Ise tehtud pasta on hoopis midagi muud kui poest ostetu, see on selge. Kuigi ma olen ravioole enne seda vaid kahel korral söönud (+ ühel korral ka poe omi lihtsalt testimise mõttes, aga see ei loe, sest selgus, et need pole üldse võrreldavadki), on neil minu südames eriline koht. See, et ma ravioolide tegemise lausa siin olles ette võtsin, näitab minu arust nii mõndagi ;)
Alustuseks tuleb valmistada pastatainas põhiretsepti järgi. Ühe sööja kohta võta:
- 1 dl jahu
- 1 muna
- 1 sl õli
Lisa jahule munad ja õli. Sega kätega jahu ja munad kuni taigen on ühtlane mass, kui see on väga kleepuv, lisa veel jahu. Sõtku tainast üks hea 10 minutit, siis vormi sellest pall ja pane kaussi rätiku alla vähemalt pooleks tunniks ootele.
Sel ajal on paras valmistada ravioolide täidis - nagu juba korra varasemalt mainitud, määrab ravioolide olemuse just täidis. Siinkohal oli mõte kasutada väga koha- ja ajakohaseid toiduaineid - kohalikku valget juustu sirenet ja karulauku, lisandiks kreeka pähklid. Kui Tartus pole mul siiamaani õnnestunud karulauku leida, siis siin Sofias müüakse igasuguseid - nagu me neid siin hellitavalt kutsume - "heinu" iga teise puu- ja juurviljaleti peal. Isegi supermarketis olen nõgeseid müügil näinud. Nagu nüüd osad kindlasti aru said, siis pole ma tegelikult karulauguga väga sinasõber, st ma pole seda varem väga näinudki. Niisiis on väike võimalus, et minu ravioolid polnud üldsegi karulaugu, vaid mõne muu Bulgaaria umbrohuga tehtud :)
Täidise jaoks on vaja:
- punt karulauku
- peotäis-paar kreeka pähkleid
- oliivõli
- sirenet või fetat
Kuna sirene on ise piisavalt soolane, siis täidisesse ma soola ei pannud. Valmistamiseks uhmerdasin kõigepealt kreeka pähklid üsna peeneks puruks - aga mitte nii peeneks, et hamba all krõmpsu ei tunneks. Siis hakkisin karulaugu esiteks võimalikult peeneks, ning siis sai see üsna püreeks uhmerdatud. Soovitan kogu selle tegevuse heaga tegemata jätta ja minna lihtsamat teed - ehk kasutada kas köögikombaini või saumiksrit. Karulauk ja pähklid segada ning siis lisada mõni sorts õli, et segu konsistents veidi vedelamaks muuta. Siis lisada hästi peeneks hakitud sirene või feta ja segu korralikult läbi segada. Ja valmis see ongi!
Nüüd saab alata ravioolid kokkupanek. Olenevalt sellest, kui palju tainast on, jaga see nö käepärasteks osadeks, kuna kogu tainast korraga on raske rullida. Eelistatuim variant oleks siinkohal kasutada pastamasinat, vähem õnnelikumad kasutagu tainarulli ja kõige vähem õnnelikumad (nagu mina) kasutagu muid käepäraseid sobiva kujuga vahendeid. Pean ütlema, et kogemata on see väärt pudel nüüdseks minema visatud...Millega ma järgmise taina ära rullida saan?
Indrek on siin väga üksikasjalikult lahanud ravioolide kokkupaneku tehnilist poolt, nii et ma ei hakka sellel pikemalt peatuma. Põhi-idee on otseloomulikult tainas rullida, veega märjaks teha, täidis peale panna, teine kiht tainast peale panna, kaks kihti omavahel kokku suruda ja ravioolid välja lõigata ning rätikule oma aega ootama panna.
Vahepeal oleks hea valmistada ka kaste, sest mis oleks pasta ilma (isegi ravioolid) kastmeta? Läksin väga lihtsat teed pidi, selleks läks tarvis:
- väike sibul
- 200 ml koort
- riivitud juustu
- soola-pipart
Praadisin hakitud sibula tilgas õlis klaasjaks, lisasin koore ja juustu, maitsestasin ja valmis ta oligi. Nüüd sai keetmist ootavad ravioolid lõpuks törtsu õli ja soolaga maitsestatud veega potti keema panna. Ravioole peaks keetma mõned minutid - nii et need tõusevad pinnale ja siis natukene veel. Siis kaste peale ja sööma :)
