Shakshuka

Pärast pikaleveninud blogipuhkust ütlen teile taaskord tere. Tõsi, see on veidike ebalev ja ettevaatlik, nagu päriselt enam ei oskakski - mis sellest, et siin näeb kõik sama välja sama, on tegelikult ju palju asju muutunud. Aga kõigest omal ajal.

Mis aga ei ole muutnud, on minu armstus hommikusöökide vastu. Ma ei mõtle siin seda kiirelt, peaaegu et jooksu pealt söödud röstsaia ja kohvi enne tööleminekut. Ma mõtlen neid hommikuid, kui pole kuskile kiiret, kui on aega rahulikult ärgata, kui saab veel pidžaamas köögis askeldada (jah, selline laisk olengi :)). Vot need on alles hommikud... Eriti kui siis lõpuks sööma saab asuda, väljas on ammu juba valge ja kõht on juba parajalt tühi. Elu tundub siis paganama ilus.

Üks minu kõigi aegade kõige lemmikumaid hommikusööke (tegelikult üldse sööke) on shakshuka. Millegipärast ma väga palju teisi shakshuka entusiaste ei tea ja kui rääkida tomatikastmes küpsetatud munadest, saan ma tavaliselt vastusena natuke viltuse pilgu osaliseks (seda enam on äratundmisrõõm eriti suur, kui keegi teab, millest ma räägin, ja on sama vaimustunud kui mina).

Sest shakshuka on palju rohkem kui lihtsalt tomatikastmes küpsetatud munad. See on värvikas ja rikkalik roog, mille tarvis valmistatakse kõigepealt pliidi peal pannis paprika (ja piparde), vürtsköömnete ja cayenne pipraga maitsestatud tomatikaste. Kui kaste on valmis, lisatakse sellele munad ning pannakse roog ahju. See, mis välja tuleb, on lihtsalt imeline. See maitsete bukett, lisaks pehmelt küpsenud munad, kus kollased on veel vedelad... mmm!

Shakshuka on pärit Põhja-Aafrikast, seal ja mitmetes Lähis-Ida riikides on see armastatud hommikusöök, ja mitte ainult hommikusöök - seda süükase nii päeval kui ka hoopiski õhtul. Pole ka ime, tegu on üsna toeka roaga. Kusjuures nimi shakshuka tuleneb väidetavalt häälest, mida tomatikaste pannil podisedes teeb.

Shakshuka valmistatakse tavaliselt malmpannil, aga tegelikult sobib ükskõik milline pann, mida saab ka ahju panna. Ja tegelikult saab ka ahju panemata, ainult pliidil toidu valmis teha - võib munad terveks jätta, aga võib ka tomatikastmesse sisse segada. Antud kogusest jätkub 3-6 sööjale.

Vaja läheb:

• oliivõli
• 1 punane paprika või 
  soovi korral tšillipipraid
• 2 väiksemat sibulat
• 3 küüslauguküünt
• 1 tl soola
• 0,5 tl musta pipart
• cayenne pipart, maitse järgi
• 1 tl jahvatatud vürtsköömenit
• 1 tl jahvatatud paprikat
• 0,5 tl kurkumit
• 800 g purustatud tomateid
• 1-2 sl suhkrut või mett
• 6 muna
• serveerimiseks peterselli
  soovi korral fetajuustu

Kuumuta ahi 180 kraadini.

Puhasta paprika ja lõika õhukesteks viiludeks, toimi samuti ka sibulaga. Viiluta küüslauk. Kuumuta pannil oliivõli, lisa paprika ja sibul, küpseta madalal kuumusel, kuni pehmenemiseni. Lisa küüslauk ja maitseained, kuumuta veel paar minutit ning lisa siis purustatud tomatid ja suhkur. Lase veel umbes 15-20 minutit madalal kuumusel podiseda, et kaste rohkem kokku keeks. Maitse vahepeal ja lisa vajadusel veel maitseaineid.

Eemalda tulelt ning löö ettevaatlikult tomatikastme peale lahti munad. Juhul kui kasutad ka fetat, sega see kastmesse enne munade lisamist. Maitsesta veel soola ja pipraga ja pane pann eelkuumutatud ahju. Küpseta 8-10 minutit, kuni munad on just hüübinud. Serveerimiseks puista peale hakitud peterselli. 

Kõrvale sobib hästi ükskõik milline krõbeda koorikuga leib.

Müsli, teistmoodi

Esimest korda tegin ise müslit Bulgaarias olles. Sellest on nüüd küll omajagu aega möödas ja ega õigupoolest vahepeal polegi müslitegu ette võtnud... Väike lüke asi uuesti ette võtta tuli Marju Tassikese-blogist. Kui minu esimesed müslid valmisid kasutades õli (esimest moodi müsli retsepti saab vaadata siit), siis Marju oli oma müsli teinud hoopis munavalgeid katsetades.

Munavalgete eeliseks on see, et saab kasutada vähem rasva. Samas on munavalgetega tehtud müsli ka sõmeram - muna käitub nagu liim ja moodustuvad sellised väiksed kaerahelveste-pähklite-rosinate kogumikud, mis mulle väga meeldivad. Nii on ainult oht, et müsli saab enne lihtsalt snäkkides otsa, sest neid väikseid "kogumikke" on ju maru lihtne lihtsalt näppude vahelt suhu pista (üksikid kaerahelbeid ja rosinaid ei viitsi ju niisama taga ajada, noid tuleb ikka peoga võtta ;) :D).

Kui rääkida sellest, millega müslit süüa, siis minu isiklikud lemmikud on piim ja jogurt. Maitsestamata jogurt on parim, kui seda veidi suhkru või meega maitsestada ;) Kaubandusvõrgust vist muidu ilma mingi "maitseta" aga magusat jogurtit ei leia ?

Vaja läheb:

• 5 dl kaerahelbeid
• 100 g mandleid või muid pähkleid
• 50 g rosinaid
• 2 munavalget
• 1 tl vanillisuhkrut
• 0,5 tl soola
• 2 sl valget suhkrut
• 2 sl pruuni suhkrut, kasutasin demerara suhkrut
• 1 sl kakaod
• 1 tl kaneeli
• 2 sl mett

Haki mandlid. Sega omavahel kaerahelbed, mandlitükid ja rosinad. Vahusta 2 munavalget paari supilusikatäie suhkruga tugevaks vahuks. Lisa vanillisuhkur, kakao, kaneel ja pruun suhkur ning kaerahelbesegu. Sega läbi, kõige viimasena lisa mesi ja sega taas läbi.

Laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 150-kraadises ahjus 20-30 minutit, aeg-ajalt läbi segades. Lase jahtuda ja pane õhukindlalt suletavasse purki.