Viinamakaronid ehk Pasta alla Vodka

Nii, mis te arvate, milline oli esimene reaktsioon teatele, et võiks viinaga pastat teha? Ha-ha-ha, tee muidugi. Oh, mis? Päriselt räägid või?! - umbes midagi sellist nalja, üllatuse ja uskumatuse vahepealset. Õigupoolest alguses peetigi seda naljaks, natuke hiljem suhtuti mõttesse umbusu ja kahtlusega, aga kui söök valmis sai, siis olid kõik esialgsed kahtlustavad mõtted peast pühitud :) Viin ju aurustub suures osas, samas aga jätab sellise peene maitsenüansi. Roog valmib lihtsalt ja maitseb hea. Eriti lihtsalt muidugi siis, kui kasutada poest ostetud valmis makarone. Mina valmistasin pasta ise, muidu läheb veel masin rooste :D

Vaja läheb:

• 2 inimese jagu pastat (põhiretsept 2 munaga või valmis pastat)
• tilk õli
• 1 sibul, peenelt hakitud
• 1 küüs küüslauku, riivitud
• 50 g suitsupeekonit, peenelt hakitud
• 400 g purustatud tomateid
• soola-pipart
• paar tšillihelvest
• viina, kolm pitsitäit
• 1-2 sl toorjuustu
• serveerimiseks parmesani

Kui valmistad pasta ise, alusta sellest. Vahepeal või siis pärast pastaga ühele poole saamist on paras aeg alustada kastmega. Selleks kuumuta tilk õli ja prae selles sibul klaasjaks, lisa riivitud küüslauk ja peenelt hakitud peekon. Kui peekon on pruunistunud, lisa kõrgel kuumusel pitsitäis viina. Siis lisa purustatud tomatid ja jätka kuumutamist madalal kuumusel, vajadusel lisa sorts keedetud vett, maitsesta soola ja pipraga, lisa paar tšillihelvest. Kui kaste paistab enam-vähem valmis, lisa veel pitsitäis viina ja jätka kuumutamist. Samal ajal keeda ära pasta, kurna. Lisa kastmesse lusikatäis või paar toorjuustu (võib asendada ka rõõsa koorega) ja viimane pitsitäis viina, sega toorjuustu sulamiseni ja vala siis kaste keedetud makaronidele. Tõsta taldrikutele ja naudi.

Spagetid tomati-mascarpone kastme ja lihapallidega

See on tegelikult juba vana uudis, aga ma olen nüüd ka uhkete pastamasina omanike nimekirjas :) Poe-pasta poole pole vähemalt siiamaani veel tagasi vaadanud. Esimestel katsetustel ei tundunud see taina "õigeks" saamine ja masina kasutamine üldsegi mitte nii lihtne kui kõrvalt vaadates, siis aga meenusid nagu läbi udu Indreku pastapostituste õpetused ja taina korrutamine. Väärt lugemine, mida tasub igatahes enne masinaga lähema isikliku tutvuse tegemist lugeda ;)

Praeguseks tundub igatahes, et olen saavutanud taina osas teatud stabiilsuse. Alustajatele võin vihjeks öelda, et pehme tainas on igatahes parem kui liiga kõva, sest jahu juurde panna on oluliselt lihtsam kui kõva tainatükki pehmeks sõtkuda :D

Tomati-mascarpone pasta tegemiseks sain idee Kayotic Kithenist.

Spagetid kahele:

• 2 muna
• 2 dl jahu
• 2 sl oliivõli

Kaste:

• 1 sibul
• praadimiseks õli
• 1 küüslauguküüs
• 400 g purustatud tomateid
• soola,pipart
• basiilikut, punet ja tüümiani
• näpuotsatäis tšillihelbeid
• 125 g mascarponet

Lihapallid:

• 250 g hakkliha
• 1 väike sibul või pool suuremat
• riivsaia
• tšillihelbeid
• soola-pipart
• u pool muna
• praadimiseks tilk õli

Valmista spagetid Pastaka II osa juhiste järgi. Või kasuta parajas koguses poe-spagette.

Kui tainas on pooleks tunniks ootele pandud, on hea aeg alustada lihapallidega. Selleks haki sibul ja lisa see hakklihale. Lisa ka paar lusikatäit riivsaia, maitsesta ning lisa pool muna. Sega ühtlaseks massiks, kas lusika või käte abil. Kuna mass on vaja niikuinii pallikesteks vormida, ei tohiks olla kahju juba varem käed kokku teha ;) Vormi väikesteks lihapallideks ja prae need kuumas õlis kuldpruuniks. Tõsta kastme valmimiseni nt köögipaberiga kaetud taldrikule.

Kastme jaoks haki peenelt sibul, riivi küüslauguküüs. Prae sibul tilga oliivõliga kuldseks, lisa küüslauk ja tomatikonserv, maitsesta soola-pipra ja ürtidega, lisa ka näpuotsatäis tšillihelbeid - viimaste armastus on mul just Bulgaariast külge jäänud. Tšillihelvestega ei tasu kohe kindlasti mitte liialdada, kui ei taha pärast kergekujuliselt tuld pursata :) Aga paar-kolm helvest lisavad just selle õige teravuse. Lase paar minutit haududa ja lisa siis mascarpone. Kuumuta seni, kuni mascarpone on täielikult sulanud. Lisa kastmesse lihapallid.

Keeda pasta vastavalt ettenähtud juhistele törtsu õliga soolvees - värske pasta puhul kulub paar minutit, poe oma puhul tasub jälgida pakil antud aega. Seejärel kurna ja sega kastmega. Serveeri riivitud parmesani ja basiilikulehtedega.

Ravioolid karulaugu, sirene ja kreeka pähkli täidisega

Ise tehtud pasta on hoopis midagi muud kui poest ostetu, see on selge. Kuigi ma olen ravioole enne seda vaid kahel korral söönud (+ ühel korral ka poe omi lihtsalt testimise mõttes, aga see ei loe, sest selgus, et need pole üldse võrreldavadki), on neil minu südames eriline koht. See, et ma ravioolide tegemise lausa siin olles ette võtsin, näitab minu arust nii mõndagi ;)

Alustuseks tuleb valmistada pastatainas põhiretsepti järgi. Ühe sööja kohta võta:

• 1 dl jahu
• 1 muna
• 1 sl õli

Lisa jahule munad ja õli. Sega kätega jahu ja munad kuni taigen on ühtlane mass, kui see on väga kleepuv, lisa veel jahu. Sõtku tainast üks hea 10 minutit, siis vormi sellest pall ja pane kaussi rätiku alla vähemalt pooleks tunniks ootele.

Sel ajal on paras valmistada ravioolide täidis - nagu juba korra varasemalt mainitud, määrab ravioolide olemuse just täidis. Siinkohal oli mõte kasutada väga koha- ja ajakohaseid toiduaineid - kohalikku valget juustu sirenet ja karulauku, lisandiks kreeka pähklid. Kui Tartus pole mul siiamaani õnnestunud karulauku leida, siis siin Sofias müüakse igasuguseid - nagu me neid siin hellitavalt kutsume - "heinu" iga teise puu- ja juurviljaleti peal. Isegi supermarketis olen nõgeseid müügil näinud. Nagu nüüd osad kindlasti aru said, siis pole ma tegelikult karulauguga väga sinasõber, st ma pole seda varem väga näinudki. Niisiis on väike võimalus, et minu ravioolid polnud üldsegi karulaugu, vaid mõne muu Bulgaaria umbrohuga tehtud :)

Täidise jaoks on vaja:

• punt karulauku
• peotäis-paar kreeka pähkleid
• oliivõli
• sirenet või fetat

Kuna sirene on ise piisavalt soolane, siis täidisesse ma soola ei pannud. Valmistamiseks uhmerdasin kõigepealt kreeka pähklid üsna peeneks puruks - aga mitte nii peeneks, et hamba all krõmpsu ei tunneks. Siis hakkisin karulaugu esiteks võimalikult peeneks, ning siis sai see üsna püreeks uhmerdatud. Soovitan kogu selle tegevuse heaga tegemata jätta ja minna lihtsamat teed - ehk kasutada kas köögikombaini või saumiksrit. Karulauk ja pähklid segada ning siis lisada mõni sorts õli, et segu konsistents veidi vedelamaks muuta. Siis lisada hästi peeneks hakitud sirene või feta ja segu korralikult läbi segada. Ja valmis see ongi!

Nüüd saab alata ravioolid kokkupanek. Olenevalt sellest, kui palju tainast on, jaga see nö käepärasteks osadeks, kuna kogu tainast korraga on raske rullida. Eelistatuim variant oleks siinkohal kasutada pastamasinat, vähem õnnelikumad kasutagu tainarulli ja kõige vähem õnnelikumad (nagu mina) kasutagu muid käepäraseid sobiva kujuga vahendeid. Pean ütlema, et kogemata on see väärt pudel nüüdseks minema visatud...Millega ma järgmise taina ära rullida saan?

Indrek on siin väga üksikasjalikult lahanud ravioolide kokkupaneku tehnilist poolt, nii et ma ei hakka sellel pikemalt peatuma. Põhi-idee on otseloomulikult tainas rullida, veega märjaks teha, täidis peale panna, teine kiht tainast peale panna, kaks kihti omavahel kokku suruda ja ravioolid välja lõigata ning rätikule oma aega ootama panna.

Vahepeal oleks hea valmistada ka kaste, sest mis oleks pasta ilma (isegi ravioolid) kastmeta? Läksin väga lihtsat teed pidi, selleks läks tarvis:

• väike sibul
• 200 ml koort
• riivitud juustu
• soola-pipart

Praadisin hakitud sibula tilgas õlis klaasjaks, lisasin koore ja juustu, maitsestasin ja valmis ta oligi. Nüüd sai keetmist ootavad ravioolid lõpuks törtsu õli ja soolaga maitsestatud veega potti keema panna. Ravioole peaks keetma mõned minutid - nii et need tõusevad pinnale ja siis natukene veel. Siis kaste peale ja sööma :)

Pastakas IV: Seeneravioolid

Sõna on taaskord Indrekul, jutujärg on seekord ravioolidel. Eelmiseid pastapostitusi saab näha siin: I, II, III + ravioolide tegemise pildid.

Dagris on juba mõnda aega väga närviline olnud, sest ma ei ole pastakasse midagi uut kirjutanud. Nüüd enne lahkumist Bulgaariasse tuli Dagris meile külla ja teatas, et ta enne ei lahku, kui on saanud pastat ning soovitavalt ravioole. Kuna ta oli piisavalt hullunud pilguga, siis ei jäänud mul muud üle kui võimalikult palju enda jaoks välja kaubelda. Pärast päeva mõtlemisaega ja naisega arutamist valisin naise soovil ühe šokolaadikoogi, mis Dagrisel jälle suurepäraselt välja tuli.

Nagu ettekirjutatud oli sai see õhtu valmistatud ravioole seenetäidisega. Ravioolid on siiani kõige keerulisem pasta, mida ma ise teinud olen. Et mitte lugejaid hirmutada - iseenesest on kõik väga lihtne, kuid näputööd on palju ja see võtab aega. Võiks arvestada vähemalt kolme tunni aktiivse tegevusega, mille käigus puhkehetki on väga piiratult. Ma olen alati mõelnud, et ravioole oleks hea teha külalistega, sest siis saavad nemad ka tegevusest osa võtta. Kahjuks selgus Dagrisega ravioolide tegemisest, et külaline vaatas läbi objektiivi, kuidas mina ravioole teen.

Ravioolide puhul on põhirõhk täidisel, sest just see ju määrabki ravioolide olemuse. Antud juhul sai selline täidis tehtud 4 inimese jaoks:

• 250 ml soolatud kännuseeni
• 1 suuremat sorti paprika
• 1 sektor sinihallitusjuustu
• 200 ml maitsestamata toorjuustu
• küüslauku
• maitse andmiseks valget pipart, soola.

Täidise võiks valmistada juba varem, kuna see peaks täielikult maha jahtuma. Korra olen suures ajakitsikuses suhteliselt sooja täidist ravioolidesse toppinud, mille tagajärjel tainas ligaseks tõmbus ja ravioolid ei olnud just kõige parema välimusega. Kahjuks läksid just need ravioolid meie pulma oksjoni tarbeks kasutusse J

Kõik täidise materjalid tuleb hakkida päris peeneks, et nad ilusti ravioolide sisse ära mahuks. Esimesena läheb vaiksel tulel pannile või sisse hauduma paprika. Mulle meeldib, kui paprika on mahlane ja pehme. Kui natuke rohkem krõmpsuvat paprikat tahta, siis võiks paprika koos seentega pannile panna.

Kui paprika on klaasjaks muutunud, siis lisame seened ja maitsestame segu soola ja valge pipraga.

Midagi siin riigis on ikka väga valesti. Meie majas oli juba mõnda aega tagasi valge pipar otsa saanud ja nüüd seeneravioolide jaoks tahtsin uut osta. Kahjuks see mul ei õnnestunud, sest Viljandi poodides seda lihtsalt ei leidunud. Ma küll ei väida, et ma kõik poed läbi käisin, aga suuremad poed küll. Alles pärast kahenädalast otsimist ja kahjuks pärast ravioolide tegemist suutsin valget pipart leida.

Paar minutit praadimist segule ja siis läheb see kaussi, kuhu lisame toorjuustu ja peeneks hakitud sinihallitusjuustu. Nüüd läheb täidis jahtuma ja peaks enne ravioole olema maksimaalselt toasoe.

Ravioolide tainaosa valmistamine käib nagu tavalise pasta puhul ja arvestama peaks ikka ühe muna inimese kohta. Kuna me paneme kaks kihti tainast kokku, siis ei ole vaja tainast väga kõvaks korrutada.

Mina olen valinud ravioolide puhul viie korrutamise taktika. Paksuses ei tasu liiga õhukeseks minna, sest siis hakkab tainas rebenema. Samas ei ole hea, kui tainas väga paks on, sest siis läheb kahekordne osa paksuks ja pärast keetmist on see natuke kummine. Mina olen tavaliselt pastamasina paksuse 2 (1 kõige õhem ja 7 kõige paksem) valinud. Korraga võtke ette ainult üks taina osa töötlemisele ja valmistamisele, sest ravioolide näputööga läheb nii kaua aega, et teised taina osad kuivavad liiga kõvaks.

Ravioolide valmistamine on väga lihtne. Tainaribast lõikame umbes 5 cm laiused ribad. Seejärel võtame ühe riba, kastame käe korra vette ja tõmbame sellega üle tainariba. Samuti võib vett tainale piserdada. Vesi tainaribal mõjub liimina, mis pärast teist taina kihti peale pannes liimib selle korralikult alumisele kihile. Pärast tainariba märjutamist tõstame sellele teelusikaga paraja suurusega täidise hunnikud, et oleks võimalik teist kihti tainast alumise külge liimida. Liiga suur hunnik võib viia ka raviooli rebenemiseni.

Täidise hunnikud tuleks panna tainaribale sellise sammuga, et saaksime kujundada ilusad ruudukujulised ravioolid. Teise kihi tainast paneme peale nagu kleepsu liimides see tähendab, et alustame ühest otsast ja näppudega ümber täidise vajutades surume pealmise kihi tainast alumise külge niimoodi, et raviooli ei jääks õhumulle, mis keetmisel raviooli lõhki ajavad.

Laisa inimesena ma ei lõika tainast ribasid, vaid võtan pastamasinast tuleva laia riba ja teen pool sellest natuke märjaks, panen sinna täidise ja siis murran teise poole peale. Pärast seda on jäänud ainult kõige lõbusam osa- tuleb ravioolid lahti lõigata ja jahusele lauale või rätikule keetmist ootama panna.

Minu naine ostis meile lõbusa pizzalõikuri, mis lõikab ravioolidele lõbusa sakilise serva. Sakiline serv ei ole muidugi eesmärk omaette, aga pizzalõikur on päris hea mõte.

Kastmele ma seekord eriti rõhku ei pannud, kuna ravioolide puhul on tähtsam seesmine ilu. Kastmesse läks:

• 200ml kovikoort
• 1 paprika
• 2spl riivitud parmesani
• maitsestatiseks soola

Kõigepealt läheb paprika suurte tükkidena pannile või sisse hauduma. Kui paprikatükid on piisavalt pehmed, lisame neile kohvikoore, laseme sel keema tõusta ja lisame parmesani, et kaste oleks natuke tummisem.

Ravioolid paariks minutiks keema, nii et nad tõusevad pinnale ja natukene veel.

Siis ravioolid suurde kaussi, kaste peale ja olemegi valmis söögi serveerimiseks. Nagu iga pasta maitsevad ka ravioolid kõige paremini serveeritult värske riivitud parmesaniga.

Pärast pastat üks šokolaadikook ja pidulik õhtusöök ongi perfektne.

Pastakas III: Taimetoitlase ahjuroog

Üle pika aja on taas sõna pastameister Indrekul. Eelmisi pastakaid loe siit: I osa, II osa.

Ma uurisin enda tähtsat ja ülitäpset toidupäevikut. Selgus, et ma ei ole enam kaks kuud kordagi pastat teinud. Oli käes viimane aeg enda käed jälle taignasse toppida ja pastaka III osa valmis kirjutada.

Pastaka kolmas osa on pühendatud minu lemmikule- ahjuroale. Minu pasta avastused ongi alanud just ahjuroogadest, kuna mulle meeldib ahjus küpsetatud krõbe juustukoorik. See söök on nii palju taimetoitlase ahjuroog kui üks pasta üldse saab taimetoit olla. Liha, lindu ega kala selles söögis ei ole, seega otseselt liha ei ole. Küll aga on ju pasta ise munast ning kastmesse on piima ja koort ning katteks kasutatud juustu, mis kõik on teatavasti natuke loomsedJ. Miks taimetoitlase ahjuroog? On juhtunud, et ma söön isegi keedetud lillkapsast. Mitte söögi kõrvale, vaid põhiroana!

See söök on nii lihtne ja valmib kiiresti, seega võiks seda rahulikult ka tööpäeva õhtul teha. Mina valmistusin asjaks natukene eelmisel õhtul ja tegin tüüpretsepti järgi taigna kolmest munast. Järgmisel õhtul oli väga hea juba valmis fettucine’d (lintnuudlid) võtta. Kui viksilt ja viisakalt kõik järjest teha, siis peaks arvestama umbes 2 tunniga. Mina suudan enda pere kurje pilke nii kaua taluda, kelle pere nii mõistev ei ole, võib pasta eelmisel õhtul valmis teha ja umbes 40 minutiga arvestada.

Mõnusa nelja sööja ahjuroa jaoks on vaja:

• 1 suvikõrvits või baklažaan
• 1 paprika
• 3 küüslaugu küünt
• 200ml kohvikoort
• ½ klaasi piima
• 70g tomatipastat
• 100g sulatatud juustu
• Maitsestamiseks soola, pipart ja basiilikut
• Katteks riivitud juustu

Esiteks pese baklažaan, lõika see pikuti neljaks ja eemalda pehme seemnetega osa. Suvikõrvits tuleks koorida ja pikuti neljaks lõigata ning samuti võimalik pehme osa eemaldada. Seejärel lõika materjal sõrme otsa suurusteks kuubikuteks. Pannile piisavalt õli (baklžaan tõmbab päris kõvasti õli sisse) ja suhteliselt suurel kuumusel (minu pliidil 8. aste 9-st) praadima. Kohe alguses lisa ka basiilikut, see annab väga mõnusa maitse. Kõrvitsalisi küpseta kuni kuubikud on kuldsed.

Keera kuumus madalamaks ja lisa tükeldatud paprika ning hakitud küüslauk. Maitsesta pipra ja soolaga, aga ära üle pinguta- lõpus saad vastavalt enda maitsele veel lisada. Lase paprikal haududa, kuni parika on pehmeks muutunud.

Tõsta kuumust ja lisa kohvikoor ning piim. Lase koorel keema tõusta ja sega sulatatud juust kastmesse kuni see täielikult sulanud on. Lisa tomatipasta ja lase kogu massil korra veel keema tõusta. Maitsesta veel kord- arvesta, et pasta on täitsa mage ja seepärast peaks kaste olema natukene soolane.

Vala vormi umbes kolmandik kastmest ja lisa umbes neljandik pastast. Sega kohe hoolikalt, et pasta ei tõmbaks klompi. Lisa nüüd ülejäänud vedelik ja pasta ning sega needki korralikult ühtlaseks massiks. Kata mass riivitud juustuga ja pane ahju 200⁰C juurde 15 minutiks. Kellele meeldib kõva koorik, laseb vormi veel 5 minutiks ahju ja keerab ahju grilli peale. Naudi kuumalt!

Natukene kurtmist lõpuks. Ei ole mitte lihtne süüa teha. Seda sööki tegin ma kaks korda kolme päeva jooksul. Esimene kord olin ma kahjuks fotoka töö juurde unustanud ja ei saanud pilte teha. Sel korral ostsin poest baklažaani, mis kahjuks oli seest mädanema hakanud, mistõttu pastasse jõudis umbes 6 kuubikut baklažaani. Kaks päeva hiljem olin fotoka koju organiseerinud, kuid baklažaani leida ei õnnestunud ja ma asendasin selle suvikõrvitsaga. Elu on keerulineJ

Pastakas II: spagetid kana ja sinihallitusjuustuga

Sõna on taaskord Indrekul, kes on meie rõõmuks võtnud taakord ette ja oma pastateo üles kirjutanud ja pildistanud. Korraga süüa ja pilti teha pole tavaliselt just lihtne ülesanne, seda tean omast käest. Omast käest tean ka seda, et alljärgnev roog on vägagi maitsev - proovisin ise ka ära:

(Pastaka esimest osa loe siit.)

Meie pasta miniseebika teine osa tegeleb vahest kõige tuntuma isendiga üldse- spagetid. Eelmise osa kogemusest otsustasin seekord olla mugav ja kasutada pastamasinat. Mulle meeldib masinaga pastat teha, sest see on lõbusam ja tulemus on tugevam.

Alustuseks tegin tüüpretsepti järgi taigna kahes munast ja kahele inimesele. Kuna minu viimane Belgia reis on juba üle aasta möödanik ning minu naise veebruarikuine viibimine

Belgias lõppes ainult kahe kilo durumjahuga, ei olnud mul enam mitte grammigi kõrgtugevat jahu. Pasta sai tehtud ainult tavalise nisujahuga ja minu arust õnnestus asi ka nii väga hästi. Ainu

ke ootamatus minu jaoks oli, et taigna korrutamisel kippus see kleepuvaks muutuma, aga kõigest järjekorras.

Nagu meil pastaka esimesest osast meeles on, peab taigen pärast valmismätsimist vähemalt pool tundi seisma. See on sobiv aeg kohviks või koera pissile laskmiseks. Samuti võib selle lühikese hetke kasutada kastmesse minevate asjade ettevalmistamiseks.

• 200g kanafileed
• 1 küüslaugu küüs
• ca 50g mandleid
• 200ml vahukoort
• 1 pakk (100g) sinihallitusjuustu
• Röstimiseks ja praadimiseks võid
• Maitsestamiseks soola, valget pipart, basiilikut

Pähklite hull nagu ma olen, kipun ma neid igale poole toppima, aga minu arust on mandlid selles retseptis täiesti õigel kohal. Igatahes oli mul kodus varutud mandlipakk, millest nüüd peotäis mandleid lõikelauale läks ja suure noaga väiksemaks hakiti. Tükid ei tohiks olla liiga väiksed, sest siis nad kaovad kastmes ära. Noaga hakkimine jätab mandlitükid ka meeldivalt nurgeliseks ja hambale kohe ära tuntavaks. Pann vaiksele tulele, natuke võid ja mandlid pannile. Röstima peaks nii kaua, kuni tükid muutuvad pruunikaks ja kõvaks (maitsmine aitab).

Vahepeal tuli ka pere üks väiksematest liikmetest uurima, kas ma tõesti teen jälle pastat. Sellises toredas tegevuses tahavad meie peres kõik kaasa lüüa, isegi kui nad on nii lühikesed, et nende nina ei ulatu isegi mitte üle kapiserva.

Kana väikesteks kuubikuteks ja samuti tüki võiga pannile. Küpseta väiksel kuumusel kaane all, kuni liha on muutunud mõnusalt pehmeks ja natukene servast pruuniks läinud. Keegi ei taha ju pastat süües avastada, et kana veel kaagutab. Servast peab liha pruuniks minema, kuna see annab pärast kastmele mõnusa maitse. Eks see ole iga inimese maitse, kui pruuniks ja küpseks liha lasta. Meie naisega oleme pidevas vaidluses selle üle - tema arvates kõrvetan ma söögi söeks ja minule ei meeldi, kui veri hammaste vahelt välja voolab. Lisa peenestatud küüslauk ja lase sel koos kanaga minut-kaks pannil podiseda. Tähelepanelik lugeja vast märkas, et minu küüslaugud on ilmselt õuna suurused. Ei tea isegi miks, aga tekkis isu küüslaugust rooga süüa ja seepärast sai tegelikkuses kastmesse kolm küünt pandud.

Tagasi meie taigna juurde, mis nüüd ilmselt umbes pool tundi seisnud on. Jaga tainas näiteks neljaks ja võta üks osa välja ning rulli see laiaks. Nüüd hakkab lõbus rullimistöö pastamasinaga. Aste astmelt rulli taigen järjest õhemaks kuni kolmanda või neljanda paksuseni, siis võta pastamass ja voldi see kolmandike kaupa kokku ning alusta rullimist kõige suuremast paksusest uuesti, liikudes aste-astmelt uuesti kolmanda paksuseni.

Taigen muutub seejuures järjest kõvemaks ja tihedamaks. Kui taigen muutub kleepuvaks, siis kata mõlemad küljed korra jahu sisse ja ketra edasi. Kuna pastamasin pressib massi järjest laiemaks on mõistlik vahepeal pastat korrutades see ka neljaks või rohkemaks kokku voltida, et taignariba laius oleks masinast kitsam - nii on lihtsam rullida ja kohe kindlasti on niimoodi lihtsam hiljem spagette välja lõigata. Taigent peaks heade allikate kohaselt vähemalt 10 korda korrutama. Mida rohkem korrutada, seda „kõvem ja krõpsuvam“ on tulemus. Minu kogemused ütlevad, et ka 4 korda on väga hea. Enda tegevuse kordamine sõltub ilmselt sellest, kui palju aega on.

Viimase rullimisega ära väga õhukeseks mine (umbes kolmas paksus), sest eesmärk on ikkagist spagetid ja mitte niitnuudlid. Spagetilõikajaga on juba lihtsam- korrutama ei pea ja juba pärast esimest läbiketramist võib pasta kuivama panna, kas käterätikule või kuskile rippuma on maitse küsimus.

Nüüd jälle kastme kallale. Vaiksel tulel praadides lisa kanale röstitud mandlid ja maitsesta. Soolaga ei tasu üle pingutada, sest seda saab alati lisada lõpptulemusele ning juustud lisavad veel soola. Hauta segu natukene, tõsta kuumust ja lisa vahukoor.

Lase vahukoorel keema tõusta ning vala kastmesse tükeldatud sinihallitusjuust. Viimasel ajal on mul olnud probleeme hea sinihallitusjuustu leidmisega. Ühes toidusaates räägiti, et on olemas ka eestimaine. Läksin poodi ja tõin selle endale ära- eksperiment lõppes juustu ära viskamisega. Kahjuks ei olnud see minu ainuke negatiivne kogemus. Ei tea, kuhu see maailm niimoodi lõpuks välja jõuab, kui isegi sinihallitusjuust maitseb nagu see oleks hallitama läinud. Kui juust on täielikult sulanud, siis tõsta pann tulelt ja jäta kaste tõmbama.

Keeda spagette sortsu õliga soolvees paar minutit, kurna ja sega kastmega.

Serveeri riivitud parmesaniga ja naudi soojalt.