Shakshuka

Pärast pikaleveninud blogipuhkust ütlen teile taaskord tere. Tõsi, see on veidike ebalev ja ettevaatlik, nagu päriselt enam ei oskakski - mis sellest, et siin näeb kõik sama välja sama, on tegelikult ju palju asju muutunud. Aga kõigest omal ajal.

Mis aga ei ole muutnud, on minu armstus hommikusöökide vastu. Ma ei mõtle siin seda kiirelt, peaaegu et jooksu pealt söödud röstsaia ja kohvi enne tööleminekut. Ma mõtlen neid hommikuid, kui pole kuskile kiiret, kui on aega rahulikult ärgata, kui saab veel pidžaamas köögis askeldada (jah, selline laisk olengi :)). Vot need on alles hommikud... Eriti kui siis lõpuks sööma saab asuda, väljas on ammu juba valge ja kõht on juba parajalt tühi. Elu tundub siis paganama ilus.

Üks minu kõigi aegade kõige lemmikumaid hommikusööke (tegelikult üldse sööke) on shakshuka. Millegipärast ma väga palju teisi shakshuka entusiaste ei tea ja kui rääkida tomatikastmes küpsetatud munadest, saan ma tavaliselt vastusena natuke viltuse pilgu osaliseks (seda enam on äratundmisrõõm eriti suur, kui keegi teab, millest ma räägin, ja on sama vaimustunud kui mina).

Sest shakshuka on palju rohkem kui lihtsalt tomatikastmes küpsetatud munad. See on värvikas ja rikkalik roog, mille tarvis valmistatakse kõigepealt pliidi peal pannis paprika (ja piparde), vürtsköömnete ja cayenne pipraga maitsestatud tomatikaste. Kui kaste on valmis, lisatakse sellele munad ning pannakse roog ahju. See, mis välja tuleb, on lihtsalt imeline. See maitsete bukett, lisaks pehmelt küpsenud munad, kus kollased on veel vedelad... mmm!

Shakshuka on pärit Põhja-Aafrikast, seal ja mitmetes Lähis-Ida riikides on see armastatud hommikusöök, ja mitte ainult hommikusöök - seda süükase nii päeval kui ka hoopiski õhtul. Pole ka ime, tegu on üsna toeka roaga. Kusjuures nimi shakshuka tuleneb väidetavalt häälest, mida tomatikaste pannil podisedes teeb.

Shakshuka valmistatakse tavaliselt malmpannil, aga tegelikult sobib ükskõik milline pann, mida saab ka ahju panna. Ja tegelikult saab ka ahju panemata, ainult pliidil toidu valmis teha - võib munad terveks jätta, aga võib ka tomatikastmesse sisse segada. Antud kogusest jätkub 3-6 sööjale.

Vaja läheb:

• oliivõli
• 1 punane paprika või 
  soovi korral tšillipipraid
• 2 väiksemat sibulat
• 3 küüslauguküünt
• 1 tl soola
• 0,5 tl musta pipart
• cayenne pipart, maitse järgi
• 1 tl jahvatatud vürtsköömenit
• 1 tl jahvatatud paprikat
• 0,5 tl kurkumit
• 800 g purustatud tomateid
• 1-2 sl suhkrut või mett
• 6 muna
• serveerimiseks peterselli
  soovi korral fetajuustu

Kuumuta ahi 180 kraadini.

Puhasta paprika ja lõika õhukesteks viiludeks, toimi samuti ka sibulaga. Viiluta küüslauk. Kuumuta pannil oliivõli, lisa paprika ja sibul, küpseta madalal kuumusel, kuni pehmenemiseni. Lisa küüslauk ja maitseained, kuumuta veel paar minutit ning lisa siis purustatud tomatid ja suhkur. Lase veel umbes 15-20 minutit madalal kuumusel podiseda, et kaste rohkem kokku keeks. Maitse vahepeal ja lisa vajadusel veel maitseaineid.

Eemalda tulelt ning löö ettevaatlikult tomatikastme peale lahti munad. Juhul kui kasutad ka fetat, sega see kastmesse enne munade lisamist. Maitsesta veel soola ja pipraga ja pane pann eelkuumutatud ahju. Küpseta 8-10 minutit, kuni munad on just hüübinud. Serveerimiseks puista peale hakitud peterselli. 

Kõrvale sobib hästi ükskõik milline krõbeda koorikuga leib.

Uputatud munad, võileival või salatil

Sel suvel harjutasin ma hoolega munade uputamist - ehk peenemalt öeldult pošeerimist. Ehk siis olen praktiseerinud munade kooreta keetmist. Kunagi ammu, kui ma esimest korda proovisin, endal silme ees mõne fancy kohviku upumunad, oli tulemus... noh, kergelt öeldes pettumustvalmistav. Ja sinna see asi jäigi...

Kuni selle suveni. Seekord võtsin asja tõsisemalt käsile ja tegin enne ikka väikese uurimise, sain teada nõutud värskuse ja äädika kohta. Mõni ime siis, et esimene kord aia taha läks, kuigi tegelikult pole munade uputamises ju midagi keerulist.

Pošeeritud munad sobivad lisandiks nii mõnegi roa juurde, nii külmalt kui soojalt. Mina lisan neid kõige tavalisematelegi võileibadele või värsketele salatitele. Võileivad muutuvad kohe palju uhkemaks :)

Vaja on võimalikult värskeid* mune, pisikest tassi, potti, äädikat ja vett. Ja muidugi mõista pliiti :)

Korraga saab keeta 2-3 muna. Löö ettevaatlikult iga muna enne kas eraldi pisikesse (kohvi)tassi või siis ole lihtsalt kiire ja kasuta sama tassi (on vähem pesemist :). Aja vesi keema ja lisa sorts äädikat. Libista muna tasakesi vaikselt keevasse vette (suuri mulle ei tohiks olla, vajadusel keera kuumust vähemaks). Keeda mune tasasel tulel 2-3 minutit, kuni munavalge on hüübinud. Valmis munad tõsta vahukulbiga taldrikule või puhtale köögirätikule, edasi juba vastavalt võileiva või salati peale. Siis lisa ka soola-pipart.

Pildil olevad võileivad on toorjuustu, singi, salati ja loomulikult upumunadega. Sobivad ideaalselt hommikukohvi täiendama :)

* Tempel munal näitab kuupäeva, mis on 28 päeva pärast munemist. Upumune soovitatakse teha munadest, mille karbil oleva säilivuskuupäevani on veel 20 päeva aega.

Vormileivatort

Kui tavaliselt teeme võileivatorte ikka leiva- või saiaviile üksteise kõrvale ja peale ladudes, siis vahva tulemuse saab lõigates vormileiva viiludeks lapiti. Nii säilib vahvalt leiva õige väljanägemine, samas sisu poolest erinevust ei ole. Kokkupanemise poole pealt on võibolla veidi lihtsam, kuna pole niivõrd palju ladumist :)

Selline tort sobib hästi läheneva Eesti Vabariigi aastapäeva lauale, eriti hästi just enda tehtud rukkileivaga nagu ka pildil olev eksemplar. Kui leivategu siiski liiga keeruline tundub, sobivad hästi ka poes müüdavad (nt Paadi vormileib).

Kui tordi laualepanekuga on kiire (või ka kui ei ole :), võiks leivaviile marineeritud kurkidest järele jäänud vedelikuga veidi immutada, nii jääb lõpp-tulemus mahlasem.

Vaja läheb:

• rukki-vormileib
• purk majoneesi (Salvesti provansaal)
• punt rohelist sibulat
• 2 keedumuna
• 200 g suitsuinki
• 2 marineeritud kurki (või hapukurki)
• soovi korral natuke kurgivedelikku immutamiseks

Lõika vormileib lapiti viiludeks. Haki kõik täidise koostisosad ja sega majoneesiga. Vajadusel maitsesta. Sobiva suurusega vormi olemasolul (enda küpsetatud leiva puhul pole sellega kindlasti probleemi) vooderda see esiteks toidukilega. (Vormi puudumisel saab ka ilma.) Aseta alumine viil leiba vormi põhja, immuta lusika abil hästi kegelt kurgivedelikuga. Kata singi-majoneesitäidisega. Aseta peale uus immutatud leivaviil, siis täidis ja nii kuni leib otsa saab. Kõige pealmiseks kihiks jääb leib. Kata leib pealt toidukilega ja pane jahedasse vähemalt neljaks tunniks kuni üleöö maitsestuma. Serveerimiseks tõsta leivatort kile abil vormist välja, haruta lahti, tõsta taldrikule ja lõika viiludeks.