Sügis ja tervisesupp

Siin ta siis ongi - talv sügis! Ma ei tea, kuida teistega, aga minu hommikune ärkamine nõuab küll juba mõned viimased nädalad märkimisväärset pingutust. Ja see pingutus ei jää hommikuti viimaseks - ärkamine päädib veel lisaks jääkülmas hommikuõhus seismisega, mis peaks tegelikult olema koerte jalutamine, ja auto akende jääst puhtaks kraapimisega. Kõige selle jaoks on loomulikult aega loetud minutid, kuna ärkamine võtab lihtsalt niivõrd pikalt...

Olgu, sain nüüd oma rasket saatust kurta. Täpsuse huvides mainiks, et suvel mul selliseid probleeme polnud. Kas teistel on ka nii või olen mina ainuke ?

Selliseid vaateid nagu siin piltidel enam niipea ei näe. Seevastu on nüüd vaha pikad pimedad õhtud sisustada. Vaikselt juba on tekkinud tahtmine vardad kuskilt kastist välja otsida (jah, mul on paljud asjad veel kastides :)) ja midagi käesoojaks valmis kududa. Nendel hommikustel väljas seismistel kuluks ju marjaks ära :) Sügisel ja talvel tuleb küll suurem käsitöötuhin peale, suviti sellist asja ei tähelda. Mitte et ma nüüd mingi kõva kuduja (veel vähem õmbleja) olen, aga raamatu järgi suudan küll sokki ja kinnast kududa. Mütsi ka. Eelmisel aastal sain enda kontole küll siiamaani rekordarvu palmikmütse :)

Kuigi põhiraamat, mille juurde ma ikka ja jälle kudumisküsimustega pöördun, on üks iidamast-aadamast pärit käsitööraamat-õpik, mis oli juba enne minu kasutamist nii räbalaks kulutatud, et hetkel püsib see koos väikse kilekoti abiga, siis viimasel ajal on välja tulnud ka palju uusi raamatuid. Rääkides raamatutest, siis minu arust see aasta on nende suhtes küll eriti rikas olnud - just kokaraamatute. Järjest saab lugeda, et lisaks muudele tegijatele on ilmunud ja ilmub kokaraamatuid ka mitmetel blogijatel, mille üle on küll ainult rõõm.

Kusjuures sel aastal anti ju lausa välja parimate käsiraamatute edetabel. Üllataval kombel on meil lausa käsiraamatute kuu nüüd olemas (september), mina sellest igatahes varem kuulnud ei olnud (aga ma polnud ka kaneelisaiapäevast kuulnud :)). Parimaid käsiraamatud valis välja Apollo ja nende valikuga tutvusin ka mina. Lisaks käsitööraamatutele oli seal ka 4 kokaraamatut:

• „Retseptisahtel käsitöökapis“, Ragne Värk, Andra Kalda
• „Parimad kodused pirukad“, Pille Enden, Lia Virkus, Tiina Lebane
• „Suvikõrvitsatoidud salatitest magusani. 100 rooga mini“, Lia Virkus, Pille Enden
• „Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud“, Katrin Luke

Täitsa toredad raamatud kõik, inspiratsiooni mõttes on pirukaraamat küll mulle nagu rusikas silmaauku - kuna ma teen üsna tihti pirukaid, siis vahetevahel tundub küll, et no ei oska enam midagi uut teha. Pirukaraamatus on küll ideid igasuguseid, ole ainult mees naine ja proovi järgi :)

Magusasõbrana tooks ma ka mõne magusaraamatu esile - Perenaise pagariäri raamatut olen ma küll nii palju kordi sirvinud, ja nii mõndagi järgi proovinud. Kaalujälgimise seisukohast see järgiproovimine muidugi nii teretulnud pole ;)

Seoses hiljutise külmetusega, tegin kohe kahe raamatu retseptidest kokku ühe kosutava upi. Tervendava kokaraamatu (paljalt raamat mind siiski terveks ei teinud :)) gripisupist ja suvikõrvitsaraamatu tomatisest suvikõrvitsasupist sai kokku üldise nimetajaga "tervisesupp", või vähemalt niimoodi me seda kutsusime.

Vaja läheb:

• 400 g hakkliha
• õli
• 2-3 sibulat
• 2-4 küüslauguküünt
• 1 porgand
• u 1 l veiselihapuljongit
• pool sellerijuurt
• 1-2 paprikat
• 1 väiksem suvikõrvits
• 400 g värskeid tomateid või tomatikonservi
• paar peotäit riisi
• riivjuustu
• (soovi korral 150 g toorjuustu)
• maitsestamiseks soola, pipart, tšillit või cayenne'i pipart, iisopit, tüümiani, punet
• serveerimiseks rohelist sibulat või peterselli

Haki kõik koostisosad. Prae hakkliha. Aja suuremas potis õli kuumaks, lisa sibulad, küüslauk ja hauta kergelt. Lisa kõik muud komponendid, kalla peale vesi, lis maitse järgi soola, pipart ja ürte. Iisopit minul ei õnnestunud poest leida, kuigi raamatu järgi teeb see kõiksugu häid asju (nagu kõik toiduained :). Keeda umbes 15 minutit, kuni riis on pehme. Lõpuks lisa lusikahaaval toorjuust ja riivjuust. Serveeri kuumalt rohelise sibula või peterselliga.

Mina igatahes jään järgmist suve ootama, kui selliste suppide järgi üldse ei isutagi, kui lilled õitsevad ja tiigivesi on soe.... Mitte et see halb supp oleks või midagi. Väga hea supp on.

Suvikõrvitsa-kanapirukas

Suvi on läbi, elagu suvikõrvits? Seda veel on. Suvikõrvitsast saab maitsva mahlase lahtise piruka. Ja isegi need, kellele meeldib suvikõrvits ainult siis, kui seda toidu sees ära ei tunne, ei pea pettuma - vot nii hea pirukas on! :D Mitmed sööjad on retsepti küsinud, seega nüüd on see siin ka.

Põhi:

• 200 g nisujahu
• 100 g võid
• 1 munakollane
• 2-3 sl hapukoort

Kate:

• 1-2 suvikõrvitsat
• 2 tükki kanafileed
• 400 g hapukoort
• 3 muna
• riivitud juustu
• soola-pipart
• maitserohelist

Põhja jaoks sega kuivained, lisa tükeldatud külm või ning mudi näppude vahel kõik puruks. Lisa muna ja hapukoor ning sõtku valmis tainas. Suri võitatud lahtikäiva vormi (24-26 cm diameetriga) põhja ja servadele (torka kahvliga auke sisse) ja pane täidise valmistamise ajaks külma.
Lõika suvikõrvits viiludeks ja viiluta kettad omakorda ribadeks. Tükelda ka kana. Prae kana, maitsesta. Lisa hakitud suvikõrvits, kuumuta kuni liigne vedelik, mis suvikõrvitsast tuleb, on ära auranud.
Klopi munad hapukoores lahti. Maitsesta soola-pipra ja maitserohelisega, lisa riivjuustu. Vala kana-suvikõrvitsasegu tainapõhjale, vala peale hapukooresegu. Küpseta 200-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni täidis on enam-vähem hüübinud.

* Fotol oleva piruka tainas on pool jahukogusest asendatud rukkijahuga.

Kikerhernesupp suvikõrvitsaga

Esimene mõte Eestisse tagasi jõudes oli, et küll teil on siin küllllm! Praeguseks on juba ka minul endal siin külm ;) Seega suurepärane aeg igasugusteks hautisteks, suppideks ja pajaroogadeks.

Vahepeal tegin omamoodi algust ka prantsuskeele õppimisega. Nimelt olen juba mõned retseptid oma uutest raamatutest Google Translate abiga ära tõlkinud. Ja päris lahe on - eriti kuulata, kuidas Google Translate neid prantsuskeelseid lauseid ette loeb ja kõik tundub täiesti arusaamatu, aga samas ka päris kihvt. Noh, nii kihvt, et tahaks ise ka osata... natukenegi :)

Hetkel ma juba osad sõnad viin oma tähendusega kokku, aga välja hääldamisega ma parem ei hakka teistele naerukrampe tekitama. Ja olgu öeldud, et tavaliselt ma niimoodi raamatutesse ei sodi ;)

Õnneks seda muret blogis pole - supp kannab raamatus nime soupe froide aux pois chiches ehk siis külm supp kikerhernestega. Ma ennast külmast heidutada ei lasknud ja tegin ikka sooja supi ;) Kusjuures, raamatu järgi annab serveerida ka salatina. Minu supp tuli igatahes omajagu vürtsikas, aga eks see ole igaühe enda teha.

4 sööjale:

• 400g konserveeritud kikerherneid
• 2 paprikat, nt punane ja roheline
• 1 suvikõrvits
• 1 sibul
• 2 küüslauguküünt
• 1 loorberileht
• pool purki (400g) purustatud tomateid
• 1 tl koriantrit
• kurkumi, tšillipulbrit, soola
• oliivõli

Punasta paprika, lõika kuubikuteks. Nõruta kikerherned. Lõika ka suvikõrvits kuubikuteks. Koori sibul ja küüslauk ning haki peenelt.

Kuumuta potis õli. Lisa hakitud sibul ka küüslauk, kuumuta segades umbes 2 minutit. Lisa tomatikonserv, suvikõrvitsa- ja paprikatükid, loorberileht ja kõik teised maitseained. Lisa 750 ml vett, kuumuta keemiseni ning lase siis 15 minutit madalal kuumusel keeda.

Lõpuks lisa kikerherned, keeda veel 5 minutit ja ongi valmis. Serveeri soojalt või külmalt.

Mugandatud raamatust Cuisine Petit Prix.

Pastakas III: Taimetoitlase ahjuroog

Üle pika aja on taas sõna pastameister Indrekul. Eelmisi pastakaid loe siit: I osa, II osa.

Ma uurisin enda tähtsat ja ülitäpset toidupäevikut. Selgus, et ma ei ole enam kaks kuud kordagi pastat teinud. Oli käes viimane aeg enda käed jälle taignasse toppida ja pastaka III osa valmis kirjutada.

Pastaka kolmas osa on pühendatud minu lemmikule- ahjuroale. Minu pasta avastused ongi alanud just ahjuroogadest, kuna mulle meeldib ahjus küpsetatud krõbe juustukoorik. See söök on nii palju taimetoitlase ahjuroog kui üks pasta üldse saab taimetoit olla. Liha, lindu ega kala selles söögis ei ole, seega otseselt liha ei ole. Küll aga on ju pasta ise munast ning kastmesse on piima ja koort ning katteks kasutatud juustu, mis kõik on teatavasti natuke loomsedJ. Miks taimetoitlase ahjuroog? On juhtunud, et ma söön isegi keedetud lillkapsast. Mitte söögi kõrvale, vaid põhiroana!

See söök on nii lihtne ja valmib kiiresti, seega võiks seda rahulikult ka tööpäeva õhtul teha. Mina valmistusin asjaks natukene eelmisel õhtul ja tegin tüüpretsepti järgi taigna kolmest munast. Järgmisel õhtul oli väga hea juba valmis fettucine’d (lintnuudlid) võtta. Kui viksilt ja viisakalt kõik järjest teha, siis peaks arvestama umbes 2 tunniga. Mina suudan enda pere kurje pilke nii kaua taluda, kelle pere nii mõistev ei ole, võib pasta eelmisel õhtul valmis teha ja umbes 40 minutiga arvestada.

Mõnusa nelja sööja ahjuroa jaoks on vaja:

• 1 suvikõrvits või baklažaan
• 1 paprika
• 3 küüslaugu küünt
• 200ml kohvikoort
• ½ klaasi piima
• 70g tomatipastat
• 100g sulatatud juustu
• Maitsestamiseks soola, pipart ja basiilikut
• Katteks riivitud juustu

Esiteks pese baklažaan, lõika see pikuti neljaks ja eemalda pehme seemnetega osa. Suvikõrvits tuleks koorida ja pikuti neljaks lõigata ning samuti võimalik pehme osa eemaldada. Seejärel lõika materjal sõrme otsa suurusteks kuubikuteks. Pannile piisavalt õli (baklžaan tõmbab päris kõvasti õli sisse) ja suhteliselt suurel kuumusel (minu pliidil 8. aste 9-st) praadima. Kohe alguses lisa ka basiilikut, see annab väga mõnusa maitse. Kõrvitsalisi küpseta kuni kuubikud on kuldsed.

Keera kuumus madalamaks ja lisa tükeldatud paprika ning hakitud küüslauk. Maitsesta pipra ja soolaga, aga ära üle pinguta- lõpus saad vastavalt enda maitsele veel lisada. Lase paprikal haududa, kuni parika on pehmeks muutunud.

Tõsta kuumust ja lisa kohvikoor ning piim. Lase koorel keema tõusta ja sega sulatatud juust kastmesse kuni see täielikult sulanud on. Lisa tomatipasta ja lase kogu massil korra veel keema tõusta. Maitsesta veel kord- arvesta, et pasta on täitsa mage ja seepärast peaks kaste olema natukene soolane.

Vala vormi umbes kolmandik kastmest ja lisa umbes neljandik pastast. Sega kohe hoolikalt, et pasta ei tõmbaks klompi. Lisa nüüd ülejäänud vedelik ja pasta ning sega needki korralikult ühtlaseks massiks. Kata mass riivitud juustuga ja pane ahju 200⁰C juurde 15 minutiks. Kellele meeldib kõva koorik, laseb vormi veel 5 minutiks ahju ja keerab ahju grilli peale. Naudi kuumalt!

Natukene kurtmist lõpuks. Ei ole mitte lihtne süüa teha. Seda sööki tegin ma kaks korda kolme päeva jooksul. Esimene kord olin ma kahjuks fotoka töö juurde unustanud ja ei saanud pilte teha. Sel korral ostsin poest baklažaani, mis kahjuks oli seest mädanema hakanud, mistõttu pastasse jõudis umbes 6 kuubikut baklažaani. Kaks päeva hiljem olin fotoka koju organiseerinud, kuid baklažaani leida ei õnnestunud ja ma asendasin selle suvikõrvitsaga. Elu on keerulineJ