Prantsusmaa, Pariis ja muidugi makroonid

Pool üle-eelmist ja eelmist nädalat veetsin ma Prantsusmaal. Pool ajast siis agility maailmameistrivõistlustel (eelmisel aastal toimusid need Saksamaal) Liévinis ja teise poole ajast tegime tutvust Pariisiga.

Liévinit ja Bruay-la-Buissiére'i nimelist linnakest, kus meil hotell asus, me eriti näha ei jõudnud, sest võistlused algasid hommikul 7 ajal ja lõppesid õhtul siis, kui juba pime oli. Seega kulus kogu ülejäänud vähene aeg söömisele ja magamisele - mida oli kindlasti liiga vähe ;)

Esimene päev Pariisis kulges ka puhkamise tähe all, mida muidugi ei saanud liiga palju teha, sest me olime ju Pariisis! Nii palju oli vaja näha ja teha ja käia! ;)

Kui paljud räägivad, et Eiffeli torn on üks mõttetu konstruktsioon, siis öises tuledesäras on see ikka päris lahe. Meil kulus vist oma kaks tundi, et me kõik nähtud ja vajalikud pildid tehtud saime (ja selle aja sisse ei kuulnud üleval ära käimine) :D Aga tõesti, päeval poleks seal kindlasti pooltki nii ilus olnud.

Pean ütlema, et kõige lahedam atraktsioon, millest osa võtsime oli rattaekskursioon öises Pariisis. Giidiks oli huumorisoonega ameeriklane, kes rääkis siin-seal huvitavamaid lugusid nii kaugemast kui ka lähemast ajaloost. Huumorit pakkusid veel muidugi ameeriklastele (keda oli suurem seltskond) hästi peale minevad hüüdlaused nagu Dominate the road! ja Be somebody! Kõigile eelarvamustele (olime neid eelmisel õhtul näinud ja kuulnud, kui teede domineerimise kõnet peeti) vaatamata oli super lahe sõit, mida soovitaks ka teistele esmakordselt Pariisi minejatele - näeb ja kuuleb nii mõndagi huvitavat (näiteks kuidas Academie Française'is kolm kuud aru peeti, kas iPod on poiss või tüdruk :), lisaks väike kehakultuur (päev läbi ringi kõndimisest ju ei piisa!) ja ühe Pariisi parima jäätisekohviku külastus.

Otseloomulikult said külastatud ka mitmed boulangerie'd-patisserie-d ehk saia- ja koogipoed. Infot sai uuritud Silja, Food and Paris blogist. Kahjuks ei suutnud me ajastada oma käimisi ja kõhutühjust Pariisi restoranide lahtiolekuaegadega. Prantsusmaal on kella kahest seitsmeni ju pea võimatu midagi peale võileiva süüa saada ;)

Ma ei suutnud muidugi vastu panna ja tõin koju ka mõned prantsuskeelsed kokaraamatud ja toiduteemalised ajakirjad. Nüüd on hea põhjus prantsuskeelt õppima hakata :)

Kohustuslikus korras sai kaasa toodud ka karbitäis makroone - Pierre Hermé omi ja natuke teisi ka. MMmm, milline maitse! Makroonid on kindla peale ühed mu lemmikud...

Ja nad on ju lihtsalt täiuslikud, kas pole?!