Vana ja uut!

Head vana lõppu ja suurepärast uut aastat blogilugejatele! Kindlasti oleks siinkohal ka paras aeg teha kokkuvõtteid ja anda uusaastalubadusi, aga aega on selle kiire asjaga. Selle aasta viimane tortki veel tegemata! ;)

Kõrvitsast, tervenisti - juustune kõrvitsasupp ja Halloweeni kõrvits

Sõitsin täna turult läbi ja tõin ära selle kaua mõeldud kõrvitsa. Tore turutädi küsis: "Kuhu see nunnuke siis nüüd läheb?" - vot nii armas kõrvits oli.

 

Tegelikult tähelepanelikum silm märkab kindlasti ka teist kõrvitsat mu kõrvalistmel - teisest letist pärit kõrvitsaga nii hästi ei läinud, õigupoolest ei sobinud see ei söögiks ega ka halloweeni kõrvitsaks uuristamiseks. Läbi häda sai sellest siiski midagi tehtud. Igatahes siit nipp ikka tutvuda enne ostu kõrvitsaga lähemalt, mitte kodus vaadata, et siit on kuidagi ---oih, sõrm läks läbi--- pehme.

Kuna ma pole varem ühtegi kõrvitsat tuuninud, siis korraliku inimesena tegin koju jõudes ikka kiire guugeldamise ka, et kuidas see käib. Kui Martha Stewarti lehelt  selgub, et hädavajalikke tööriistu on suisa üheksa, siis ärge uskuga. Väga edukalt saab ka ainult noa ja lusikaga hakkama.

Netis on sadu ideid, mida huvitavat oma kõrvitsaga teha. Kuna see oli meil esimene, siis läksime traditsioonilist teed pidi (kuigi saladuskatte all võin öelda, et hellno kitty idee oli päris lummav, aga liigitasin selle liiga keeruliseks, äkki järgmine aasta :P)

Esimene samm: uurista enda halloweeni kõrvits lusikaga tühjaks :) Pehme osa viska minema (seemned võib röstimiseks alles jääta), kõvema osa saab edumeelselt ära süüa.

Järgmine samm: seni kuni rasket tööd tehakse, st ette joonistatud kujutust välja lõigatakse, tee supp valmis. Kuna ma poodi muskaatpähkli järele ei jõudnud, siis otsustasin teha midagi natuke teistsugust.

Juustu-kõrvitsasupp

• kõrvitsatükke, näiteks halloweeni kõrvitsa sisu
• puljongit (kastasin veiselihamaitselist)
• soola-pipart
• kuivatatud peterselli
• soovi korral tibake cayenne'i pipart
• kohvikoort, umbes 2 dl
• riivitud juustu 

 Selle jaoks võta suuremat sorti pott, pane sisse kõrvitsatükid. Vala juurde puljongit või vett (sel juhul lisa puljongikuubikud vm), nii et see peaaegu kataks kõrvitsatükid. Keeda kõrvits pehmeks, vahepeal maitsesta. Vala segu blenderisse või surista saumiksriga püreeks, siis pane pott uuesti tulele. Lisa kohvikoor, vajadusel timmi maitset. Lisa riivitud juust (ma lisasin ka veidi sulajuustu). Kui juust on sulanud, on supp valmis.

Sügis ja tervisesupp

Siin ta siis ongi - talv sügis! Ma ei tea, kuida teistega, aga minu hommikune ärkamine nõuab küll juba mõned viimased nädalad märkimisväärset pingutust. Ja see pingutus ei jää hommikuti viimaseks - ärkamine päädib veel lisaks jääkülmas hommikuõhus seismisega, mis peaks tegelikult olema koerte jalutamine, ja auto akende jääst puhtaks kraapimisega. Kõige selle jaoks on loomulikult aega loetud minutid, kuna ärkamine võtab lihtsalt niivõrd pikalt...

Olgu, sain nüüd oma rasket saatust kurta. Täpsuse huvides mainiks, et suvel mul selliseid probleeme polnud. Kas teistel on ka nii või olen mina ainuke ?

Selliseid vaateid nagu siin piltidel enam niipea ei näe. Seevastu on nüüd vaha pikad pimedad õhtud sisustada. Vaikselt juba on tekkinud tahtmine vardad kuskilt kastist välja otsida (jah, mul on paljud asjad veel kastides :)) ja midagi käesoojaks valmis kududa. Nendel hommikustel väljas seismistel kuluks ju marjaks ära :) Sügisel ja talvel tuleb küll suurem käsitöötuhin peale, suviti sellist asja ei tähelda. Mitte et ma nüüd mingi kõva kuduja (veel vähem õmbleja) olen, aga raamatu järgi suudan küll sokki ja kinnast kududa. Mütsi ka. Eelmisel aastal sain enda kontole küll siiamaani rekordarvu palmikmütse :)

Kuigi põhiraamat, mille juurde ma ikka ja jälle kudumisküsimustega pöördun, on üks iidamast-aadamast pärit käsitööraamat-õpik, mis oli juba enne minu kasutamist nii räbalaks kulutatud, et hetkel püsib see koos väikse kilekoti abiga, siis viimasel ajal on välja tulnud ka palju uusi raamatuid. Rääkides raamatutest, siis minu arust see aasta on nende suhtes küll eriti rikas olnud - just kokaraamatute. Järjest saab lugeda, et lisaks muudele tegijatele on ilmunud ja ilmub kokaraamatuid ka mitmetel blogijatel, mille üle on küll ainult rõõm.

Kusjuures sel aastal anti ju lausa välja parimate käsiraamatute edetabel. Üllataval kombel on meil lausa käsiraamatute kuu nüüd olemas (september), mina sellest igatahes varem kuulnud ei olnud (aga ma polnud ka kaneelisaiapäevast kuulnud :)). Parimaid käsiraamatud valis välja Apollo ja nende valikuga tutvusin ka mina. Lisaks käsitööraamatutele oli seal ka 4 kokaraamatut:

• „Retseptisahtel käsitöökapis“, Ragne Värk, Andra Kalda
• „Parimad kodused pirukad“, Pille Enden, Lia Virkus, Tiina Lebane
• „Suvikõrvitsatoidud salatitest magusani. 100 rooga mini“, Lia Virkus, Pille Enden
• „Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud“, Katrin Luke

Täitsa toredad raamatud kõik, inspiratsiooni mõttes on pirukaraamat küll mulle nagu rusikas silmaauku - kuna ma teen üsna tihti pirukaid, siis vahetevahel tundub küll, et no ei oska enam midagi uut teha. Pirukaraamatus on küll ideid igasuguseid, ole ainult mees naine ja proovi järgi :)

Magusasõbrana tooks ma ka mõne magusaraamatu esile - Perenaise pagariäri raamatut olen ma küll nii palju kordi sirvinud, ja nii mõndagi järgi proovinud. Kaalujälgimise seisukohast see järgiproovimine muidugi nii teretulnud pole ;)

Seoses hiljutise külmetusega, tegin kohe kahe raamatu retseptidest kokku ühe kosutava upi. Tervendava kokaraamatu (paljalt raamat mind siiski terveks ei teinud :)) gripisupist ja suvikõrvitsaraamatu tomatisest suvikõrvitsasupist sai kokku üldise nimetajaga "tervisesupp", või vähemalt niimoodi me seda kutsusime.

Vaja läheb:

• 400 g hakkliha
• õli
• 2-3 sibulat
• 2-4 küüslauguküünt
• 1 porgand
• u 1 l veiselihapuljongit
• pool sellerijuurt
• 1-2 paprikat
• 1 väiksem suvikõrvits
• 400 g värskeid tomateid või tomatikonservi
• paar peotäit riisi
• riivjuustu
• (soovi korral 150 g toorjuustu)
• maitsestamiseks soola, pipart, tšillit või cayenne'i pipart, iisopit, tüümiani, punet
• serveerimiseks rohelist sibulat või peterselli

Haki kõik koostisosad. Prae hakkliha. Aja suuremas potis õli kuumaks, lisa sibulad, küüslauk ja hauta kergelt. Lisa kõik muud komponendid, kalla peale vesi, lis maitse järgi soola, pipart ja ürte. Iisopit minul ei õnnestunud poest leida, kuigi raamatu järgi teeb see kõiksugu häid asju (nagu kõik toiduained :). Keeda umbes 15 minutit, kuni riis on pehme. Lõpuks lisa lusikahaaval toorjuust ja riivjuust. Serveeri kuumalt rohelise sibula või peterselliga.

Mina igatahes jään järgmist suve ootama, kui selliste suppide järgi üldse ei isutagi, kui lilled õitsevad ja tiigivesi on soe.... Mitte et see halb supp oleks või midagi. Väga hea supp on.

Uued tuuled ja krõbe kukeseenesai

Piinlik vaadatagi, millal siin blogis viimati midagi postitatud on. Ei teagi, kuidas see suvi nii ruttu mööda lennanud on. Enam nagu ei mäletagi, millal see suvi üldse oli, kui väljas on augusti lõpp ja 13 kraadi, sajab vihma ja puhub jahe tuul. Sellegipoolest ta oli ja oli ka omajagu käimist ja toimetamist, aga mis siin nüüd ikka enam vabandada. Pigem meenutaks seda kõike mõne pildiga - nagu näha oli meil vahepeal ikka päris mõnus :)

Meie puhkuse parim (ja suviseim) osa oli kahtlemata Hiiumaal - nagu näha hõlmas see randa, telkimist, lõkkes küpsetatud kartuleid ja muud mõnusat. Mmm...Tahaks tagasi - ja kauemaks!

Nagu näha ei ole ma siiski ka blogi suhtes päris käed rüpes istunud ja vahepealse aja jooksul sai valmis Sööme silmadega blogi uus kujundus. Ju vist on see ettevõtmine juba selles eas, et vajas väikest värskendust ja natuke erinemist tavalisest bloggeri pakutavast valgest taustast. Sisu pool peaks siiski jääma enam-vähem samadesse raamidesse. Kuidas siis ka uus väljanägemine tundub?

Tegelikult on mul enne retseptini jõudmist veel üks uudis. Nimelt on meil uus pereliige peagi 3-kuuseks saava papilloni kutsika näol - ehk saage tuttavaks Enzoga. Enzo on meil olnud juba peaaegu 3 nädalat ja annab kindlasti oma parima, et siin blogis ikka märksa vaiksem oleks. Kui just ei tuvastata suurt huvi kutsikapiltide järele :D

Aga nüüd siis lõpuks asja juurde!
Selle suurepärase saia retsept on pärit Silja blogist Jagatud rõõm. Kukeseened on mõnusaks lisaks. Kõige parem on sai tõesti nüüseks juba niivõrd-kuivõrd uue Saaremaa soolakristallidega võiga. Kohe nii hea, et sõin üksi korraga pool pätsi saia ära :) Praeguseks olen juba muidugi mitmeid-mitmeid pätse küpsetanud - tomatiga, kukeseentega, mõlemaga... Igat pidi suurepärane sai, mille retsepti jagamise eest lähevad tänu- ja kiidusõnad muidugi Siljale :)

2 pätsi saia jaoks läheb vaja:

• 500 ml sooja vett
• 25 g pärmi
• 10 g suhkrut
• 15 g soola
• 25 g viinamarjaseemneõli
• 500 g nisujahu
• 200-300 g kukeseeni, läbi kuumutatult
• soovi korral päikesekuivatatud tomateid

Lahusta pärm ja suhkur käesoojas vees. Lisa sool, õli ning nisujahu ning klopi puulusikaga ühtlaseks tainaks (või kasuta miksrit). Vala tainas kahe võitatud leiva- või keeksivormi ja lase 10 mintuit köögirätiku all seista. Küpseta 200 kraadini eelkuumutatud ahjus 40 minutit.
Valmis saiad võta kohe vormist välja ja pane restile jahtuma, et koorik ikka hea krõbe jääks.

Tartu maitsed

29. aprillini ehk siis üks kõva nädal aega veel saab Tartus panna proovile 13 söögikohta. Nimelt pakutakse nendes Tartu maitseid - eripakkumisi, millega (nagu pressiteade ütleb) soovitakse tõestada, et ka Tartu on heade maitsete linn ning ka siin osatakse hea toidu juurde sobilik jook valida.

Proovile panna saab kohti mitmeti - esiteks ikka, et vastav eripakkumine endale ära tellida õnnestuks, sest kuuldavasti seda menüüs tihtilugu leida pole - peab ikka ise küsima! Isegi kui pakkumine menüüs olemas on, siis pildimaterjali ei tasu kuigi tõsiselt võtta, sest see võib väheke eksitavaks osutuda. Edasi võib juba toidu ja selle joogiga sobivuse üle aru pidada.

Kõige asjakohasema info programmi ja pakkumiste kohta saab kindlasti Eesti Maitsete leheküljelt, kus tuleb siiski suuta vahet teha Tartu ja Tallinna pakkumiste vahel. Järgmisena tulevad toidukohtade kodulehed ja Facebooki lehed, kus pahatihti küll infot aegade (või timeline'i :) hämarusest otsima peab.

Tartu maitsete pakkumisega alustasid 10 restorani ja kohvikut: Neljapäev, Truffe, Kapriis, Crepp, Kolme Ahvi Pubi, Volga, Meat Market, Werner, Big Ben Pubi ja Dorpat. Minu täielikku fotoreportaaži saab vaadata Flickrist.

Kalarestoran Neljapäev pakub grillitud koha kartuli-toorjuustu-seene-sibula püree ja kõrvitsa-valge veini kastmega. Kõrvale Saku Originaal. Meie, blogardite, külastuse ajal oli kaste paraku liiga palju sidrunit saanud, samas koha ise oli tõesti hea ja tasub kindlasti proovimist.

Truffe pakub samuti kala, kuigi üsna erinevas võtmes. Hoolikalt valitud kvaliteetne kalavalik, mida hellitavalt nimetati ka Eesti kalasümfooniaks, sisaldab anšoovisefileed, kuumsuitsu sprotti, pošeeritud vutimuna, apelsinipipraga tursamaksa, suhkrusoolatud lõhefileed ja piimas leotatud heeringat "Truffe mullaga", mida saadab Hugeli Pinot Gris. Ühte ja õiget söömisjärjekorda pole - võib nii päripäeva kui risti-rästi.

Ka Dorpat pakub kala - sedakorda siis paneeritud räimepihvidena ja salatipadjal. Selle salatiga on naljakas lugu, et väljamõtlejaks on hoopis Dorpati endine peakokk Ahto Kikas, praegu valmib see aga vastse peakoka Hardi Nurmine juhtimisel. Praeguseks peaks neil ka remont valmis olema, nii et...

Kapriisis saab napsist notsut. Notsu on napsine Vanast Tallinnast, mis paistab olevat selle kevade trendiks. Grillitud sisefilee on Vana Tallinnaga flambeeritud, mis annab lihale kerge magusa lõppmaitse. Serveeritakse seda suitsujuustu piruka ja marineeritud aedviljadest vaibaga, mis kahjuks väga esile ei pääse. Kõike seda varjutab veel taldrikuservadele laiali pillutatud sidrun. Joogiks Saku Manchester.

Crepp on läinud salati teed. Rostbiifi salatit saadab Santa Digna Cabernet Sauvignon Rosé. Salat oma roosatava röstbiifi ja redise, tomati, kuskussi, aedubade ja jääsalatiga võib ju silmale ilus vaadata olla, kuid Tartu maitset sealt tuvastada oli küllalt raske. Ehk varjutas seda lihtsalt liha ebaühtlane kvaliteet või maitsetud välismaa tomatid. Samas - õnnestunud röstbiifi tükid ei andnud põhjust kobisemiseks, õnnestunud oli ka punase veini vinegrett. Et keegi ära ei ehmataks -  tavaliselt pakutakse salatit ikkagi nendest tuttavatest punastest salatikaussidest nagu Crepis ikka :)

Tubli taldrikutäis ootab maitsjaid ka Kolme Ahvi Pubis. Köögiviljadega täidetud sealiharull, lisandiks vürtsikad köögiviljad ja punase veini kaste bruscettaviiluga - näeb nii hea välja kui ka maitseb hea. Joogiks jällegi Saku Manchester.

Volga on juba selline koht, kus austatakse püsivaid väärtusi - nii jätkabki Liivimaa Lihaveise eripakkumine Tartu maitsete eripakkumisena. Pipradekooriga veise välisfileed täiendavad peaaegu et pastelsetes toonides juurselleripüree ja peedikreem. Veidi põnevust lisavad peedikrõpsud ja küpsetatud küüslauguküüned. Kõike seda täiendab Saku Originaal.

Werner on oma sea sisefileed samuti Vana Tallinnaga vääristanud. Sinepis ja Vana Tallinnas kiirelt marineeritud lihaga salatit täiendab veel vahva kõrbenud lavašikrõps ning kunst taldriku serval. Toiduga klapib hästi ka juurdepakutav Kim Crawfordi Pinot Noir.

Korralikku kõhutäit pakuvad ka Meat Market ja Big Ben Pubi - mõlemad on oma ribid täiesti iseseisvalt välja töötanud. Kuigi üsna sarnaselt valmistatud, on ribil ja ribil siiski vahe. Kumma oma rohkem maitseb, jääb vist igaühe enda otsustada ;)

Meat Marketi ribid on lepalaastuega suitsutatud ja seejärel madalal kuumusel ahjus üle küpsetatud. Et suitsumaitse säiliks on ribid üle glasuuritud BBQ-kastmega. Serveeritakse krõbekartulite ja tomati-kappari salsaga, kaaslaseks Saku Kuld. Ei saa mainimata jätta, et ribid on suussulavad ja tasuvad igatahes järele proovimist!
Liha- ja grillisõprade rõõmuks võib eelinfona öelda, et Meat Marketil on plaanis suvel ka oma marinaadis lihasid kaasa müüma hakata. Päris Statoiliks asi siiski minna ei tohiks - st grillkomplekte ukse kõrvale riita laduma siiski ei hakata :)

Big Beni ahjuribid on tehtud BBQ stiilis, küll aga ilma spetsiaalse ahjuta: liha on kõigepealt suitsutatud lepalaastul, siis ahjus aururežiimil pikalt küpsetatud. Läike annab mesise kastmega moppimine, mis teeb liha mõnusalt magusamaitseliseks, sobides hästi Saku Karl õllega. Kartulid on neil küll Meat Marketiga samast kohast ;), kuid sibula marineerimisel võiks ka kuskilt šnitti võtta.

Äsja lisandusid programmi veel Vassilissa, Minti ja Antoniuse eripakkumised. Nii et midagi meelepärast peaks leidma igaüks.

Maitseretke võõrustasid osalevad restoranid ja Eesti Maitsed.

2011. aasta parimad palad

Nagu ka eelmise aasta alguses, nii teen ka nüüd pisikese kokkuvõtte eelmise aasta parimatest paladest Sööme silmadega toidublogis. Statistika mõttes võib ära mainida eelmisel aastal kirjutatud 86 postitust, mida on rohkem kui eelmisel aastal, kuigi see, nagu arhiivist näha, mingeid rekordeid ei purustanud - 2009. aastal on üks postitus rohkem olnud :)

2011. aasta jooksul on blogi külastatud 93924 korda 38236 erineva külastaja poolt. Erinevate lehtede vaatamisi 170220. Populaarseim otsingusõna, millega siia jõuti, oli küpsisetort, selle järel sööme silmadega, kukeseenepasta, kanasalat, pitsapõhi, tuunikalasalat, brita kook, tiramisu, õunakook ja jogurtipannkoogid.

Aasta oli kindla peale igati põnev. Esimese poolaasta kolm kuud möödusid Bulgaarias. Kuigi ma alguses arvasin, et blogimisse tuleb seal olles paus sisse, siis seda siiski ei juhtunud - hoopis vastupidi, söögitegemine ja pildistamine on natuke nagu teraapiavorm ;)
Ära mainimist väärivad veel kindlasti mõned lahedad tordid erinevateks tähtpäevadeks - nagu näiteks Indreku sünnipäevatort. Aasta lõpp oli seevastu tegus tänu pulgakookidele, mida ma tegin Lõunakeskuse taluturule, oli huvitav kogemus :)

Ja nüüd siis parimate palade juurde - endiselt ikka eelmise aasta külastuste põhjal. Alustan soolasest nagu tavaliselt ikka kombeks on - mis sellest et tegelikult olid populaarseimad ikkagi magusad postitused :)

1. Parim pitsapõhi
2. Kukeseenepasta
3. Shopska salat 
4. Kihiline kanasalat 
5. Võimas võileib
6. Tuunikalasalat
7. Kiired kurgid
8. Kukeseenepirukad sinihallitusjuustuga
9. Tomatisupp, vol2
10. Hamburger

1. Šokolaadi-kohupiimatort vaarikatega
2. Mustametsa tort
3. Küpsisetordi trühvlid
4. Tiramisu
5. Ilma jahuta šokolaadikook
6. Küpsisetort
7. Õuna-kohupiima purukook
8. Banaanikook Mirette moodi
9. Mandlikattega õunakook
10. Munavalgevahu täidisega kringel

Lõpetuseks soovitus alanud aastaks - sööge kooki (kuni saab).

Detsember on küpsisekuu! Õnneloos lugejatele

Kolm adventi on juba seljataga, jõulud lähenevad (võiks öelda et) meeletu kiirusega. Läheneb ka Küpsisevahetuse pakkide postitamise aeg. Seega vähemalt mina olen vahepeal üsna usinalt küpsetanud ja kooki teinud.

Esimesel advendil õnnestus käia üritusel Advent algab Antoniusest, mil avati ka Antoniuse õue Maitseelamuse koda. Lisaks sellele saab nüüd ka Tartu kesklinnas uisutada, ja iga ilmaga. Maitseelamuse kojas toimuvaga saab end kursis hoida nende Facebooki lehe kaudu, detsembris toimuvad seal pea iga päev erinevad õpitoad ja nii mõndagi veel, soovitan läbi astuda :)

Esimesel advendil olin ka mina seal oma küpsetistega kohal. Seega paaril eelmisel päeval oli meil siin nagu väike päkapikkude töökoda avatud. Tuba täitis küpsiselõhn ning siltide tegemise ja pakkimise sigin-sagin.

Lisaks küpsistele pakkusime ka nelja moodi pulgakooke. Pulgakoogid on suurepärased umbes kahe ampsu suurused koogikesed, mis praegusel ajal sobivad veel eriti hästi sussi sisse ;-) Muide, minu tehtud pulgakooke (hetkel kahes maitsevariandis) võib kenasti pakendatuna leida ka Lõunakeskuse Taluturult.

Õnneloos
Nagu enne mainitud sai, läheneb vaikselt ka Küpsisevahetuse pakkide teelepanemise aeg. See detsember on minu jaoks olnud täielik küpsisekuu. Kuigi paljud kurdavad, et pole üldse jõulutunnet, siis on see nii ehk naa ka üks parim aeg kinkide tegemiseks. Seega otsustasin teha ja teele panna veel ühe küpsisepaki, mille loosin välja oma blogi lugejate vahel. Selleks, et loosimises osaleda, jätke palun endast kommentaaridesse märk maha. Te ei pea end tutvustama,  kuid ärge jääge ka anonüümseks - piisab hüüd- või bloginimest. Rääkige, mis teie sellest salapärasest jõulutundest arvate - kas ja kuidas ta tuleb, või ehk on juba olemas? Ja kui ei ole, siis kuidas pühademeeleolu saabumisele kaasa aidata? Lisaks võite ära mainida, millised on praegusel ajal teie lemmikküpsised :)
Kommenteerida saab kuni reede, 16. detsembrini, kella 23.59-ni. Seejärel vaatame, kellele loosiõnn naeratab ja kellele ma veel enne jõule paki erinevaid küpsiseid (ehk satub pakki ka midagi muud magusat ;-)) teele panen.

Mõned koogid ja lõpus üks magus mõte

Vahepeal on mõnedeks tähtsateks päevadeks valminud sellised tordid. Üks sünnipäevatort koosnes lausa paljudest pisikestest "pulgakookidest" (ingl. k. cake pops) ja 24-cm päris-tordist (kahekihiline biskviit, vahel kohupiimakreem kompotikirssidega, kaetud mandlitükkidega šokolaadiga).

Pulga otsa tegin kooke esimest korda. Lõpptulemus jäi päris mõnus, lisaks on hea, kui ilma "käsi määrimata" saab sellise väikse koogiampsu nahka pista.

 

Valmistamisel osutus heaks abivahendiks vana munarest.

Katsikule minemiseks sobib hästi selline nunnude jalajälgedega tort: 3-kihiline biskviitkook maitsva mascarponekreemi ja kirssidega. Jalajälgede kujutised on leitud Google otsingu tulemusel.

Küpsisevahetus? 

Aga nüüd mõttest. Natuke aega tagasi jäi silma USA-s toidublogijate vahel korraldatav küpsisevahetus ehk Cookie Swap. Küpsisevahetus seisneb selles, et teatud kuupäevaks panevad blogijad oma küpsisepakid teele ja samas saavad teistelt blogijatelt pakid vastu. USA-s vahetab küpsiseid 622 toidublogijat. Kuidas tundub? Kas ka Eesti toidublogardte meelest sellisel mõttel jumet oleks? Kellele siis ei meeldiks küpsiseid kinkida ja saada? Mulle küll meeldiks ;) 

Avaldage arvamust kas kommenteerides või saatke meil, et näha, mis juba sel aastal ette võtta annaks! :)