Puravikusupp punase veiniga

Kuigi ma ise pole palju metsa seenele jõudnud, siis mu ema on küll. Minu tööks on siis jäänud nende seentega midagi ette võtta. Ma siis panin neid nii sügavkülma kui ka marineerituna purki, proovisin ka hapendamist ning loomulikult läksid osad kohe söömiseks.

Tuli välja, et ikkagi on hea, kui mõned tühjad purgid kuskile varutud on - tavaliselt olen just mina see, kes need kõik julmalt minema viskab, et need ette ei jääks ;) Purkidega on veel see tüütu asi, et neilt peab ju silte maha kraapima. Pole just väga kena saada nt moosipurki, mis väidab, et sees on tegelikult seeneseljanka. Minu arust on seda parim teha, kui jätta purgid enne mõneks ajaks sooja vette likku. Sellisel juhul koorduvad sildid tavaliselt üsna lihtsalt maha. Ja siis saab purke kaunistama panna hoopis kenamad sildid. Et järgmise aasta sildistamist kergemaks teha, on parem silte mitte kleepida, vaid paelaga ümber purgi siduda :)

Puravikkudega oli kaks varianti - kas teha puravikuravioole või suppi. Olgu öeldud, et püreesupid meeldivad mulle väga, samas ega pasta mulle vähem ei meeldi :D Läksime siiski lihtsama vastupanu teed ja valmis supp, punase veiniga. Retsept on üldjoontes pärit Nami-namist. Kuigi supp on maitsev, siis väga kuumalt siiski sööma hakata ei tasu nagu retseptis õpetati, kõrvetab keele ära ;)

Vaja läheb (kahele kuni neljale):

• 200 g puravikke, läbi kuumutatult
• 20-30 g võid
• 1 väike sibul, rõngasteks lõigatud
• 1 küüs küüslauku, peenelt riivitud
• soovi korral ~60 g suitsusinki, ribadeks lõigatud
• 5+1 dl vett
• 1,5 kanamaitselist puljongikuubikut
• 2,5 sl jahu
• 2 dl kohvikoort (või vahukoort)
• 0,5 dl punast veini
• 1 sl sojakastet
• soola, pipart
• pealeraputamiseks parmesani

Kõigepealt rebi puravikud väiksemateks tükkideks ja kuumuta pannil või potis kuni niiskuse eraldumiseni. Lisa või, hakitud sibulad, peenelt riivitud küüslauguküüs, hauta mõõdukal kuumusel. Siis lisa singiribad, pruunista kergelt. Lisa pool 5 detsiliitrist veest ja püreesta siis seened, sibula- ja singiribad. Lisa ülejäänud vesi - 1 dl jäta alles ja sega jahuga. Lisa ka puljongikuubikud. Kuumuta suppi kuni keemiseni ja lisa siis jahu, mis on segatud 1 dl veega. Sega ja kuumuta uuesti keemiseni. Lisa koor, vein ja sojakaste. Maitsesta ning keeda siis suppi keskmisel kuumusel, kuni see pakseneb.

Serveeri peale riivitud parmesani ja värskelt purustatud pipraga. Juurde sobib hästi mõni maitsev kukkel või saiaviil.

Õuna-juustukook

Ma pole kunagi olnud suurem õunakookide fänn, aga selle häda vastu aitavad hästi head õunakoogid ;) Seekord sai määravaks asjaolu, et a) polnud ammu toorjuustukooki teinud, ja b) külmikus ootas just paras ports toorjuustu. Niisiis ühendasin kaks asja ja tulemuseks mõnusalt kreemine õunakook šokolaadisel põhjal. Põhja tegin seekord väheke paksema kui tavaliselt juustukoogil.

Põhi:

• 180 g šokolaadimaitselisi küpsiseid (1 pakk Selga küpsiseid)
• 60 g võid
• 1 sl suhkrut
• 1 munavalge

Kate:

• 2 suuremat õuna, kooritud ja õhukesteks viiludeks lõigatult
• 300 g toorjuustu
• 150 g suhkrut
• 1 tl vanillisuhkrut
• 2 sl maisitärklist
• 2 muna

Pane või sulama ja vahusta üks munavalge suhkruga kõvaks vahuks. Purusta küpsised, sega sulavõiga läbi. Lisa munavalgevaht ja sega läbi. Kata 24-cm suuruse koogivormi põhi küpsetuspaberiga, servad võita. Polsterda vormi põhi ja soovi korral ka servad küpsiseseguga ja pane siis seniks, kuni täidis valmib, külmkappi.

Vahusta toasoe toorjuust suhkrutega, lisa ükshaaval munad. Sega sisse ka 2 sl tärklist . Vala pool täidist põhjale, kata see ühtlaselt õhukeste õunaviiludega ja vala peale ülejäänud toorjuustusegu. Vajadusel silu koogi pind ühtlaseks ja pane ahju. Küpseta 180-kraadises ahjus 40-50 minutit.

Sünnipäevatort Indrekule

Teist korda elus katsin tordi martsipaniga, kujukesi voolisin esmakordselt :) Sisuks oli 24 cm diameetriga kolmekihiline šokolaadi-kohupiimatort kirssidega.

Martsipan on värvitud täiesti looduslike värvidega. Sellistest pallikestest...

...said sellised kutsud

Ja kokku tuli selline tort

Kui juba näitamiseks läks, siis ajaloo huvides ka üks üsna hämarates tingimustes tehtud pilt minu esimesest martsipanikattega tordist - oli teine selline "õunakook" ;)

Muuseumimuljeid

Pühapäevasele muuseumipäevale eelnes laupäev, mis koosnes - üllatus-üllatus :) - põhiliselt küpsetamisest. Alustasin küpsistega, lõpetasin eri sorti koogikestega. Algul oli plaan teha mustikamuffineid, aga neist said sama retsepti järgi sujuvalt jõhvika- ja astelpajumuffinid valge šokolaadi ja toorjuustukattega. Kuna hommikul tõin turult ka ploome, siis täiesti plaanimata valmisid ka šokolaadise beseekattega ploomi-šokolaadikoogikesed. Etteruttavalt võib öelda, et viimased osutusidki vist kõige populaarsemaks ehk said kõige kiiremini otsa.

Kui küpsetamisega jõudsin isegi üsna varasel ajal valmis, siis järgmise hommiku ettevalmistused venisid nii, et kohati tundus, et meie küll õigeks ajaks Raadile ei jõua. Hommikul oli ju vaja veel küpsiseid pakkida, sildikesi printida, näputööks sai silte välja lõigata ja pakkidele kinnitada. Lõpuks autosse istudes sai ainult loota, et kõik küpsetised ka kohale jõudes oma viisaka välimuse säilitanud on - kolme päeva kohta olin juba kuidagi tihti pidanud seda mõtet mõtlema, sai ju alles reedel üht kooki transporditud ;)

Kohapeal andis silt kirjaga Sööme silmadega märku lauajupist, kuhu tuli ennast ära mahutada - naabriks ühelt poolt Ülle blogist Tiramisust ja Fata Morganast, teiselt poolt Palamuse O.Lutsu Kihelkonnamuuseum.

Maitseid oli kokku kogutud omajagu. Kuigi mina andsin omalt poolt ikka parima, et seis magusa kasuks oleks ;), oli magusa-soolase suhe isegi üllatav 13:7.

Tore oli ka lõpuks teisi blogijaid näost-näkku näha! Mitmed pakutavad hõrgutised said ka kaasa ostetud ja hiljem kodus järgi proovitud, Koopatibi hääd S-id ka järgmisel päeval järgi tehtud ;)

Tänusõnad päeva õnnestumise eest lähevad Katale, kes laenas mulle ühe muffinivormi lisaks; Tassikese Marjule, kes lahkelt lubas oma armsaid moosipurkidele mõeldud sildikesi kasutada; Marisele abis olemise ja Jaanusele pildistamise eest - ja otseloomulikult ostjatele. Hirmud selle kohta, et lõpuks lähen kõigi oma kookidega koju tagasi, olid siiski alusetud - ka viimane muffin leidis endale lõpuks omaniku :)

Põhjalikuma foto-ülevaate saab siit:

Muuseum üheks päevaks - kutse ;)

Sel pühapäeval saavad Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis ühe pop-up muuseumi raames kokku kõiksugu kogujad ja kollektsioneerijad - nende seas ka maitsete kogujad ehk toidublogijad ;)

Tartu toidublogijatest astuvad üles ja pakuvad head-paremat lisaks minule ka Ülle, Kaare, Liisi, Liilia, Jaanika ja Signe ning Sille.

Kohtumiseni juba pühapäeval!

Viinamakaronid ehk Pasta alla Vodka

Nii, mis te arvate, milline oli esimene reaktsioon teatele, et võiks viinaga pastat teha? Ha-ha-ha, tee muidugi. Oh, mis? Päriselt räägid või?! - umbes midagi sellist nalja, üllatuse ja uskumatuse vahepealset. Õigupoolest alguses peetigi seda naljaks, natuke hiljem suhtuti mõttesse umbusu ja kahtlusega, aga kui söök valmis sai, siis olid kõik esialgsed kahtlustavad mõtted peast pühitud :) Viin ju aurustub suures osas, samas aga jätab sellise peene maitsenüansi. Roog valmib lihtsalt ja maitseb hea. Eriti lihtsalt muidugi siis, kui kasutada poest ostetud valmis makarone. Mina valmistasin pasta ise, muidu läheb veel masin rooste :D

Vaja läheb:

• 2 inimese jagu pastat (põhiretsept 2 munaga või valmis pastat)
• tilk õli
• 1 sibul, peenelt hakitud
• 1 küüs küüslauku, riivitud
• 50 g suitsupeekonit, peenelt hakitud
• 400 g purustatud tomateid
• soola-pipart
• paar tšillihelvest
• viina, kolm pitsitäit
• 1-2 sl toorjuustu
• serveerimiseks parmesani

Kui valmistad pasta ise, alusta sellest. Vahepeal või siis pärast pastaga ühele poole saamist on paras aeg alustada kastmega. Selleks kuumuta tilk õli ja prae selles sibul klaasjaks, lisa riivitud küüslauk ja peenelt hakitud peekon. Kui peekon on pruunistunud, lisa kõrgel kuumusel pitsitäis viina. Siis lisa purustatud tomatid ja jätka kuumutamist madalal kuumusel, vajadusel lisa sorts keedetud vett, maitsesta soola ja pipraga, lisa paar tšillihelvest. Kui kaste paistab enam-vähem valmis, lisa veel pitsitäis viina ja jätka kuumutamist. Samal ajal keeda ära pasta, kurna. Lisa kastmesse lusikatäis või paar toorjuustu (võib asendada ka rõõsa koorega) ja viimane pitsitäis viina, sega toorjuustu sulamiseni ja vala siis kaste keedetud makaronidele. Tõsta taldrikutele ja naudi.

Daring Bakers: küpsisetordi trühvlid

Augustikuu Daring Bakers ülesanne oli teha trühvleid ja rangelt soovitatav oli neid teha šokolaadiga. Nagu kõik nüüd kindlasti aru saavad, pean ma häbiga tunnistama, et olen selle postitusega üsna lootusetult hiljaks jäänud... No ei olnud trühvli-tuju kui nii võib öelda. Või ei olnud šokolaadiga mässamise tuju. Või ei olnud kumbagi, sest tegelikult - kui jutt käib trühvlitest, pole ju ühte teiseta.

Lõpuks ma nad siiski valmis meisterdasin. Kahte sorti, nagu nõutud oli, kuigi kui nüüd päris aus olla, siis päris A-d ma selle ülesande eest küll ei saaks ;)

Trühvlid valmisid küpsistest, toorjuustust ja suhkrust. Katteks pähklitükkidega šokolaad, sest just seda oli parasjagu käepärast. Pähklitükid lisavad siinkohal just seda vajalikku krõmpsu, sest küpsisetort ei ole ju teatavasti väga krõbe. Aga just küpsisetorti see sisu meenutas. Kahte sorti trühvlid tulenesid erinevatest küpsistest - kasutasin kondenspiima- ja kakaomaitselisi küpsiseid (Selga).

Ära kulutasin 200 g toorjuustu (ühe "sordi" peale siis 100g). Küpsiseid kulus mõlemast pakist veidi üle poole. Kõigepealt siis purustasin küpsised, siis lisasin toasooja toorjuustu ja maitse järgi suhkrut. Segasin kõik kenasti ühtlaseks, vormisin toidukile vahel "vorstiks" ja panin järgmise päevani külmkappi.

Järgmisel päeval sulatasin 300 g šokolaadi. Siinkohal peaks ka šokolaadi tempereerima, selle toimingu juhendi võib leida siit. Lõikasin oma küpsisetordikesed ketasteks ja katsin igast küljest šokolaadiga, puistasin peale küpsisepuru, et oleks kerge heleda sisuga trühvleid tumedatest eristada ja jätsin tahkuma.

Pastakas V: Pasta seente ja sibulaga

Üle pika aja on jutujärg taas Indreku käes ja lugeda saab Pastaka viiendat osa.

Üle väga pika aja on jälle aeg käes midagi pastaka seeriasse kirjutada. Kahjuks on viimasest postitusest juba  7 kuud möödas, aga õnneks ei ole Dagris ikka veel usku minusse kaotanud.

Seoses läheneva  seeneperioodiga... alustan seda lauset uuesti. Suhteliselt soojad ilmad ja vihmad on Eestisse toonud seeneperioodi. Seda tähistades  on tänase pasta teemaks seened. Mulle on alati meeldinud seened rohke sibulaga ja veel rohkem meeldivad mulle seened rohke sibula ning pastaga. Lisaks kõigele- lihtsuses peitub ilu ehk kui veel lihtsamalt saaks pastat teha, siis oleks selle nimi riis.

Alustuseks sai tehtud kolme inimese jaoks lintnuudleid tüüpretsepti järgi.

Seejärel sukeldusin sügavkülmikusse ja leidsin värskete praetud ja külmutatud kukeseente tagant veel viimased eelmise aasta praetud kuuseriisikad, mis nüüd staaritsema hakkasid.

Kolme inimese jaoks kulus:

• 400ml praetud seenollust antud juhul kuuseriisikas
• 1 suuremat sorti sibul
• 3 küüslaugu küünt
• 1 väiksem paprika
• 400ml kohvikoort
• 50g sulatatud juustu
• Lisaks veel võid, soola, valget pipart.

Pärast seente üles sulamist hakkisin need meeldiva suurusega tükkideks. Täiesti vabalt võib seened ka täiesti ühte tükki jätta, kuid siis need ilmselt ei jagune pasta sees eriti ühtlaselt. Mõistlikult väikeste seenetükkide puhul imbuvad seened ilusti sibulamaitsega läbi ja tulemus on minu arust niimoodi veelgi parem.

Igatahes pärast liigniiskuse väljakuumutamist ja mõnigast seente pruunistamist võis lisasin seentele tükeldatud sibula ja küüslaugu.

Pärast sibula ja pehmeks ja „magusaks“ muutumist lisasin kõigele heale veel tükeldatud paprika.  Ära unusta võid lisada kui pannil olevad asjad põhja kõrbema kipuvad - hea mahlane tulemus nõuab ohvrina või sisaldust.

Kui ka paprika on muutunud pehmeks maitsestasin segu valge pipra ja soolaga. Valge pipar just sellepärast, et saada terava järelmaitsega mitte väga tulist sööki. Natukene tuleks see hetk ülesoolata, sest hiljem lisatav koor on tavaliselt mage.

Pärast maitsestamist lisasin seenesegule koore, lasin selle õrnalt keema tõusta ja segasin kastme hulka sulatatud juustu. Veel viimane maitsmine ja vajadusel soola või pipra lisamine ning suurepärane kaste ongi valmis. Keeda pasta, sega kaste pastaga kokku ja naudi soojalt.

 

Mõned korrad olen blogi kuritarvitanud, et Viljandi ja üldisemalt Eesti kaubandust kiruda. Nüüd pean aga tunnistama, et Viljandi poodidesse on ilmunud sügavkülmutatud mitmeviljakuklid. Paar minutit ahjus ja ongi pasta kõrvale väga nauditavad värsked kuklid!

Kaneelilõõts, niivõrd-kuivõrd rebitav

Vahepeal valdas erinevaid - nii kodu- kui ka välismaiseid - toidublogisid rebitava kaneelilõõtsa hullus, kui nii öelda võib. Eile jõudsin lõpuks ka mina oma elus sinna kohta, kus kaks lõõtsa ahju panin. Üks, mis pärast pildistamist juba üsna poolik oli, jäi kodustele söömiseks ja teise võtsime õhtul külakostiks kaasa - oli ju ikka 1. september ja pidi tähistama, et keegi meist sel aastal enam kooli ei lähe :P

Pärmitaina valmistasin oma, võib vist öelda, et lemmikretsepti järgi - kahekordsest kogusest saab kaks lõõtsa. Vahele loomulikult julgelt võid, suhkrut ja kaneeli. Kena piltidega juhendi kokkupanemiseks otsisin uutele tegijatele praegu välja.

Söömiseks pole vaja muud teha, kui endale sobiva suurusega tükk rebida. Sobiv suurus pole muidugi alati enda otsustada ;)