Veiseliha persillade-kukeseenekastmega

Septembrikuus kõik on uus? Proovida ju võib, eksole :) Hakkasin uut keelt õppima ja nüüd on tunne, et võiks blogisse ka üle pika aja postituse kirjutatada. Ei saa seda seekord jälle mööda lasta minna..

Sõitsin täna metsast koju, päike paistis soojalt, lendas puulehti ja raadios laulis Liisi Koikson. Tol hetkel tundus päris paslik. Koju jõudes tegin korjatud seened õhtusöögiks.

Kahele:

• 2 veise sisefileed (u 1,5-2 cm paksused viilud)
• 1 punt peterselli
• 2 küünt küüslauku
• 250 g kukeseeni
• 1,5 dl vahukoort
• soola, pipart

Esmalt valmista persillade maitseainesegu: haki petersell kas noa või kääridega, lisa hakitud küüslauk. Puhasta kukeseened ning kuumuta neid siis pannil, kuni vesi välja tuleb ja aurustub, maitsesta soola ja pipraga. Lisa siis petersellisegu ning koor, sega läbi ja kuumuta, kuni kaste pakseneb. Vajadusel lisa soola.

Küpseta kuumal pannil veiselihaviilud, mõlemalt poolt umbes 2 minutit, nii saad umbes medium küpsusastmes liha. Enne sööma asumist lase lihal umbes 5 minutit lahti lõikamata seista. Maitsesta soola-pipraga ja serveeri koos seenekastmega.

Retsept ilmus ajakirja Maakodu septembrinumbris.

Suussulavad ribid

Ribidega on tavaliselt selline lugu, et need kas on väga head või mitte eriti head. Need ribid siin kuuluvad kindasti sinna esimesse kategooriasse. Siiamaani oli minu (ja nii mõnegi teise) meeldejäävaim ribi-elamus agility MMi ajal Tšehhis, need olid nii head, et isegi pärast paari aastat tulevad need ikka vahepeal jutuks :D Praeguseks juba veidi hägustunud mälestus Tšehhis söödud ribidest sai aga kindla peale taaselustatud ja need ribid siin olid vähemalt sama head kui mitte paremad. Või no millest me räägime, need olid kindlasti paremad, sest need olid siin ja neid sai süüa ka ;)

Mõeldes muuhulgas ka lähenevale jaanipäevale, siis maitsvad ja mahlased ribid on kindlasti iga grilliõhtu hitt! Lisaideid grillimiseks võib leida Maakodu juuni numbrist, kus ka järgnev retsept koos teiste grilltoitudega ilmus.

PS! Nende ribidega peab ettevaatlikult ümber käima, kuna liha on nii pehme, et võib kergesti kondi küljest lahti tulla.

Vaja läheb:

• ribiliha
• 1 osa suitsust BBQ kastet
• 2 osa pruuni suhkrut
• 4 osa ananassimahla
• veel BBQ kastet grillimiseks

Lõika ribid ühe- või kahekaupa lahti, pane pannile ja lisa vastavalt liha kogusele 1 osa BBQ kastet, 2 osa suhkurt ja 4 osa ananassimahla. Aja kõrgel kuumusel keema ning seejärel hauta madalal kuumusel kaane all vähemalt 50 minutit (mida kauem, seda pehmem liha ;)). Pärast hautamist tõsta ribid ettevaatlikult mitte väga kuumale grillile ja pintselda veel ka paar korda BBQ kastmega. Grilli umbes 15 minutit, kuni kaste muutub kleepuvaks. Serveeri kohe.

Tomati-kanahautis

Tegu on lihtsalt ja kiirelt valmiva tomatise hautisega, mis ilmus jaanuarikuu Maakodus, kuid sobib hästi ka praeguse lörtsise ilmaga. Koostisosi võib julgelt lisada või välja vahetada vastavalt sellele, mida parasjagu kodus leidub. Kui soovid mahedamat, kreemisemat kastet, lisa hautisele ka rõõska koort. Koostisosade eelkeetmine kiirendab roa valmimist, aga kui aega köögis tegutsemiseks napib, võid keetmise ja pruunistamise vahele jätta ja kõik kohe ahju panna - sellisel juhul pikenda küpsetamise aega umbes tunnini.

Vaja läheb:

• 1 pastinaak
• 6-8 kartulit
• 3 porgandit
• 3 sibulat
• 6 kana kintsufileed
• 400 g purustatud tomateid
• 500 g tomatipastat
• 2-3 dl kanapuljongit
• soovi korral 2 dl 10% rõõska koort
• 2 küünt küüslauku
• soola-pipart
• pune, tüümiani

Koori juurviljad, sibulad. Lõika pastinaak kangideks, kartulid olenevalt suurusest kaheks või neljaks ja porgand 1-2 cm pikkusteks juppideks. Lõika ka sibulad sektoriteks. Keeda porgand ja kartul pooleldi pehmeks, kurna.
Samal ajal maitsesta kana kintsufileed soola-pipraga, pruunista kiirelt kuumal pannil mõlemalt poolt.
Pane juurviljad, sibulad ja kana ahjuvormi, lisa 2 küünt riivitud küüslauku. Sega kausis purustatud tomatid ja tomatipasta, lisa 2 dl puljongit ja soovi korral veel 2 dl kohvikoort, maitsesta soola-pipra ning ürtidega. Vala tomatisegu ahjuvormi. Küpseta u 200-kraadises ahjus 30-40 minutit.

Kõrvitsast, tervenisti - juustune kõrvitsasupp ja Halloweeni kõrvits

Sõitsin täna turult läbi ja tõin ära selle kaua mõeldud kõrvitsa. Tore turutädi küsis: "Kuhu see nunnuke siis nüüd läheb?" - vot nii armas kõrvits oli.

 

Tegelikult tähelepanelikum silm märkab kindlasti ka teist kõrvitsat mu kõrvalistmel - teisest letist pärit kõrvitsaga nii hästi ei läinud, õigupoolest ei sobinud see ei söögiks ega ka halloweeni kõrvitsaks uuristamiseks. Läbi häda sai sellest siiski midagi tehtud. Igatahes siit nipp ikka tutvuda enne ostu kõrvitsaga lähemalt, mitte kodus vaadata, et siit on kuidagi ---oih, sõrm läks läbi--- pehme.

Kuna ma pole varem ühtegi kõrvitsat tuuninud, siis korraliku inimesena tegin koju jõudes ikka kiire guugeldamise ka, et kuidas see käib. Kui Martha Stewarti lehelt  selgub, et hädavajalikke tööriistu on suisa üheksa, siis ärge uskuga. Väga edukalt saab ka ainult noa ja lusikaga hakkama.

Netis on sadu ideid, mida huvitavat oma kõrvitsaga teha. Kuna see oli meil esimene, siis läksime traditsioonilist teed pidi (kuigi saladuskatte all võin öelda, et hellno kitty idee oli päris lummav, aga liigitasin selle liiga keeruliseks, äkki järgmine aasta :P)

Esimene samm: uurista enda halloweeni kõrvits lusikaga tühjaks :) Pehme osa viska minema (seemned võib röstimiseks alles jääta), kõvema osa saab edumeelselt ära süüa.

Järgmine samm: seni kuni rasket tööd tehakse, st ette joonistatud kujutust välja lõigatakse, tee supp valmis. Kuna ma poodi muskaatpähkli järele ei jõudnud, siis otsustasin teha midagi natuke teistsugust.

Juustu-kõrvitsasupp

• kõrvitsatükke, näiteks halloweeni kõrvitsa sisu
• puljongit (kastasin veiselihamaitselist)
• soola-pipart
• kuivatatud peterselli
• soovi korral tibake cayenne'i pipart
• kohvikoort, umbes 2 dl
• riivitud juustu 

 Selle jaoks võta suuremat sorti pott, pane sisse kõrvitsatükid. Vala juurde puljongit või vett (sel juhul lisa puljongikuubikud vm), nii et see peaaegu kataks kõrvitsatükid. Keeda kõrvits pehmeks, vahepeal maitsesta. Vala segu blenderisse või surista saumiksriga püreeks, siis pane pott uuesti tulele. Lisa kohvikoor, vajadusel timmi maitset. Lisa riivitud juust (ma lisasin ka veidi sulajuustu). Kui juust on sulanud, on supp valmis.

Valgehallitusjuust + porgand

Paar postitust tagasi tegin ahjus valgehallitusjuustu sibulaga. Kes on altim midagi teistsugust proovima, siis soovitan katsetada hoopis porgandiga. Pannil meega hautatud porgandiribad sobivad juustuga üllatavalt hästi. Miks mitte mõneks õhtuks juustu mõlemat moodi - nii sibula kui ka porgandiga - veini kõrvale snäkiks valmistada :)

 

Suvikõrvitsa-kanapirukas

Suvi on läbi, elagu suvikõrvits? Seda veel on. Suvikõrvitsast saab maitsva mahlase lahtise piruka. Ja isegi need, kellele meeldib suvikõrvits ainult siis, kui seda toidu sees ära ei tunne, ei pea pettuma - vot nii hea pirukas on! :D Mitmed sööjad on retsepti küsinud, seega nüüd on see siin ka.

Põhi:

• 200 g nisujahu
• 100 g võid
• 1 munakollane
• 2-3 sl hapukoort

Kate:

• 1-2 suvikõrvitsat
• 2 tükki kanafileed
• 400 g hapukoort
• 3 muna
• riivitud juustu
• soola-pipart
• maitserohelist

Põhja jaoks sega kuivained, lisa tükeldatud külm või ning mudi näppude vahel kõik puruks. Lisa muna ja hapukoor ning sõtku valmis tainas. Suri võitatud lahtikäiva vormi (24-26 cm diameetriga) põhja ja servadele (torka kahvliga auke sisse) ja pane täidise valmistamise ajaks külma.
Lõika suvikõrvits viiludeks ja viiluta kettad omakorda ribadeks. Tükelda ka kana. Prae kana, maitsesta. Lisa hakitud suvikõrvits, kuumuta kuni liigne vedelik, mis suvikõrvitsast tuleb, on ära auranud.
Klopi munad hapukoores lahti. Maitsesta soola-pipra ja maitserohelisega, lisa riivjuustu. Vala kana-suvikõrvitsasegu tainapõhjale, vala peale hapukooresegu. Küpseta 200-kraadises ahjus u 30 minutit, kuni täidis on enam-vähem hüübinud.

* Fotol oleva piruka tainas on pool jahukogusest asendatud rukkijahuga.

Valgehallitusjuust karamellise sibulaga

Mul on peas sellest toidust selge mälestus, aga ometigi ei suuda ma meenutada, kus ma seda sõin. Eelmise aasta sügisel Tšehhis? Igatahes on tegemist suurepärase eelroaga, mille kõige keerulisem/ebameeldivam osa on sibulate koorimine ja hakkimine. Küpsetamisel muutub juust mõnusalt kreemjaks ja suussulavaks. Krõbedal saial ja magusaks küpsenud sibulaga on see üks mõnus amps.

Vaja läheb:

• 2-3 sibulat
• oliiviõli või võid
• 2 sl fariinsuhkrut
• valgehallitusjuustu (camembert või brie)
• 1 tl mett

Koori sibul, lõika pikuti pooleks ja lõika õhukesteks viiludeks.
Pane juust fooliumi sisse, nirista peale veidi vedelat mett, keera foolium pealt peaaegu kinni. Pane 200-kraadisesse ahju 15 minutiks küpsema. Hiljem pane ahju ka õhukesteks viiludeks lõigatud sai ja rösti.

Kuumuta pannil õli, lisa sibul ja hauta keskmisel kuumusel umbes 5 minutit. Siis lisa suhkur ja prae veel 10-15 minutit madalamal kuumusel, kuni sibulad on kergelt pruunistunud (mitte kõrbenud).

Laota sibul juustu peale ja serveeri koos krõbeda saiaga.

Uputatud munad, võileival või salatil

Sel suvel harjutasin ma hoolega munade uputamist - ehk peenemalt öeldult pošeerimist. Ehk siis olen praktiseerinud munade kooreta keetmist. Kunagi ammu, kui ma esimest korda proovisin, endal silme ees mõne fancy kohviku upumunad, oli tulemus... noh, kergelt öeldes pettumustvalmistav. Ja sinna see asi jäigi...

Kuni selle suveni. Seekord võtsin asja tõsisemalt käsile ja tegin enne ikka väikese uurimise, sain teada nõutud värskuse ja äädika kohta. Mõni ime siis, et esimene kord aia taha läks, kuigi tegelikult pole munade uputamises ju midagi keerulist.

Pošeeritud munad sobivad lisandiks nii mõnegi roa juurde, nii külmalt kui soojalt. Mina lisan neid kõige tavalisematelegi võileibadele või värsketele salatitele. Võileivad muutuvad kohe palju uhkemaks :)

Vaja on võimalikult värskeid* mune, pisikest tassi, potti, äädikat ja vett. Ja muidugi mõista pliiti :)

Korraga saab keeta 2-3 muna. Löö ettevaatlikult iga muna enne kas eraldi pisikesse (kohvi)tassi või siis ole lihtsalt kiire ja kasuta sama tassi (on vähem pesemist :). Aja vesi keema ja lisa sorts äädikat. Libista muna tasakesi vaikselt keevasse vette (suuri mulle ei tohiks olla, vajadusel keera kuumust vähemaks). Keeda mune tasasel tulel 2-3 minutit, kuni munavalge on hüübinud. Valmis munad tõsta vahukulbiga taldrikule või puhtale köögirätikule, edasi juba vastavalt võileiva või salati peale. Siis lisa ka soola-pipart.

Pildil olevad võileivad on toorjuustu, singi, salati ja loomulikult upumunadega. Sobivad ideaalselt hommikukohvi täiendama :)

* Tempel munal näitab kuupäeva, mis on 28 päeva pärast munemist. Upumune soovitatakse teha munadest, mille karbil oleva säilivuskuupäevani on veel 20 päeva aega.

Uued tuuled ja krõbe kukeseenesai

Piinlik vaadatagi, millal siin blogis viimati midagi postitatud on. Ei teagi, kuidas see suvi nii ruttu mööda lennanud on. Enam nagu ei mäletagi, millal see suvi üldse oli, kui väljas on augusti lõpp ja 13 kraadi, sajab vihma ja puhub jahe tuul. Sellegipoolest ta oli ja oli ka omajagu käimist ja toimetamist, aga mis siin nüüd ikka enam vabandada. Pigem meenutaks seda kõike mõne pildiga - nagu näha oli meil vahepeal ikka päris mõnus :)

Meie puhkuse parim (ja suviseim) osa oli kahtlemata Hiiumaal - nagu näha hõlmas see randa, telkimist, lõkkes küpsetatud kartuleid ja muud mõnusat. Mmm...Tahaks tagasi - ja kauemaks!

Nagu näha ei ole ma siiski ka blogi suhtes päris käed rüpes istunud ja vahepealse aja jooksul sai valmis Sööme silmadega blogi uus kujundus. Ju vist on see ettevõtmine juba selles eas, et vajas väikest värskendust ja natuke erinemist tavalisest bloggeri pakutavast valgest taustast. Sisu pool peaks siiski jääma enam-vähem samadesse raamidesse. Kuidas siis ka uus väljanägemine tundub?

Tegelikult on mul enne retseptini jõudmist veel üks uudis. Nimelt on meil uus pereliige peagi 3-kuuseks saava papilloni kutsika näol - ehk saage tuttavaks Enzoga. Enzo on meil olnud juba peaaegu 3 nädalat ja annab kindlasti oma parima, et siin blogis ikka märksa vaiksem oleks. Kui just ei tuvastata suurt huvi kutsikapiltide järele :D

Aga nüüd siis lõpuks asja juurde!
Selle suurepärase saia retsept on pärit Silja blogist Jagatud rõõm. Kukeseened on mõnusaks lisaks. Kõige parem on sai tõesti nüüseks juba niivõrd-kuivõrd uue Saaremaa soolakristallidega võiga. Kohe nii hea, et sõin üksi korraga pool pätsi saia ära :) Praeguseks olen juba muidugi mitmeid-mitmeid pätse küpsetanud - tomatiga, kukeseentega, mõlemaga... Igat pidi suurepärane sai, mille retsepti jagamise eest lähevad tänu- ja kiidusõnad muidugi Siljale :)

2 pätsi saia jaoks läheb vaja:

• 500 ml sooja vett
• 25 g pärmi
• 10 g suhkrut
• 15 g soola
• 25 g viinamarjaseemneõli
• 500 g nisujahu
• 200-300 g kukeseeni, läbi kuumutatult
• soovi korral päikesekuivatatud tomateid

Lahusta pärm ja suhkur käesoojas vees. Lisa sool, õli ning nisujahu ning klopi puulusikaga ühtlaseks tainaks (või kasuta miksrit). Vala tainas kahe võitatud leiva- või keeksivormi ja lase 10 mintuit köögirätiku all seista. Küpseta 200 kraadini eelkuumutatud ahjus 40 minutit.
Valmis saiad võta kohe vormist välja ja pane restile jahtuma, et koorik ikka hea krõbe jääks.

Maapähklivõi ja peekoniga võileivad

Et siis maapähklivõi (peanut butter) ja peekon. Maapähklivõi ei ole meil kindlasti nii populaarne kui Ameerikas ja ma ei tea, kas asi oli minus, aga tihti telekas nähtud maapähklivõi ja peekoni kombinatsioon tundus natuke naljakas ja natuke imelik ka. Ja natuke tekitas ka soovi seda järele proovida.
Nagu välja tuli, siis kombinatsioonil pole häda midagi, aga banaani jätsin esimesel korral veel lisamata, oleks ehk liiga magusaks läinud. Julgemad lisavad ka banaaniviile ;-)

Kahe võileiva jaoks on vaja:

• 2 viilu röstsaia
• määrimiseks võid
• maapähklivõid (minul oli crunchy variant ehk siis pähklitükkidega)
• peekoniviile, 4-5 tk

Prae peekoniviilud. Määri saiaviilud ühelt poolt võiga ja teiselt poolt maapähklivõiga. Võine külg jäta allapoole, lao pähklivõi peale praetud peekoniviilud, kata need teise maapähklivõiga määritud saiaga, nii et võine külg jääb ülespoole. Pane kuuma ja kuiva panni peale, suru saiu kokku ja prae kuni sai on muutunud krõbedaks ja kuldseks. Keera külge. Valmis võileib lõika diagonaalis kaheks.

Kanamaksapasteet päikesekuivatatud tomatitega

Enda tehtud pasteet on ikka hoopis teine tera, kui poe oma. Pealegi saab kanamaksast pasteedi valmis juba umbes 15 minutiga, siis natuke ootamist ja juba ongi maitsev leiva- või saiapealne valmis. Järgnevale pasteedile lisavad erilisust päikesekuivatatud tomatid ja soovi korral ka tibake cayenne pipart, sobib nii erilisemaks puhuks kui ka argipäevaks, eriti maitsv kergelt röstitud ciabattaga.

3 väikese kausitäie pasteedi jaoks on vaja:

• 250 g kanamaksa
• pool sibulat
• 2-3 küünt küüslauku
• 50 g päikesekuivatatud tomateid
• 75 g võid (50 + 25 praadimiseks)
• kanapuljongit
• kuivatatud basiilikut, punet
• soola
• värskelt jahvatatud musta pipart
• cayenne pipart

Kui aega on, siis võib alustada sellest, et maksa enne pasteeditegtu mõned tunnid või üleöö piimas leotada. seejärel tõsta maks piima seest välja ja patsutada köögipaberiga kuivaks. 
Sulata pannil 25 g võid, prae sibul madalal kuumusel klaasjaks. Poolepealt lisa ka küüslauk, kuivatatud ürdid ja peeneks hakitud tomatitükid. Lisa kelmetest puhastatud ja väiksemateks tükkideks lõigatud kanamaks, prae madalal kuumusel. Maksa üle praadides muutub see tuimaks, nii et seda peaks pigem vältima. Eemalda maks tulelt, vala kogu kupatus kaussi või kööbikombaini nõusse. Lisa sulatatud 50 g võid. Püreesta kas sauseguriga või köögikombainis maks, maitsesta üsna julgelt soolaga, lisa ka pipae. Rohkem vunki saab lisades tibakese cayenne pipart. Pehmema pasteedi jaoks lisa 3-5 supilusikatäit kanapuljongit. Tulemus jääb esialgu üsna vedel, kuid pasteet tahkub seistes.

Vala pasteet väikestesse kaussidesse. Kata pealt umbes 1 lusikatäie sulavõiga, vooderda vormid pealt toidukilega ja pane külmikusse tahenema. Enne sööma hakkamist võiks pasteet vähemalt tunnikese seista.

Vormileivatort

Kui tavaliselt teeme võileivatorte ikka leiva- või saiaviile üksteise kõrvale ja peale ladudes, siis vahva tulemuse saab lõigates vormileiva viiludeks lapiti. Nii säilib vahvalt leiva õige väljanägemine, samas sisu poolest erinevust ei ole. Kokkupanemise poole pealt on võibolla veidi lihtsam, kuna pole niivõrd palju ladumist :)

Selline tort sobib hästi läheneva Eesti Vabariigi aastapäeva lauale, eriti hästi just enda tehtud rukkileivaga nagu ka pildil olev eksemplar. Kui leivategu siiski liiga keeruline tundub, sobivad hästi ka poes müüdavad (nt Paadi vormileib).

Kui tordi laualepanekuga on kiire (või ka kui ei ole :), võiks leivaviile marineeritud kurkidest järele jäänud vedelikuga veidi immutada, nii jääb lõpp-tulemus mahlasem.

Vaja läheb:

• rukki-vormileib
• purk majoneesi (Salvesti provansaal)
• punt rohelist sibulat
• 2 keedumuna
• 200 g suitsuinki
• 2 marineeritud kurki (või hapukurki)
• soovi korral natuke kurgivedelikku immutamiseks

Lõika vormileib lapiti viiludeks. Haki kõik täidise koostisosad ja sega majoneesiga. Vajadusel maitsesta. Sobiva suurusega vormi olemasolul (enda küpsetatud leiva puhul pole sellega kindlasti probleemi) vooderda see esiteks toidukilega. (Vormi puudumisel saab ka ilma.) Aseta alumine viil leiba vormi põhja, immuta lusika abil hästi kegelt kurgivedelikuga. Kata singi-majoneesitäidisega. Aseta peale uus immutatud leivaviil, siis täidis ja nii kuni leib otsa saab. Kõige pealmiseks kihiks jääb leib. Kata leib pealt toidukilega ja pane jahedasse vähemalt neljaks tunniks kuni üleöö maitsestuma. Serveerimiseks tõsta leivatort kile abil vormist välja, haruta lahti, tõsta taldrikule ja lõika viiludeks.

Valges veinis hautatud küülik

Igasugused ahjuroad peaksid praegu küll au sees olema. Ilm on juba lihtsalt selline, külm ja lumine. Peale selle on hea lihtne roog ahju valmima lükata ja omaette valmima jätta. Ja miks mitte teha seda vahelduseks küülikulihaga?

Küülikuliha on üsna väherasvane, väikeste peenete luudega. Luud on küllalt haprad, nii et küüliku tükeldamiseks kirvest vaja ei lähe, piisab ka teravamast kööginoast või headest linnulihakääridest. Küüliku tükeldamist on oma blogis Aglio e Olio õpetanud Liina.

Vaja läheb:

• 1 küülik, tükeldatuna 7-8 tükiks
• oliivõli
• 100 g peekonit, kuubikuteks lõigatud
• 1 sibul, hakitud
• 3 loorberilehte
• 1 tl kuivatatud rosmariini
• 4 tera nelki
• soola
• värskelt jahvatatud pipart
• 3 dl valget veini
• 5-6 dl kanapuljongit

Kuumuta pannil õli, lisa hakitud sibul ja peekon. Lisa segusse ka loorberilehed, nelk ja rosmariin. Kuumuta, kuni sibul on muutunud klaasjaks, ja eemalda siis pannilt. Hõõru lihatükke soola ja pipraga ning pruunista pannil õlis mõlemalt poolt mõned minutid. Tõsta lihatükid ahjupotti, kuhu lisa ka sibula-peekonitükid koos maitseainetega. Pannile vala aga puljong ja valge vein, kuumuta keemiseni ja vala siis ahjupoti liha peale. Pane pott ahju 180-200 kraadi juurde pooleteiseks kuni kaheks tunniks hauduma.
Serveerisin polentaga.

Lumekrabivahuga suupisted

Mul on juba kogunenud omajagu pilte ja retsepte, mida siin jagada, aga kuidagi pole nende postitamiseni jõudnud. Aga seniks, kuni ma end kogun, pilte ja retsepte korda sean, lisan siia ühe väikse suupiste :) Kõik algas sellest, et kapis oli pakk makrat, mis vajas ära tegemist. Tulemuseks oli päris mõnus amps, nende jaoks kes makrat söövad.

Vaja läheb:

• 100 g makrat
• 50 g toorjuustu
• soola-pipart
• sidrunimahla
• musta leiba
• peale rohelist sibulat

Sega omavahel makra ja toorjuust, maitsesta soola-pipra ning värskelt pressitud sidrunimahlaga. Soovi korral vahusta segu saumikriga.

Serveerimiseks rösti leivad (mina röstisin kohe 2 korda järjest, et krõbedamat tulemust saada). Lõika noaga suupärasteks tükkideks või kasuta jupitamiseks viinapitsi või mõnda muud väikese suuga anumat. Pane leivatükkidele lusikaga makravahtu ja puista peale hakitud rohelist sibulat.

Retseptiidee Nami-namist.