Kõrvitsast, tervenisti - juustune kõrvitsasupp ja Halloweeni kõrvits

Sõitsin täna turult läbi ja tõin ära selle kaua mõeldud kõrvitsa. Tore turutädi küsis: "Kuhu see nunnuke siis nüüd läheb?" - vot nii armas kõrvits oli.

 

Tegelikult tähelepanelikum silm märkab kindlasti ka teist kõrvitsat mu kõrvalistmel - teisest letist pärit kõrvitsaga nii hästi ei läinud, õigupoolest ei sobinud see ei söögiks ega ka halloweeni kõrvitsaks uuristamiseks. Läbi häda sai sellest siiski midagi tehtud. Igatahes siit nipp ikka tutvuda enne ostu kõrvitsaga lähemalt, mitte kodus vaadata, et siit on kuidagi ---oih, sõrm läks läbi--- pehme.

Kuna ma pole varem ühtegi kõrvitsat tuuninud, siis korraliku inimesena tegin koju jõudes ikka kiire guugeldamise ka, et kuidas see käib. Kui Martha Stewarti lehelt  selgub, et hädavajalikke tööriistu on suisa üheksa, siis ärge uskuga. Väga edukalt saab ka ainult noa ja lusikaga hakkama.

Netis on sadu ideid, mida huvitavat oma kõrvitsaga teha. Kuna see oli meil esimene, siis läksime traditsioonilist teed pidi (kuigi saladuskatte all võin öelda, et hellno kitty idee oli päris lummav, aga liigitasin selle liiga keeruliseks, äkki järgmine aasta :P)

Esimene samm: uurista enda halloweeni kõrvits lusikaga tühjaks :) Pehme osa viska minema (seemned võib röstimiseks alles jääta), kõvema osa saab edumeelselt ära süüa.

Järgmine samm: seni kuni rasket tööd tehakse, st ette joonistatud kujutust välja lõigatakse, tee supp valmis. Kuna ma poodi muskaatpähkli järele ei jõudnud, siis otsustasin teha midagi natuke teistsugust.

Juustu-kõrvitsasupp

• kõrvitsatükke, näiteks halloweeni kõrvitsa sisu
• puljongit (kastasin veiselihamaitselist)
• soola-pipart
• kuivatatud peterselli
• soovi korral tibake cayenne'i pipart
• kohvikoort, umbes 2 dl
• riivitud juustu 

 Selle jaoks võta suuremat sorti pott, pane sisse kõrvitsatükid. Vala juurde puljongit või vett (sel juhul lisa puljongikuubikud vm), nii et see peaaegu kataks kõrvitsatükid. Keeda kõrvits pehmeks, vahepeal maitsesta. Vala segu blenderisse või surista saumiksriga püreeks, siis pane pott uuesti tulele. Lisa kohvikoor, vajadusel timmi maitset. Lisa riivitud juust (ma lisasin ka veidi sulajuustu). Kui juust on sulanud, on supp valmis.

Sügis ja tervisesupp

Siin ta siis ongi - talv sügis! Ma ei tea, kuida teistega, aga minu hommikune ärkamine nõuab küll juba mõned viimased nädalad märkimisväärset pingutust. Ja see pingutus ei jää hommikuti viimaseks - ärkamine päädib veel lisaks jääkülmas hommikuõhus seismisega, mis peaks tegelikult olema koerte jalutamine, ja auto akende jääst puhtaks kraapimisega. Kõige selle jaoks on loomulikult aega loetud minutid, kuna ärkamine võtab lihtsalt niivõrd pikalt...

Olgu, sain nüüd oma rasket saatust kurta. Täpsuse huvides mainiks, et suvel mul selliseid probleeme polnud. Kas teistel on ka nii või olen mina ainuke ?

Selliseid vaateid nagu siin piltidel enam niipea ei näe. Seevastu on nüüd vaha pikad pimedad õhtud sisustada. Vaikselt juba on tekkinud tahtmine vardad kuskilt kastist välja otsida (jah, mul on paljud asjad veel kastides :)) ja midagi käesoojaks valmis kududa. Nendel hommikustel väljas seismistel kuluks ju marjaks ära :) Sügisel ja talvel tuleb küll suurem käsitöötuhin peale, suviti sellist asja ei tähelda. Mitte et ma nüüd mingi kõva kuduja (veel vähem õmbleja) olen, aga raamatu järgi suudan küll sokki ja kinnast kududa. Mütsi ka. Eelmisel aastal sain enda kontole küll siiamaani rekordarvu palmikmütse :)

Kuigi põhiraamat, mille juurde ma ikka ja jälle kudumisküsimustega pöördun, on üks iidamast-aadamast pärit käsitööraamat-õpik, mis oli juba enne minu kasutamist nii räbalaks kulutatud, et hetkel püsib see koos väikse kilekoti abiga, siis viimasel ajal on välja tulnud ka palju uusi raamatuid. Rääkides raamatutest, siis minu arust see aasta on nende suhtes küll eriti rikas olnud - just kokaraamatute. Järjest saab lugeda, et lisaks muudele tegijatele on ilmunud ja ilmub kokaraamatuid ka mitmetel blogijatel, mille üle on küll ainult rõõm.

Kusjuures sel aastal anti ju lausa välja parimate käsiraamatute edetabel. Üllataval kombel on meil lausa käsiraamatute kuu nüüd olemas (september), mina sellest igatahes varem kuulnud ei olnud (aga ma polnud ka kaneelisaiapäevast kuulnud :)). Parimaid käsiraamatud valis välja Apollo ja nende valikuga tutvusin ka mina. Lisaks käsitööraamatutele oli seal ka 4 kokaraamatut:

• „Retseptisahtel käsitöökapis“, Ragne Värk, Andra Kalda
• „Parimad kodused pirukad“, Pille Enden, Lia Virkus, Tiina Lebane
• „Suvikõrvitsatoidud salatitest magusani. 100 rooga mini“, Lia Virkus, Pille Enden
• „Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud“, Katrin Luke

Täitsa toredad raamatud kõik, inspiratsiooni mõttes on pirukaraamat küll mulle nagu rusikas silmaauku - kuna ma teen üsna tihti pirukaid, siis vahetevahel tundub küll, et no ei oska enam midagi uut teha. Pirukaraamatus on küll ideid igasuguseid, ole ainult mees naine ja proovi järgi :)

Magusasõbrana tooks ma ka mõne magusaraamatu esile - Perenaise pagariäri raamatut olen ma küll nii palju kordi sirvinud, ja nii mõndagi järgi proovinud. Kaalujälgimise seisukohast see järgiproovimine muidugi nii teretulnud pole ;)

Seoses hiljutise külmetusega, tegin kohe kahe raamatu retseptidest kokku ühe kosutava upi. Tervendava kokaraamatu (paljalt raamat mind siiski terveks ei teinud :)) gripisupist ja suvikõrvitsaraamatu tomatisest suvikõrvitsasupist sai kokku üldise nimetajaga "tervisesupp", või vähemalt niimoodi me seda kutsusime.

Vaja läheb:

• 400 g hakkliha
• õli
• 2-3 sibulat
• 2-4 küüslauguküünt
• 1 porgand
• u 1 l veiselihapuljongit
• pool sellerijuurt
• 1-2 paprikat
• 1 väiksem suvikõrvits
• 400 g värskeid tomateid või tomatikonservi
• paar peotäit riisi
• riivjuustu
• (soovi korral 150 g toorjuustu)
• maitsestamiseks soola, pipart, tšillit või cayenne'i pipart, iisopit, tüümiani, punet
• serveerimiseks rohelist sibulat või peterselli

Haki kõik koostisosad. Prae hakkliha. Aja suuremas potis õli kuumaks, lisa sibulad, küüslauk ja hauta kergelt. Lisa kõik muud komponendid, kalla peale vesi, lis maitse järgi soola, pipart ja ürte. Iisopit minul ei õnnestunud poest leida, kuigi raamatu järgi teeb see kõiksugu häid asju (nagu kõik toiduained :). Keeda umbes 15 minutit, kuni riis on pehme. Lõpuks lisa lusikahaaval toorjuust ja riivjuust. Serveeri kuumalt rohelise sibula või peterselliga.

Mina igatahes jään järgmist suve ootama, kui selliste suppide järgi üldse ei isutagi, kui lilled õitsevad ja tiigivesi on soe.... Mitte et see halb supp oleks või midagi. Väga hea supp on.

Tomati-püreesupp krutoonidega ja 2011. aasta parimad toidublogid

Tänane hommik algas eriti kenasti. Seoses tööl käimisega hakkab kohati ka vabal päeval uni enne kella ära minema. Pingutasin siiski pool tundi magada, et äratus ära oodata. Varsti kihutasin kõne- ja hääleharjutusi tegema, enne välja minemist tuli veel viimasel hetkel meelde postkasti kontrollida. Sealt vaatasid vastu - nagu ikka - arved ja seekord ka Naisteleht. Enne tunni algust ajakirja lehitsedes leidsin ka oma retsepti ja foto koos teiste blogijate omadega üles. Vahva!

Ma pean tunnistama, et ega ma tavaliselt nii usin ajakirjalugeja ei olegi, aga seekord ma teadsin juba ette, et ilmuma peaks ka Perenaine.ee portaali koostatud Eesti toidublogide edetabel.

Stabiilselt suurepärane Mari-Liisi blogi "Siit nurgast ja sealt nurgast" saavutas TOP10-s teist aastat järjest esikoha. Teisel kohal Marju oma imeilusa ja sisuka blogiga "Tassike elu topelt koorega". Palju õnne!

Minu suureks rõõmuks platseerus siinne "Sööme silmadega" blogi koos blogiga "Kokkama Ragnega" 3.-4. kohale. Pärast väikest mäluvärskendust selgus, et täpselt sama seis oli ka eelmisel aastal, selle vahega, et siis läks koht jagamisse blogiga "Ise tehtud. Hästi tehtud." Nii et ka üsna stabiilne :) Ma vist ei peagi mainima, kui väga hea meel mul on, et mu blogi sellise äramärkimise välja teenis. Suur aitäh, nii žüriile, Perenaine.ee-le kui ka teile, kallid lugejad ja kaasblogijad! Uhke tunne on teiega selles väärt nimekirjas olla :) Nüüd pole muud, kui pärast sellist ilusat päeva algust rõõmsalt tööle minna :)

2011. aasta parimad Eesti toidublogid:

1. Siit nurgast ja sealt nurgast (Mari-Liis)
2. Tassike elu topelt koorega (Marju)
3.-4. Sööme silmadega ja  Kokkama Ragnega 
5. Hea toit, parem elu (Merit)
6. Puhas rõõm (Piret)
7. Liisi blogi
8.-9. What a wonderful world (Juta) ja Mitmekesi köögis korraga (Kärt)
10.-11. Ise tehtud. Hästi tehtud (Tuuli) ja Tiramisust ja Fata Morganast (Ülle)

Lõpetuseks tänases Naistelehes minu retsept minu sulest ja pilt minu kaamerast - õhtusöögiks passib praeguste ilmadega hästi üks värvikas soojendav tomati-püreesupp südamekujuliste krutoonidega.

Kahele kuni kolmele:

• oliiviõli
• 1 sibul
• 3 küüslauguküünt
• 1 punane paprika
• 400g purustatud tomateid
• 250 ml tomatipüreed
• 2 dl kanapuljongit
• 1 dl vahukoort
• soola, pipart
• kuivatatud basiilikut, punet, tüümiani
• näpuotsatäis tšillihelbeid (kes soovib teravamat maitset)

Peale:

• 2-3 viilu saia, sepikut või leiba

Haki sibul ja küüslauk. Kuumuta poti põhjas õli, lisa sibula- ja küüslaugutükid ja kuumuta, kuni sibul muutub klaasjaks. Puhasta ja lõika paprika viiludeks. Lisa sibulatükkidele, hauta pehmemaks. Lisa tomatipüree ja purustatud tomatite konserv. Vala juurde ka kanapuljong. Maitsesta soola, pipra ja ürtidega. Soovi korral lisa veidike tšillihelbeid. Keeda madalal kuumusel kaane all umbes 15 minutit, siis eemalda tulelt ja püreesta supp saumiksriga. Lisa rõõsk koor ja sega läbi. Kui soovid vedelamat suppi, lisa veel koort või puljongit. Vajadusl maitsesta veel.

Krutoonide jaoks lõika saia- või leivaviiludest piparkoogi- või küpsisevormiga väikesed südamekesed. Rösti neid kuival pannil mõlemalt poolt. Lisa supile vahetult enne serveerimist koos basiilikulehega.

Retsept ilmus 10.02.2012 Naistelehes.

Kikerhernesupp suvikõrvitsaga

Esimene mõte Eestisse tagasi jõudes oli, et küll teil on siin küllllm! Praeguseks on juba ka minul endal siin külm ;) Seega suurepärane aeg igasugusteks hautisteks, suppideks ja pajaroogadeks.

Vahepeal tegin omamoodi algust ka prantsuskeele õppimisega. Nimelt olen juba mõned retseptid oma uutest raamatutest Google Translate abiga ära tõlkinud. Ja päris lahe on - eriti kuulata, kuidas Google Translate neid prantsuskeelseid lauseid ette loeb ja kõik tundub täiesti arusaamatu, aga samas ka päris kihvt. Noh, nii kihvt, et tahaks ise ka osata... natukenegi :)

Hetkel ma juba osad sõnad viin oma tähendusega kokku, aga välja hääldamisega ma parem ei hakka teistele naerukrampe tekitama. Ja olgu öeldud, et tavaliselt ma niimoodi raamatutesse ei sodi ;)

Õnneks seda muret blogis pole - supp kannab raamatus nime soupe froide aux pois chiches ehk siis külm supp kikerhernestega. Ma ennast külmast heidutada ei lasknud ja tegin ikka sooja supi ;) Kusjuures, raamatu järgi annab serveerida ka salatina. Minu supp tuli igatahes omajagu vürtsikas, aga eks see ole igaühe enda teha.

4 sööjale:

• 400g konserveeritud kikerherneid
• 2 paprikat, nt punane ja roheline
• 1 suvikõrvits
• 1 sibul
• 2 küüslauguküünt
• 1 loorberileht
• pool purki (400g) purustatud tomateid
• 1 tl koriantrit
• kurkumi, tšillipulbrit, soola
• oliivõli

Punasta paprika, lõika kuubikuteks. Nõruta kikerherned. Lõika ka suvikõrvits kuubikuteks. Koori sibul ja küüslauk ning haki peenelt.

Kuumuta potis õli. Lisa hakitud sibul ka küüslauk, kuumuta segades umbes 2 minutit. Lisa tomatikonserv, suvikõrvitsa- ja paprikatükid, loorberileht ja kõik teised maitseained. Lisa 750 ml vett, kuumuta keemiseni ning lase siis 15 minutit madalal kuumusel keeda.

Lõpuks lisa kikerherned, keeda veel 5 minutit ja ongi valmis. Serveeri soojalt või külmalt.

Mugandatud raamatust Cuisine Petit Prix.

Puravikusupp punase veiniga

Kuigi ma ise pole palju metsa seenele jõudnud, siis mu ema on küll. Minu tööks on siis jäänud nende seentega midagi ette võtta. Ma siis panin neid nii sügavkülma kui ka marineerituna purki, proovisin ka hapendamist ning loomulikult läksid osad kohe söömiseks.

Tuli välja, et ikkagi on hea, kui mõned tühjad purgid kuskile varutud on - tavaliselt olen just mina see, kes need kõik julmalt minema viskab, et need ette ei jääks ;) Purkidega on veel see tüütu asi, et neilt peab ju silte maha kraapima. Pole just väga kena saada nt moosipurki, mis väidab, et sees on tegelikult seeneseljanka. Minu arust on seda parim teha, kui jätta purgid enne mõneks ajaks sooja vette likku. Sellisel juhul koorduvad sildid tavaliselt üsna lihtsalt maha. Ja siis saab purke kaunistama panna hoopis kenamad sildid. Et järgmise aasta sildistamist kergemaks teha, on parem silte mitte kleepida, vaid paelaga ümber purgi siduda :)

Puravikkudega oli kaks varianti - kas teha puravikuravioole või suppi. Olgu öeldud, et püreesupid meeldivad mulle väga, samas ega pasta mulle vähem ei meeldi :D Läksime siiski lihtsama vastupanu teed ja valmis supp, punase veiniga. Retsept on üldjoontes pärit Nami-namist. Kuigi supp on maitsev, siis väga kuumalt siiski sööma hakata ei tasu nagu retseptis õpetati, kõrvetab keele ära ;)

Vaja läheb (kahele kuni neljale):

• 200 g puravikke, läbi kuumutatult
• 20-30 g võid
• 1 väike sibul, rõngasteks lõigatud
• 1 küüs küüslauku, peenelt riivitud
• soovi korral ~60 g suitsusinki, ribadeks lõigatud
• 5+1 dl vett
• 1,5 kanamaitselist puljongikuubikut
• 2,5 sl jahu
• 2 dl kohvikoort (või vahukoort)
• 0,5 dl punast veini
• 1 sl sojakastet
• soola, pipart
• pealeraputamiseks parmesani

Kõigepealt rebi puravikud väiksemateks tükkideks ja kuumuta pannil või potis kuni niiskuse eraldumiseni. Lisa või, hakitud sibulad, peenelt riivitud küüslauguküüs, hauta mõõdukal kuumusel. Siis lisa singiribad, pruunista kergelt. Lisa pool 5 detsiliitrist veest ja püreesta siis seened, sibula- ja singiribad. Lisa ülejäänud vesi - 1 dl jäta alles ja sega jahuga. Lisa ka puljongikuubikud. Kuumuta suppi kuni keemiseni ja lisa siis jahu, mis on segatud 1 dl veega. Sega ja kuumuta uuesti keemiseni. Lisa koor, vein ja sojakaste. Maitsesta ning keeda siis suppi keskmisel kuumusel, kuni see pakseneb.

Serveeri peale riivitud parmesani ja värskelt purustatud pipraga. Juurde sobib hästi mõni maitsev kukkel või saiaviil.

Soe supisoovitus: tomatisupp ja selle tummisem verisoon

Kui vahepeal tundus ilma järgi, et kevad hakkab tulema, siis täna õhtul koeraga väljas käies sai see ekslik arvamus kindlalt ümber lükatud. Tomatisupp ja selle tummisem versioon sobib hästi praeguseid külmi õhtuid soojendama.

Tomatisupi retsept

Kartuli-porru püreesupp

Lund sajab ja väljas on peaaegu terve miinuskraad. Sobilik ilm üheks lihtsaks supiks ?

• 2 suurt porrut
• 4-5 keskmist kartulit
• 1-2 sibulat
• 50 g võid
• köögiviljapuljongit
• 4 dl piima või kohvikoort
• soovi korral sulatatud juustu (pool pakki maitserohelisega Merevaiku nt)
• serveerimiseks maitserohelist, salaamiviile

Puhasta porru ja lõika valge osa väiksemateks tükkideks. Koori ja tükelda kartulid. Haki ka sibulad. Sulata poti põhjas umbes 50 grammi võid ja kuumuta sibulatükke. Lisa porru- ja kartulitükid ning vala peale nii palju puljongit, et kõik oleks vedelikuga kaetud. Keeda, kuni kartul on pehme, siis eemalda tulelt ning püreesta saumikseriga. Lisa kohvikoor, soovi korral ka juust, vajadusel maitsesta veel. Serveeri kas maitserohelise või näiteks kergelt pannil pruunistatud salaamiviiludega.

Paprikasupp

Sügis (vahepeal ütleks lausa, et talv) on nüüdseks korralikult kohale jõudnud, esimesed lumed on ära olnud. Seega on õige aeg korralikeks suppideks, pajaroogadeks, vormideks ja muudeks sellisteks (südant)soojendavateks roogadeks - suppi süües hakkab mingil põhjusel küll alati väga soe.

See paprikasupp on tõeliselt lihtsalt ja kiirelt valmistatav, selline laisa inimese supp ;) Vajab vaid üsna kerget hakkimistööd, mida ei pea väga tõsiselt võtma, sest lõpuks püreestatakse kõik nagunii saumikseriga. Et aga vältida seda ohtu, et keegi saab endale kogemata terve küüslauguküüne, võiks küüslaugu siiski riivida või peeneks hakkida - rohkem maitset ka :)

Neile, kes ilma lihata toidust suurt ei pea, võib kõrvale praadida näiteks hakkliha, mida siis igaüks saab vastavalt soovile enda supile lisada.

• 2-3 suurt paprikat
• 2 keskmise suurusega sibulat
• 400 g purustatud tomati konservi
• 2-3 küünt küüslauku
• köögivilja- või kanapuljongit
• 1 sl oliivõli
• maitsetamiseks soola-pipart, punet, tüümiani, basiilikut

Puhasta paprikad seemnetest. Tükelda paprikad ja sibulad, suurt vaeva korraliku peenekshakkimisega pole tarvis näha. Riivi küüslauguküüned. Kuumuta sibularõngaid veidi poti põhjal õlis, lisa küüslauk, paprikatükid ja tomatikonservi sisu. Vala peale nii palju puljongit, et kõik oleks kaetud. Maitsesta. Keeda kuni paprikad on pehmed, siis eemalda tulelt ja püreesta saumikseriga.

Vajadusel lisa veel puljongit, et saavutada sobiv vedeluse aste. Muidu aga serveeri koos natukese juustu ja/või tüümiani- või basiilikuoksaga, kõrvale sobib hästi krõmpsu koorikuga nisuleib.

Tomatisupp

Kui ilmad on juba kergelt öeldes vastikuks läinud ja (mul) toas enam praktiliselt valgeks ei lähegi, siis on õige aeg suppi teha - ilusat punast tomatisuppi. Tegu on minu juba pikaajalise lemmikuga, see tähendab, et olen seda juba korduvalt ja korduvalt valmistanud ja peaks varsti jälle tegema, tomatikonserv on juba ootamas.
Selliste toitudega aga läheb pahatihti nii, et koguste jälgimisega enam keegi väga ei tegele, aga pole ka vaja, sest supp on kogu aeg maitsev välja kukkunud, mis sellest, et sisse lähevad iga kord just täpselt need asjad, mida parasjagu kodus leida on: lihakraamist näiteks kas kanafilletükid, (suitsu)vorst või hakkliha, lisada võib türgi ube, eriti tummise supi saab, kui lisada makarone. Vähema puljongiga saab maitsva pajaroa. Varieerimisvõimalusi seega jätkub!

Põhiretsept:

• 1 konserv purustatud tomateid (400g)
• u 3 dl kanapuljongit (sobib ka mõni muu)
• lihakraami - kanafileed, hakkliha, vorsti
• 1 suur sibul
• 2-3 küüslauguküünt
• õli
• soola-pipart
• kuivatatud basiilikut ja punet
• riivjuustu
• lisaks nt noori türgi ube, peotäis-paar makarone

Haki sibul, riivi küüslauk ja kuumuta neid poti põhjas natukeses õlis koos kana või hakklihaga (vorstitükid võid lisada hiljem). Lisa tomatikonserv ja mõne aja pärast ka puljong. Olenevalt sellest, kui paksu suppi soovid, lisa keemise käigus vajadusel veel puljongit. Maitsesta soola-pipra ning basiiliku ja punega. Kui soovid, oleks nüüd õige aeg lisada ka makaronid. Keeda madalal kuumusel kaane all kuni 30 minutit. Enne sööma hakkamist lisa supile riivjuustu, riputa kas ainult peale kaunistuseks või sulata lausa suppi sisse - olenevalt, kui juustust suppi soovid.

Juustune kana-kartulisupp

Vahepeal läksid ilmad külmaks ja sai tehtud sellist suppi. Ega praegugi ilmateadet vaadates midagi head loota ei ole, nii et...

• 1 kanafilee
• 4 väiksemat kartulit
• 1 porgand
• 1 väike punane paprika
• 1 kanapuljongikuubik
• 3 dl vett
• 0,5 tl soola
• 0,5 tl musta pipart
• 2 tl jahu
• 3,5 dl piima
• 200 g riivjuustu

Lõika kanafilee sobiva suurusega tükkideks, maitsesta meeldivate maitseainetega ning pruunista.
Pane tükeldatud kartul vee ja puljongikuubikuga potti, kuumuta keemiseni. Lisa tükeldatud porgand ja hakitud paprika. Keeda, kuni kartul on pehme. Maitsesta soola ja pipraga. Sega piim ja jahu ning lisa see segu pidevalt segades supile, kuni supp pakseneb. Sega juurde riivjuust ja kanatükid.