu on minu arust ilmad juba üsna sügisesed, võib-olla on oma osa ka kohe algaval koolil, kuid siiski... Sellegipoolest lõhestaks siinset vaikust ühe millalgi suve poole ära proovitud retseptiga - taaskord Jaanuse vanaema retseptivaramust :)
Kuigi kala sobib süüa kohe pärast valmissaamistki, läks see minu arust seistes järjest paremaks. Paar päeva võiks sel vabalt maitsestuda lasta.


Heigi paneerimiseks:

• 1,6 kg heigifileed (külmutatud nt)
• jahu
• mune
• soola-pipart
• õli praadimiseks
  

Marinaadiks:

• 1,5 porgandit
• 1 sibul
• 8-9 sl õli
• 1 kg tomatipastat/püreed
• 1,5 klaasi vett
• 2-3 sl suhkrut
• 1 sl äädikat
• 1 tl soola
• pipart

Paneeri väiksemateks tükkideks lõigatud veidi maitsestatud heigifileed jahu ja munaga, prae. Marinaadi tarvis hauta viilutatud porgandid ja hakitud sibul õlis pehmeks, lisa tomatipasta, vesi, maitseained ja äädiks. Hauta mõnda aega, maitse ja lisa vajadusel soola-suhkrut.
Pane paneeritud heigid suuremasse kaussi, vala peale marinaad. Lase päev-paar jahedas maitsestuda.

Sidrunine mustika-toorjuustukook

Miskipärast ma eriti tihti juustukooke küpsetanud ei ole... Igatahes sai nüüd seda viga jälle natuke parandatud ja selle retsepti eeskujul valmis kergelt sidrunimaitseline, aga muidu mustikatest üsna sinine juustukook, pealegi maru lihtne teha. Kastet ma tegema ei hakanud, vaid panin mustikad otse koogi sisse, kuigi ma ei kahtle üldse, et kastmega oleks see kook vähemalt sama hea olnud.


Vaja läheb:

• 250 g šokolaadiküpsiseid (poolteist pakki Kalevi küpsiseid, küpsis-paar siia-sinna)
• 75 g sulavõid
• 450 g toorjuustu
• 250 g mascarponet
• 1 tl vanilliekstrakti
• 2 dl suhkrut
• 2 muna
• 2 tl riivitud sidrunikoort
• 3 sl sidrunimahla
• mustikaid

Põhja jaoks purusta küpsised täiesti puruks, lisa sulatatud või ning sega ühtlaseks. Kata Lahtikäiv vorm küpsetuspaberiga ning suru küpsisesegu ühtlaselt vormi põhjale. Pane täidise valmistamise ajaks külma.
Vahusta toorjuustud suhkruga kohevaks, lisa edasi vahustades ühekaupa munad, siis vanilliekstrakt ja riivitud sidrunikoor ja värskelt pressitud mahl.
Kata koogipõhi mustikatega (väga palju ei tasu panna, muidu imbub koogist mahla järgmise päevani :P) ja vala siis peale toorjuustutäidis.
Küpseta madalamal kuumusel (u 160 kraadi juures - kuna mul endal on gaasiahi, mille termomeeter ei eriti adekvaatselt tööta, siis tihtipeale mind igasugused etteantud temperatuurid ei aita, temperatuuri sätin ma kuidagi tunde järgi :) poolteist tundi, kuni täidis paistab olevat üsna hüübinud ega võdise enam väga.
Lase koogil enne serveerimist üleöö jahedas seista.

Nektariini-mustsõstrapirukas

Vahepeal oli saada võrraltult häid nektariine, mis sobisid hästi ka toorjuustukattega magusasse pirukasse. Nektariinide magusust täiendasid aga mustsõstrad, mis lisasid küpsetisele mõnusat hapukust.

Põhi:

• 50 g võid
• 75 g hapukoort
• 0,5 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 3 dl jahu

Täidis:

• 3-4 nektariini viilud
• mustsõstraid
• 150 g toorjuustu
• 100 g hapukoort
• 0,5 dl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 1 muna
• 1 tl fariinsuhkrut

Näpi külm või, hapukoor, suhkur ja jahu tainaks. Suru tainas võiga määritud pirukavormi põhja ja äärtele. Aseta nektariiniviilud koogipõhjale - nii kunstiliselt kui parasjagu soovi on. Puista vahele mustsõstraid. Mikserda toorjuust suhkrutega kohevaks, lisa hapukoor ja muna. Vala täidis ühtlase kihina marjade ja nektariinide peale. Kõige peale puista veidi pruuni suhkrut. Küpseta ahjus umbes pool tundi, kuni põhi on kuldpruun ja täidis hüübinud.

Veel üks mustikakook, pehme ja mahlane

Õigupoolest oli mul plaanis teha seda juba teada ja tuntud mustikakooki, aga pärast mõningate asjade sassiajamist muutsin veidi oma plaani ja enam-vähem samadest ainetest sündis hoopis selline - hoopis uut moodi kook. Serveerisin seda piimakesselliloigus - sobisid kokku nagu rusikas silmaauku :)

Põhi:

• 3 dl jahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 1 tl vanillisuhkrut
• 60 g võid
• 2 sl suhkrut
• 1 sl hapukoort
• 2 munakollast

Kate:

• 4 munavalget
• 8 sl suhkrut
• 250 g hapukoort
• 1 dl vahukoort
• 1 dl suhkrut
• mustikaid

Põhja jaoks sega kuivained, lisa tükeldatud toasoe või ning mudi näppude vahel kõik puruks. Lisa munakollased ja hapukoor ning sõtku valmis tainas. Polsterda tainaga võiga määritud lahtikäiva vormi põhi ja servad ning pane pooleks tunniks külma.
Vahusta munavalged 8 sl suhkruga tugevaks vahuks. Teises (suuremas) kausis vahusta vahukoor suhkruga, lisa hapukoor ja munavalgevaht, sega õrnalt läbi.
Kata koogipõhi umbes poole koguse mustikatega, vala siis peale täidis ning puista peale ülejäänud mustikad. Küpseta ahjus umbes tunnike, kuni kook enam vormis eriti ei loksu ja on pealt kenasti kuldpruun.

Piimakissell

Viimasel ajal olen mitmete magustoitude serveerimisel kasutanud piimakisselli, sellepärast lisan siia ka enne järgmist postitust selle retsepti. Kõigele vaatamata on piimakissell ka üksi paraja magustoidu eest - näiteks mustikatega :)

• 6 dl piima
• vanillikaun
• 3-4 sl suhkrut
• 2-3 sl maisitärklist - olenevalt, kui paksu kisselli tahta

Vala potti pool liitrit piima, lisa vanillikaun ja kuumuta keemiseni, kuni piim on juba mõnusalt vanillilõhna ja -maitseline. Võta kaun potist välja. Sega ülejäänud 1 dl piimaga maisitärklis ning nirista see, pidevalt vispliga segades, potti ülejäänud piima hulka. Kuumuta segades uuesti keemiseni. Keeda, kuni kissell pakseneb.
Olenevalt söömise viisist jaota kas magustoidukausside vahel või tõsta pärast jahtununa, kuhu tarvis.

Marumustikane mustikakook

Nagu näha, on mul siinmail täielik mustikamaania. Eile sai lihtsalt mustikaid veidi suhkruga püreestatud ja vanillijäätisele valatud - juba see maitses peaaegu taevalikult hästi, võib ainult ette kujutada, kui hästi maitseks veel täiesti enda tehtud mustikajäätis :)
Ka järgnev mandlisel liivatainapõhjal kook on lummavalt mustikasinine - mida rohkem mustikaid, seda uhkem.

Põhi:

• 100 g võid
• 70 g suhkrut
• 1 muna
• 1/3 tl küpsetuspulbrit
• 170 g jahu
• 50 g mandlilaaste

Kate:

• mustikaid
• 1 sl tärklist

Põhja jaoks sega või suhkruga, lisa muna ning küpsetuspulbri ja mandlilaastudega segatud jahu. Sega ühtlaseks ja kata sellega võiga määritud koogivormi põhi ja servad. Pane pooleks tunniks külma, seni sega sega mustikad tärklisega (soovi korral ka natukese suhkruga) õrnalt läbi. Laota marjad koogipõhjale ja küpseta umbes pool tundi, kuni põhi on kuldpruun.
Enne serveerimist lase korralikult jahtuda ja kalla siis üle hunniku mustikatega.

Mustikane saiavorm

Tuunikalaga võileivatordi tegemisest jäid järele kahe vormisaia ära lõigatud ääred - täpselt ühe maitsva ja mustikatest sinetava saiavormi jagu. Vorm tuli pealt mõnusalt krõbe ja seest veel mõnusamalt pehme - kuna meie peres osadele meeldib krõbe, teistele aga pehme saiavorm, siis selline lahendus oligi ilmselt kõige õiglasem :P

Vaja läheb:

• saia - nii et vorm ikka täis saaks
• 0,5 või rohkem kg mustikaid
• piima - nii et vähemalt pool vormi sisust kaetud saaks
• 2-3 muna
• suhkrut - nii et piimasegu ikka parajalt magus tuleks
• 1 tl vanillisuhkrut
• 2 sl võid

Kui saiatükid ei ole veel ära kuivanud, siis rösti neid ahjus, kuni nad muutuvad mõnusalt krõmpsusks. Määri ahjuvorm võiga ja lao sinna kihiti saiatükke ja mustikaid, vahepeale poeta võitükikesi. Klopi munad lahti, vala juurde piim, lisa suhkrud ja sega ühtlaseks. Vala vormi, nii et kõik saiatükid veidigi märjaks saaksid. Küpseta ahjus umbes 45 minutit kaane all, võta siis kaas ära ja küpseta veel veerand tundi - nii saad pealt mõnusalt krõbeda saiavormi. Serveeri näiteks piimaga.

Peidus šokolaadiga kirsikook

Mul on komme kirjutada oma retseptid (nii palju kui ma neid kirjutan) kollastele kleepuvatele märkmepaberitele, et neid hea köögikapile - üsna silmade kõrgusele - kinnitada saaks. Kunagi ei kirjuta ma loomulikult juurde, mille ainete nimekirjaga parasjagu tegu on, sest tol hetkel ei tundu see üldse tarvilik. Nüüd aga on olukord üsna käest ära läinud - nimelt otsustasin täna kapiukse kollastest lipikutest tühjemaks teha ja osa asju siiagi lisada, kuid nüüd on mul üks täiesti tundmatu nimekirjaga leheke, kus seisab: 3 munarebu, 1 terve muna, 1 dl suhkrut, 150 g võid, 2,5 dl jahu, 1 tl vanillisuhkrut, 2 tl küpsetuspulbrit, 3 munavalget, 1,5 dl suhkrut, mandlilaaste. Ja no ei tule meelde, millega siin küll tegu võib olla...? Nagu poleks kunagi midagi sellist teinud... Vanadus vist :D

Järgnev kook on aga üks mu sünnipäevakookidest, tegin seda nii tumeda kui ka valge šokolaadiga ja pean ütlema, et valgega maitses mulle rohkem, kuigi ega tumedaga ka halb ei olnud. Retsept on enam-vähem pärit Nami-namist.

Põhi:

• 175 g jahu
• 3 sl suhkrut
• 0,5 tl soola
• 125 g võid
• 1 muna

Täidis:

• 50 g šokolaadi - omal valikul kas mõrut, piima- või valget šokolaadi
• 300-400 g kirsse
• poole sidruni riivitud koor
• 3 muna
• 250 g hapukoort
• 3 sl suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• mandlilaaste

Näpi jahu, suhkrud ja või puruseks. Lisa muna ja sega ühtlaseks. Suru tainas võiga määritud lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele ning pane pooleks tunniks külmkappi.
Šokolaadi võib kas sulatada ja ühtlase kihina põhjale määrida või pärast tükkidena kirsside vahele laotada.
Laota põhjale kividest puhastatud kirsid, puista peale riivitud sidrunikoor.
Klopi hapukoor muna ja suhkrutega ühtlaseks ning kalla kirssidele. Kõige peale puista mandlilaaste. Küpseta 180-kraadises ahjus, kuni täidis on enam-vähem hüübinud ja servad kuldpruunid (umbes 30 minutit).

Kihiline salat leivakuubikute, makra ja apelsiniga

See salat kaunistab juba aastaid vahetevahel meie sünnipäevalauda. Midagi veidi eriskummalisemat, mida kõik ei julge proovidagi. Ilmselt mul on lihtsalt väga traditsioonides (ja kartulisalatis) kinni sugulased :P

Vaja läheb:

• 4-5 viilu leiba
• 4-5 keedumuna
• 100 g riisi
• 1 sibul
• 1 pakk makrat (salati oma)
• 2 apelsini (või õuna)
• majoneesi

Keeda riis. Lõika leib kuubikuteks ja rösti kuival pannil, kuni kuubikud on mõnusalt krõbedad. Eralda munavalge ja -kollane ja suru need kahvliga katki. Haki sibul ja lõika ka apelsin väikesteks tükkideks.
Lao ettevalmistatud toiduainetest kaussi kihid järgnevas järjekorras: leivakuubikud, munavalge, riis, sibul, majonees, makra, apelsini- või õunatükid, munakollane. Kata kogu kupatus taas kihi majoneesiga.

Praetud seakaelakarbonaad marinaadis

Seoses vahepealse sünnipäevatamisega kadus mul mõneks ajaks igasugune söögitegemise isu. Pidada tuli seda korduvalt ja loomulikult tuli igaks korraks ka piisavalt süüa varuda, mida külalistele pakkuda. Nüüd, kui nii sünnipäeva-jant kui ka üks koduleht mul valmis said, saan ka aega oma unarussejäänud blogi uuendada - seekord siis ühe sünnipäevaks valmistatud toiduga, mis osutus üsna populaarseks. Hellitavalt kutsusime neid väikseid marineeritud šnitsleid 'ahvilihaks' - nagu on öeldud ka Nami-nami lehel, kust ka retsept pärit on.

Šnitslid ise:

• 1 kg seakarbonaadi (kaelakarbonaadi)
• 1 kuni 2 dl nisujahu
• soola
• musta pipart
• 3 kuni 4 lahtiklopitud suurt muna
• praadimiseks õli

Marinaad:

• 1,5 l vett
• 2 viilutatud porgandit
• 2 viilutatud sibulat
• 10 tera musta pipart
• 1 loorberilehte
• 1,5 sl suhkrut
• 1,5 sl soola
• 2 sl äädikat

Lõika karbonaadist umbes 1 cm paksused viilud ning vasarda need lihahaamriga õhukeseks. Lõika umbes 4x5 cm tükkideks. Veereta lihatükke pipra ja soolaga maitsestatud jahus, kasta siis lahtiklopitud munasse ja pruunista pannil mõlemalt poolt. Tõsta kaussi.

Marinaadi jaoks kuumuta potis vesi, porgandi- ja sibularattad, pipraterad, loorberileht, suhkur ja sool keemiseni. Keeda, kuni porgand on kergelt krõmps, aga mitte veel pehme.
Tõsta pott tulelt, lisa äädikas. Marinaad peab olema üsna kange. Lase jahtuda.

Kalla jahtunult marinaad kaussi laotatud praetud lihalõikudele. Lase vähemalt järgmise päevani marinaadis maitsestuda.

Väga maasikane maasikakook

Hiljuti otsisin huvitavaid maasikakookide retsepte ning see jäi silma justnimelt seetõttu, et koosnes praktiliselt ainult maasikatest. Lisaks on siin maasikad värsked, küpsetatud on vaid õhuke põhi - see annab minu arust koogile oluliselt juurde.
Niivõrd maasikast magustoitu lihtsalt ei saa tegemata jätta!

Põhi:

• 3 sl suhkrut
• 75 g võid
• 1,5 dl jahu
• 1 dl suhkruga röstitud kaerahelbeid
• 1 muna

Kate:

• 1 kg maasikaid
• 100 g suhkrut
• 2 sl maisitärklist
• 0,7 dl vett
• 1 sl vanilliekstrakti

Sega omavahel kuivained, kalla üle sulatatud võiga ning sega ühtlaseks. Sega sisse ka üks muna. Kata võiga määritud koogi- või pirukavorm ühtlaselt tainaga ning küpseta, kuni põhi on ilusti läbi küpsenud. Võib-olla vajad küpsetuspaberit ja raskuseks ube, et tainas vormis ära ei vajuks. Jahuta maha.

Säti koogipõhjale pooleks lõigatud maasikad (kui marjad on väikesed, võib need terveks jätta) - vali selleks välja kõige ilusamad marjad. Eriti valmis ja lödimad marjad lähevad moosiks - selle tarvis mõõda umbes 3 dl jagu marju, purusta need näiteks saumikseriga. Lisa suhkur, maisitärklis ja vesi ning pane segu väikeses potis tulele. Kuumuta segades keemiseni. Keeda 1 minut ja võta siis tulelt. Sega sisse vanilliekstrakt ning jahuta segu umbes 5 minutit - pidevalt segades, et vältida moosi poti külge kleepumist. Veidi jahtununa tõsta moos lusikaga koogipõhjale ja marjadele. Pane vähemalt 2-3 tunniks külma.

Maasikatega hapukooretort

Maasikaid ja praegu ju peaaegu et lademeis - seega tuleb lisaks toormoosile kindlasti teha ka (vähemalt üks) maasikakook. Kuna metsmaasikatorti mul teha ei õnnestunud (äkki veel siiski jõuab), siis tegin tordi tavaliste maasikatega. Selles hõrgutises leiab kahe mõnusalt pehme biskviidi vahelt hulgaliselt maasikaid ja mahedamaitselist hapukooretäidist.

Biskviit:

• 3 muna
• 9 sl suhkrut
• 1 sl vanillisuhkrut
• 9 sl jahu
• 1 sl küpsetuspulbrit

Täidis:

• vähemalt 0,5 kg maasikaid
• 800 g hapukoort
• 3-4 sl mett (suurt ja kuhjaga :)
• 5 lehte želatiini
• 0,5 dl vett

Peale:

• suhkrut ja kaneeli

Biskviidi tarvis vahusta munad suhkruga. Lisa jahu ja küpsetuspulber ning sega kergelt (kuid ikka nii, et kõik kenasti seguneks) läbi. Vala võiga määritud lahtikäiva koogivormi põhja ja küpseta, kuni biskviiti torgatud tikk jääb puhtaks. Kalluta kõpsetis vormist välja, jahuta ja lõika siis kaheks kettaks.

Pese vorm puhtaks. Kata servad (põhja ei ole vaja) küpsetuspaberiga ja aseta põhja üks biskviidiketastest. Soovi korral võid selle katta imeõhukese kihi maasika toormoosiga ning siis laduda sinna nii palju terveid maasikaid kui mahub.

Pane želatiinilehed umbes 5 minutiks külma vette likku. Samal ajal sega hapukoor meega. Kuumuta vesi ning sulata selles želatiinilehed. Jahuta ning nirista see, ise pidevalt segades, hapukooresegu hulka. Vala kogu täidis (õrnalt - muidu ujuvad nad paigast) maasikatele, kata kogu kupatus teise biskviidikettaga ning pane üleöö külmikusse ootama.

Enne sööma asumist puista kook kergelt üle suhkru ja kaneeli seguga.

Metsmaasikapiim

Pühapäeva hommikul (või noh, mis hommik see enam oli - pigem päraslõuna) maal koeraga jalutamas käies leidsin, et tavapärane metsmaasikakoht mäe otsas on sel aastal marjadest lausa punane! Kui peod täis korjatud said, aga lõppu veel näha polnud, ei jäänud muud üle kui alla maja juurde suurema anuma järgi minna.
Kuigi marjad olid üsna suured, olid nad siiski piisavalt pisikesed, et heina seest oli neid küllaltki ebamugav korjata, aga korjatud nad siiski said. Heietasin mõtteid metsmaasikatordist... Plaanid läksid aga teisiti ja lõpuks sõime marjad hoopis lihtsalt piimaga ära! Või oleks õigem öelda jõime?
Metsmaasikapiima näol on tegemist ühe lihtsama ja maitsvama suvise magustoiduga, mida soovida võiks. Kõigele lisaks veel tervislik ja üdini eestimaine :)

Ühe portsu jaoks on olenevalt serveerimisnõu suurusest vaja:

• umbes pool klaasi metsmaasikaid
• 1-2 sl suhkrut
• ülejäänud klaasi jagu piima

Täida klaas või muu magustoidunõu pooleldi metsmaasikatega, puista peale suhkur ning suru marjad lusikaga enam-vähem katki. Täida klaas seejärel piimaga ning sega läbi. Mõnus!

Peagi kirjutan ka sellest unistatud maasikatordist...

Grillitud lõhe

Kuigi ilmad läksid jälle veidi käest ära ja hetkel just välja vihma kätte grillima ei tõmba, lisan siia ühe lihtsa viisi, kuidas sobiva võimaluse saabudes kala grillida. Sobib nii lõhe kui forelli tegemiseks.
Ja lihtne on see tõesti! Tegime seda ise ühel õhtul oma Hiiumaa-reisil, vaja pole suurt midagi, aga tulemus on maitsev.

• pool lõhet
• kalamaitseainet tilliga
• ühe sidruni mahl

Puhasta kala luudest ning aseta see fooliumist grillimisalusele. Kata kalamaitseainega ning pigista peale sidrunimahla. Kui kalamaitseainet käepärast pole, võib matsestada ka lihtsalt soola-pipraga. Grilli tulistel sütel umbes 15 minutit. Serveeri näiteks tomati-paprika salatiga.