Daring Bakers: povitica

Daring Bakeri väljakutsetega on viimasel ajal läinud nagu te kõik ise näinud olete :P Eelmise kuu väljakutseks olid croissantid, mida ma isegi tegin, aga postituseni ei jõudnudki. See kuu aga olen usinam ja postitan lausa õigel kuupäeval.

Oktoobrikuu väljakutseks oli povitica. Väljakutset võõrustas Jenni blogist The Gingered Whisk. Povitica on tüüpiline Ida-Euroopa pühadeks küpsetatav magus sai, mis on nii silmale ilus vaadata kui ka mõnus süüa. Oma siiru-viirulise läbilõike ja pehme pärmitainaga, mis on läbi põimitud magus-mahlase pähklitäidisega, on see tõeline maiuspala. Üsna töömahukas maiuspala küll, aga see siiski.

Tüüpiliselt on täidiseks Kreeka pähklid, aga see on koht, kus võib fantaasial vabalt lennata lasta - katsetada võib näitaks õuna-kaneeli täidisega või toorjuustuga. Pähkline kerge kakao ja kaneeli nüansiga täidis sobis mulle väga hästi, nii et nii ta jäigi :)

Kahe pätsi jaoks läheb vaja:

Tainas:

• 25 g värsket pärmi
• 60 ml sooja vett
• 240 ml piima
• 85 g suhkrut
• 1,5 tl soola
• 2 suurt muna
• 65 g võid, sulatatud
• ~550 g jahu

Täidis:

• 560 g Kreeka pähkleid, purustatud
• 120 ml piima
• 115 g võid
• 1 suur muna
• 0,5 tl vanilliekstrakti
• 225 g suhkrut
• 0,5 tl kakaod
• 0,5 tl kaneeli

Määrimiseks:

• 100 ml kanget kohvi
• 2 tl suhkrut
• 1 tl võid

Segasin omavahel vee ja piima ning soojendasin segu väikses potis kuni vedelik oli käesoe. Sulatasin vee-piimasegus pärmi, lisa suhkru ja soola ning segasin kuni suhkur oli sulanud. Kloppisin sisse munad, lisasin sulavõi. Hakkasin lisama jahu - kõigepealt pool, seejärel vähehaaval ülejäänu. Kui tainas moodustas juba enam-vähem palli (ei olnud liiga vedel), võtsin selle kausist välja ja jätkasin sõtkumist jahusel pinnal, ikka vajadusel jahu juurde pannes. Jahust olenevalt võib seda kuluda vähem või rohkem.

Kui tainas valmis ja enam käte külge ei jäänud, vormisin selle palliks ja lõikasin siis võrdselt pooleks. Üks tainatükk peaks kaaluma rohkem kui 500 grammi. Vormisin mõlemad tükid omakorda pallideks ja panin kerkima. Kergitamiseks meeldib mulle kasutada puhtaid (mitte sama kauss, kus tainast segasin) kergelt õlitatud kausse - panen tilga õli kausi põhja ja keerutan siis seal sees tainapalli. Niimoodi tuleb tainas pärast kerkimist suurepäraselt kausist välja ja ei ole vaja kausi küljest midagi rohkem kraapida ;)

Siis jätsin taina 1,5-2 tunniks rätiku alla kerkima, seni käisin poes ja tõin pähkleid.

Täidise jaoks purusta kõigepealt pähklid. Mina tegin seda lihahaamri abiga läbi kilekoti. Kes soovib peenemat pähklipuru, soovitan kasutada köögikombaini. Panin piima väiksesse potti, kohe sinna juurde lisasin või ja panin segu tulele, kuni piim keema läks - selleks ajaks on ka või otseloomulikult sulanud :) Vahepeal lisasin pähklitele pool lusikatäit kakaod ja teist sama palju kaneeli, ja muidugi ka suhkru. Kui piim valmis, valasin selle pähklitele peale ja segasin, kuni suhkur ära sulas. Siis kloppisin sisse ühe muna ja viisin segu rõdule jahtuma.

Nüüd tuli huvitavam osa. Kõigepealt katsin laua puhta linaga, mille mustaks saamisest väga kahju poleks. Tegelikult oleksin ma selle lina pidanud võtma juba siis, kui ma kunagi struudlit tegin ;) Igatahes - lina puistasin kergelt jahuga üle ja võiski alata.

Kui mõlemad tainaportsud olid julgelt kahekordseks kerkinud, võtsin neist ühe. Kummutasin lauale (seesama linaga kaetud laud ikka). Vormisin ühtlaseks palliks, siis väikese ristküliku kujuliseks. Edasi toimus töö tainarulliga, mille eesmärk oli ristkülik u 30x25 cm suuruseks venitada. Järgmisena koostöös rulli ja kätega venitasin tainast aina suuremaks. Eesmärgiks peaks olema nii õhuke tainakiht, et läbi selle näeks aluslina tooni või mustrit. Samas on oluline kogu aeg kindel olla, et tainas ikka lina küljest kenasti lahti tuleb - minul sellega probleeme ei olnud, sellepärast mõtlesingi, et oleksin ka selle ammuse struudliteo ajal juba lina kasutusse võtma pidanud.

Kui tainas oli peaaegu laua suuruseks venitatud, siis sai jätkata täidise peale kandmisega. Siinkohal peaks mainima, et pole vaja tainast ilusaks ristkülikuks venitada, las see tuleb nagu tuleb ;) Üsna ebamäärase kujuga st.

Määrisin umbes pool täidisest tainale. See oli nüüd see koht, kui hakkas määrama pähklitükkide suurus - nimelt suuremate tükkidega täidisega on tainast raskem ühtlaselt katta. Siis rullisin taina pikemast otsast kokku ja panin võitatud keeksivormi kerkima. Rulli peaks vormi panema U tähe kujuliselt, nii et mõlemad U otsad on veel sisse keeratud - see tagab tüüpilise struktuuri, kui saia lõpuks lõikama hakata.

Siis tuli täpselt sama asja teha ka teise osa tainaga. Siis panin mõlemad 15 minutiks kergelt soojendatud ahju kerkima, lihtsalt toas oleks sellega lihtsalt palju rohkem aega läinud. Enne ahju panemist määrisin saiu kange kohvi, suhkru ja või seguga.

Saiu peaks küpsetama 15 minutit 180 kraadi juures ning seejärel alandama kuumust 150 kraadini ja küpsetama veel 45 minutit. Pärast küpsetamist oleks hea lasta saiadel pool tunnikest restil jahtuda.

Söömiseks lõika sai sakilise noaga viiludeks. Hõlpsamaks lõikamiseks soovitatakse keerata sai teisipidi - pealmine pool allapoole. Kõige maitsvam on muidugi veel ahjusoojana, aga ka järgmisel päeval kas röstituna või ilma, peale võib veel määrida õhukese kihi võid.

Daring Bakers: küpsisetordi trühvlid

Augustikuu Daring Bakers ülesanne oli teha trühvleid ja rangelt soovitatav oli neid teha šokolaadiga. Nagu kõik nüüd kindlasti aru saavad, pean ma häbiga tunnistama, et olen selle postitusega üsna lootusetult hiljaks jäänud... No ei olnud trühvli-tuju kui nii võib öelda. Või ei olnud šokolaadiga mässamise tuju. Või ei olnud kumbagi, sest tegelikult - kui jutt käib trühvlitest, pole ju ühte teiseta.

Lõpuks ma nad siiski valmis meisterdasin. Kahte sorti, nagu nõutud oli, kuigi kui nüüd päris aus olla, siis päris A-d ma selle ülesande eest küll ei saaks ;)

Trühvlid valmisid küpsistest, toorjuustust ja suhkrust. Katteks pähklitükkidega šokolaad, sest just seda oli parasjagu käepärast. Pähklitükid lisavad siinkohal just seda vajalikku krõmpsu, sest küpsisetort ei ole ju teatavasti väga krõbe. Aga just küpsisetorti see sisu meenutas. Kahte sorti trühvlid tulenesid erinevatest küpsistest - kasutasin kondenspiima- ja kakaomaitselisi küpsiseid (Selga).

Ära kulutasin 200 g toorjuustu (ühe "sordi" peale siis 100g). Küpsiseid kulus mõlemast pakist veidi üle poole. Kõigepealt siis purustasin küpsised, siis lisasin toasooja toorjuustu ja maitse järgi suhkrut. Segasin kõik kenasti ühtlaseks, vormisin toidukile vahel "vorstiks" ja panin järgmise päevani külmkappi.

Järgmisel päeval sulatasin 300 g šokolaadi. Siinkohal peaks ka šokolaadi tempereerima, selle toimingu juhendi võib leida siit. Lõikasin oma küpsisetordikesed ketasteks ja katsin igast küljest šokolaadiga, puistasin peale küpsisepuru, et oleks kerge heleda sisuga trühvleid tumedatest eristada ja jätsin tahkuma.

Daring Bakers: fraisier

Ei tea, kuidas 27. juuli minust küll nii märkamatult mööda läks, aga õigel ajal jäi see postitus igatahes tegemata. Kook ise valmis tegelikult juba ammu - mu sünnipäevaks, nii et nüüd on küll päramine aeg vana võlg tasa teha, sest täna on juba 1. august ja kuna viimastest väljakutsetest pole ma niikuinii osa võtnud.

Juulikuu väljakutset võõrustas Jana blogist Cherry Tea Cakes, tema retsept oli indpireeritud Elisabeth M. Prueitt'i ja Chad Robertson'i kokaraaamatust Tartine. Väljakutseks oli niisiis valmistada üks fresh fraisier. Mis see eesti keeles olema peaks, seda ma ei teagi :) Igatahes külalised tunnistasid mu oma koogi paremaks ;)

Kõigepealt valmistasin koogipõhja. Selleks läks vaja:

• 155 g jahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 170 g suhkrut
• 1/2 tl soola
• 60 ml taimeõli
• 3 suurt munakollast
• 95 ml vett
• 1 tl vanilliekstrakti
• 3/4 tl riivitud sidrunikoort
• 5 suurt munavalget

Panin ahju 160 kraadini eelsoojenema. Katsin 24 cm diameetriga lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaberiga. Siis asusin tainast tegema. Selleks segasin kõigepealt omavahel kuivained - jahu, küpsetuspulbri ja soola. Teises kausis segasin põhjalikult õli, munakollased, vee, vanilliekstrakti ja riivitud sidrunikoore. Lisasin siis kuivained ja segasin korralikult läbi, et saada ühtlane segu. Järgmises kausis vahustasin suhkruga munavalged tugevaks vahuks. 1/3 munavalgevahust segasin kohe taina sisse, siis õrnalt ülejäänud munavalgevahu. Valasin taina vormi ja küpstasin, kuni põhja torgatud puutikk tuli puhtana välja (45-55 min). Enne koogiga jätkamist lasin põhjal täielikult jahtuda.

Seni valmistasin kondiitrikreemi. Vaja läks:

• 250 ml piima
• 1/2 tl vanilliekstrakti
• 1/8 tl soola
• 1 sl maisitärklist
• 55 g suhkrut
• 1 suur muna
• 30 g võid
• 4 g želatiini
• 1/2 tl vett
• 250 ml vahukoort

Kuumutasin piima, millele lisasin vanilliekstrakti ja soola, paksupõhjalises potis kuni keemiseni. Seni segasin kausis suhkru ja maisitärklise, lisasid muna ja segasin ühtlaseks. Kui piim sai valmis, valasin selle peene nirena munasegule, ise kogu aeg segades. Valasin kogu segu potti tagasi ja jätkasin kuumutamist, kuni kreem paksenes. Valmis kreemi surusin läbi sõela, et vältida võimalike tükkide olemasolu. Lasin siis u 10 min jahtuda ja segasin sisse tükkideks lõigatud või. Jätsin jahtuma.

Želatiini lisamiseks panin selle kõigepealt külma vette paisuma. Kuumutasin väikest osa kreemist (60 ml) veevannil, kuumale kreemile lisasin želatiini ja segasin ühtlaseks. Segasin ülejäänud kreemi sekka. Nüüd vahustasin vahukoore ja segasin õrnalt kreemi sisse.

Koogipõhjade immutamiseks oli vaja suhkrusiirupit, mille valmistamiseks oli vaja kuumutada 1 osa suhkrut ja üks osa vett kuni paksenemiseni.

Koogi kokku panemiseks sai koogipõhi kaheks kettaks lõigatud ja hoolikalt siirupiga immutatud.

Üks ketas läks serveerimistaldrikule valmis, selle ümber lahtikäiva vormi servaosa, mis oli toidukilega kaetud. Vormi serva sättisin pooleks lõigatud maasikad (kokku u 1 kg), lisaks läksid maasikad ka keskele. Peale kondiitrikreem ja siis teine kiht koogipõhjast. Ja nii siis külma tahenemist ootama.

Daring Bakers: munavalgevahu täidisega kringel

Märtsi Daring Bakers väljakutseks oli Yeasted Meringue Coffee Cake, põhimõtteliselt tegu pärmitainast kringliga (tundub, et suurem osa inimesi kardab pärmitainaküpsetisi vms ;), mille teeb eriliseks see, et täidiseks läheb lisaks muule heale ja paremale ka munavalgevaht. Kui nüüd võiks arvata, et pärast on kringli vahel krõmpsuv besee, siis see arvamus on ekslil. Munavalgevaht nö sulab tainasse, andes sellele magusama maitse ning muutes tulemuse mahlasemaks.

Seekordse teema "andsid ette" Ria blogist Ria’s Collection and Jamie blogist Life’s a Feast. Retsept on leitud Jamie isa 1970ndatel kogutud retseptide hulgast - käsikirjaline, koltunud paberil, juures ei mingit kuupäeva ega ka allikat. Järele proovimisel selgus, et tegu on väärt retseptiga, millega pean nõustuma. Ei tea, kas oli lihtsalt hea pärmitainapäev, aga see tainas oli lihtsalt suurepäraselt töödeldav ;)

Valmistasin taina umbes 2 korda väiksematest kogustest:

• 0,9 dl piima
• 0,3 dl vett
• 15 g värsket pärmi
• 3 sl suhkrut
• 0,5 tl soola
• 70 g võid
• 1 muna
• 5-6 dl jahu (u 3 tassi)

Täidisesse:

• 2 munavalget
• soola
• 0,5 tl vanillisuhkrut
• 1 dl suhkrut
• 2 dl jämedalt hakitud pistaatsipähkleid
• 100 g hakitud šokolaadi

Sega omavahel piim ja vesi ning lase segul pliidil soojeneda, lisa sooja piima sisse võitükid ja sulata. Lisa suhkur, sool ja pärm. Sega kuni pärm on sulanud. Lisa kõigepealt pool jahust, sega ühtlaseks. Klopi sisse muna, seejärel lisa ülejäänud jahu. Sõtku tainast jahusel pinnal kästisi 5-10 minutit, kuni see on mõnusalt elastne ega jää käte külge kinni. Ma pean ütlema, et see oli üks parimaid tainaid, millega ma tegelenud olen, see ei jäänud põhimõtteliselt algusest peale käte külge kinni ja nii kuni lõpuni. Tõsiselt mõnus oli selle tainaga toimetada! Edasi vormi tainas palliks ja pane õlitatud suurde nõusse kerkima, nõu kata rätikuga. Lase tainal kahekordseks kerkida.

Kui tainas on kerkinud, valmista kõigepealt ette täidis. Vahusta munavalged soola ja suhkrutega. Haki šokolaad ja pähklid. Siis kummuta tainas jahusele lauale. Sõtku läbi ja rulli ristkülikuks. Kuna mul siin otseloomulikult tainarulli pole, siis tuli käepärasemate asjadega läbi ajada ;)

Kata tainas munavalgevahuga, millele puista peale šokolaadi- ja pähklitükid. Keera tainas pikemast otsast ettevaatlikult rulli, ühenduskoht jäta rulli alla. Tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja moodusta tainarullist rõngas.

Lõika terava noa või köögikääridega rõnga sisse sälgud ja jäta veel pooleks tunniks kuni tunniks kerkima. Pane ahi 180 kraadini soojenema. Enne ahju panemist pintselda rõngas üle lahtiklopitud munaga.

Küpseta umbes pool tundi, kuni kringel on pealt kuldpruun ja peale koputades kumiseb vastu.

Lase natuke jahtuda ja serveeri näiteks tuhksuhkruga üle puistatult tee või kohvi kõrvale.

Daring Bakers: panna cotta ja florentiinid

Ilmselt tuleb nüüd Daring Bakers postitustesse väike paus, sest kohalikud kokkamistingimused ei ole just parimate killast, eriti just kõiksugu vajaliku atribuutika poolest. Ka see postitus jääb ilmselt lühikeseks, sest mu arvuti andis täna otsad - või vähemalt osa sellest. Nimelt hommikul arvutit lahti tehes vaatas mulle vastu ebatavaliselt roosa pilt, mis mõne hetke pärast muutus päris mustaks. Igasugused jamad arvutiga peavad ikka kodust kaugel juhtuma vist.... :(

Ehk siis... Väljakutse teema valis Mallory blogist A Sofa in the Kitchen - teemaks oli seekorda teha panna cottat florentiinidega. Panna cottat pidi tegema Giada De Laurentiis retsepti järgi. Retsepte ja tegemisjuhiseid saab täpsemalt vaadata SIIT.

Tegin triibulised tarretised, alumine kiht on kohvitarretis amarettoga - tasakaalustab hästi panna cotta magusat maitset. Florentiine tegin tegelikult kahesuguseid - ühed etteantud retsepti järgi, ühed mandlilaastudest (mandlilaastud + suhkur + muna), šokolaadiga kattes oleksid need kindlasti veel maitsvamad saanud :)

In English

I guess it will be my last DB post for a couple of months since I'm away from home to do my practice. So for 3 months I switched Tartu and Estonia for Sofia and Bulgaria, and unfortunately our kitchen over here lacks some equipment - so it depends on the challenge actually ;)

Current post will be very quick, as today morning my laptop stopped working properly. I guess all bad things have to happen far from home :(

Anyway - the February 2011 Daring Bakers’ challenge was hosted by Mallory from A Sofa in the Kitchen. She chose to challenge everyone to make Panna Cotta from a Giada De Laurentiis recipe and Nestle Florentine Cookies. Lucky for me, I had been wanting to make panna cotta for some time ;)

I made a layered dessert using the Giada's vanilla panna cotta and coffe jelly recipes as given, but to add a little twist I added some amaretto to the coffe jelly. It completed the panna cotta perfectly. I also made two types of florentine cookies: one with the given Nestle recipe and the other batch I made with slivered almonds. No chocolate this time ;)

Daring Bakers: Biscuit Joconde Entremet

Jaanuari Daring Bakers väljakutset võõrustas Astheroshe blogist Accro (prantsuse keeles 'sõltuvuses'), kes valis teemaks Biscuit Joconde Impreme / Entremet.

Eeee? Misasi?!

Joconde imprime, mis peaks olema prantsuskeelne termin, on dekoratiivne kujutis, mis on küpsetatud õhulise biskviitkoogi sisse, mis annab efektse ja elegantse välimuse erinevatele magustoitudele ja tortidele, mida tehakse rõngasvormides. Joconde tainas küpseb mahlaseks ja painduvaks, mis on oluline omadus, kui küpsetist on tarvis niimoodi vormida. Küpsetamisel on vaja olla väga tähelepanelik, et vältida üle- või alaküpsetamist: esimesel juhul on lõpptulemus kuiv ja praguneb või murdub kergesti, teisel juhul võib tulemus aluse külge kleepuda.

Joconde imprime on välisvooderduseks Entremet magustoidul. Veel üks võõrsõna, eksole.

Kui siiamaani on iga kuu teema olnud midagi üsna lihtsat ja tavalist, siis nüüd ei saanud ma esimese hooga arugi, millega tegu peas olema (mis oleks eestikeelne vaste?). Aga eile, 26. jaanuaril, päev enne esitamise tähtaega võtsin ennast ikkagi kokku ja tegin asja ära. Tähtajad on ühed suurepärased asjad küll, ilma nendeta ei saaks ma vist midagi kunagi tehtud ;) Pealegi, selliste ülesannete pärast ma ju üldse DB-ga liitusingi.

Tegelikult ei olnud midagi kaelamurdvat, kuigi mu muster joconde peal jätab küll soovida ja ausalt öeldes päris kõvasti soovida ;) Aga lähme retsepti juurde.

Kõigepealt tegin mustrilise joconde jaoks segu, millega mustri joonistama pidin. Kõige lihtsam variant värvimiseks oli kakao. Vaja läks (tegin pool kogust ja ikka jäi järgi ;)):

• 100 g võid
• 100 g tuhksuhkrut
• 100 g munavalgeid (3 suurt muna umbes)
• 85 g jahu (sh 1 sl maisitärklist)
• 30 g kakaod

Kõigepealt vahustasin toasooja või suhkruga, lisasin munavalged ja siis omavahel segatud jahu ja kakao. Segasin ühtlaseks, täitsin sellega tordipritsi ja joonistasin ahjuplaadil küpsetuspaberile mustri (ideaalis võiks mustri teha silikonmatile). Mustri viisin koos plaadiga rõdule, oli sobiv ilm kaheksa miinuskraadiga, nii et sain oma kunstiteose ilusasti ära külmutada (sügavkülma poleks ahjuplaat nii ehk naa mahtunud ;)

Vahepeal tegin joconde taina. Selleks oli tarvis:

• 85 g mandlijahu
• 75 g tuhksuhkrut
• 25 g jahu (sh 1 tl maisitärklist)
• 3 muna
• 3 munavalget (90g)
• 2,5 tl suhkrut
• 2 sl sulavõid

Jahvatasin mandlid. Vahustasin munavalged suhkruga kõvaks vahuks. Segasin omavahel saadud mandlijahu, jahu, maisitärklise, tuhksuhkru, seejärel kloppisin ükshaaval sisse munad. Kui segu oli ühtlane, lisasin umbes 1/3 munavalgevahust, mikserdasin läbi. Seejärel segasin ettevaatlikult sisse ülejäänud munavahu ning siis sulavõi.

Kui muster on ära külmunud, kata see joconde tainaga ning küpseta 250-kraadises ahjus umbes 15 minutit, joconde peab olema vetruv, kui sellele vajutada. Jahuta ning kummuta põhi siis tuhksuhkruga kaetud pinnale - muster peaks nüüd ilusti näha olema.

Koogi kokkupanemiseks võtsin väikse, 20 cm diameetriga lahtikäiva koogivormi. Katsin servad küpsetuspaberiga. Lõikasin oma biskviitpõhjast sobivad ribad ning ääristasin nendega vormi servad, seejärel ka põhja, lõikasin välja vahepealse kihi. Piltidel oleks siinkohal kindlasti oluline illustratiivne väärtus, aga väljas oli selleks ajaks juba piisavalt pimedaks läinud, et korralikke pilte poleks enam nagunii saanud (keda huvitab, saab vaadata DB jaanuarikuu juhendit, link on üleval).

Täidiseks valmistasin midagi üsna tavapärast- vahukoore-kohupiimakreem, millest tuli 2 eri maitsega kihti:

• 400 g kohupiima
• 2 dl vahukoort
• 2 tl vanillisuhkrut
• ühele kihile maasikamoosi
• teisele kihile lahustuva kohvi pulbrit

Immutasin põhja ja servi kergelt amaretto-kohvi seguga ning valasin sisse esimese kihi (maasikas), panin selle peale ühe kihi biskviiti, valasin peale kohvimaitselise kreemi. Seejärel panin koogi külma järgmist päeva ootama.

Enne serveerimist võtsin koogi vormist välja, kaunistasin purustatud kakaotuumadega ning füüsalitega.

In English

The January 2011 Daring Bakers’ challenge was hosted by Astheroshe of the blog accro. She chose to challenge everyone to make a Biscuit Joconde Imprime to wrap around an Entremets dessert.

Eww... A what?!

A joconde imprime (French Baking term) is a decorative design baked into a light sponge cake providing an elegant finish to desserts/torts/entremets/ formed in ring molds. A joconde batter is used because it bakes into a moist, flexible cake.

Entremets (French baking term)- an ornate dessert with many different layers of cake and pastry creams in a mold, usually served cold.

Oh wonderful deadlines, what would I do without them? :) I baked the joconde and assembled the entremet yesterday, when I finally realised the reveal date is tomorrow. This definitely looked more difficult than it was ;) I used coffee and strawberry flavoured fillings, made of curd cheese and whipped cream. I liked the challenge, even if my joconde pattern didn't turn out too pretty, the cake itself definitely tastes good.

Daring Bakers detsembris - Stollen

Seekordset, minu jaoks kolmandat, väljakutset võõrustas Penny (Sweet Sadie's Baking), kes valis teemaks traditsioonilise Saksa jõulusaia ehk Stolleni. Retsept on kombinatsioon erinevatest allikatest, põhiretsept tema Saksa sõbralt, tehnikad Peter Reinhart'i raamatust Bread Baker’s Apprentice ja Martha Stewarti demonstratsioonist.

Stollen on midagi sellist, mida ma varem teinud polnud, nii et oli veidi uus ja huvitav küll. Eriti selline päevi varem alustamine, lisaks tainas veel ootab omajagu aega külmikus... kokkuvõttes päris töö- ja ootamismahukas küpsetis! Aga ootamine tasub ära. Kuigi tegelikult võib sellel lasta toatemperatuuril seista kuni 2 nädalat, siis ideaalis ma hästi ei kujuta ette, kuidas see nii kaua vastu peaks. See tähendab siis seda, et ahjusoojana loetakse kõigile sõnad peale, et oluline hulk kringlit peab ka pildistamiseks alles jääma :D Aga sellist asja vist tavalistes majapidamistest väga ei juhtu :)

Nüüd siis retsept:

• 60 ml käesooja vett
• 30 g pärmi
• 240 ml piima
• 140 g võid
• 770 g jahu
• 115 g suhkrut
• 3/4 tl soola
• 1 tl kaneeli
• 3 suurt muna (või 4 väiksemat)
• 1 sidruni ja 1 apelsini koor
• 2 tl vanilliekstrakti
• 1 tl rummiekstrakti
• 100 g apelsinisukaadi
• 170 g rosinaid
• 3 sl rummi
• 100 g mandlilaaste
• 200 g martsipani
• glasuurimiseks võid ja tuhksuhkrut

Esimese asjana pane rosinad kaanega karpi rummi sisse laagerduma, vähemalt ööpäevaks. Karbi panin ma külmikusse ja käisin seda aeg-ajal raputamas.

Edasi läks asi tõsisemaks, tuli päriselt taina tegemise kallale asuda.

Selleks lahustasin pärmi käesoojas vees.

Sulatasin või ja lisasin piima. Kloppisin lahti munad ja lisasin vanilli- ja rummiessentsi.

Suures kausis segasin valmis kuivainesegu: jahu, suhkur, sool, kaneel. Ma lisasin siinkohal ka veidi kardemoni. Segasin sisse ka (peeneks hakitud) apelsini- ja sidrunikoore.

Nüüd segasin valmis taina, selleks tuleb kuivainesegule lisada pärmisegu, piima-või segu ja lahtiklopitud munad. Sega ühtlaseks ning lase siis tainal 10 minutit rätiku all puhata. Nüüd on aeg lisada kõik see hea-parem, mis veel stolleni sisse läheb - rummirosinad, apelsinisukaad, mandlilaastud. Siis kummutasin tainapalli ohtralt jahuga kaetud (sest tundus, et minu tainale on vaja lisajahu) lauale ja alustasin sõtkumisega. Tainast peaks käsitsi sõtkuma vähemalt 6 minutit - see on vajalik selleks, et lisandid taina sees ühtlaselt jaguneks. Kui tainast hakkavad rosinad juba välja pudenema, siis see on märgiks, et on piisavalt sõtkutud ja rohkem enam vaja pole.

Ja kohe paistab teise etapi lõpp - õlitasin suure kausi, panin tainapalli sinna sisse ja veeretasin seda veidi ringi, et ka tainapall kenasti õliseks saaks. Siis katsin kausi toidukilega ning panin taina külmikusse. See võib seal, muide, seista kuni nädal aega! Sellise pika säilitamisaja jooksul peaks vist vähendama pärmi kogust, muidu võib lõpptulemusele pärmi maitse juurde tulla. Seda sain ma alles hiljem teada, nii et umbes 3 päeva pärast asusin ma etapi number kolm juurde. Minimaalselt peaks tainas külmikus tasapisi kerkima üleöö.

Kui kätte jõudis küpsetamise päev... võtsin taina juba mõned tunnid enne külmast välja. See oli omajagu kerkinud.

Rullisin taina suureks ristkülikuks, umbes 60x40 cm mõõtudega, paksuseks 6-7 mm. Katsin selle pikkupidi 4 martsipanist voolitud toruga.

Siis rullisin taina pikemast küljest kokku ning väänasin selle rõngaks. Ühenduskoha kinnitasin hoolikalt. Lõikasin umbes iga 5 cm tagant rõnga sisse köögikääridega sälgud ning jätsin taina rätiku alla kerkima. Selleks kulus umbes 2 tundi. Seejärel polnudki muud, kui stollen ahju pista ja seda 180 kraadi juures kokku umbes 40-45 minutit küpsetada, poolepeal ahjuplaat 180 kraadi teistpidi keerates, et kringel mõlemalt poolt ühtmoodi küpseks.

Kui stollen ahjust tuleb, varu ligidusse kohe sulavõid ja tuhksuhkrut. Kuum stollen tuleb kohe määrida sulavõiga, sõeluda peale tuhksuhkrut ja seda tegevust kohe mitu-mitu korda (vähemalt 3 korda) korrata. Mida rohkem kihte, seda kauem säilib ;)

Stollenil peaks enne serveerimist vähemalt tunnikese jahtuda lasta. Enne pikemaajalist säilitamist lase sellel lihtsalt üleöö kapi peal seista ja taheneda, et siis fooliumisse ja kilesse mässida.

In English

Since there were some comments in the last month's DB challenge posting suggesting I should also add a little something in English, I've decided to go for it. But I also note that there may occur some mistakes in the text since I'm not really used to speaking in English any more, that't just too unfortunate...

But here we go.

The 2010 December Daring Bakers’ challenge was hosted by Penny of Sweet Sadie’s Baking. She chose to challenge Daring Bakers’ to make Stollen. She adapted a friend’s family recipe and combined it with information from friends, techniques from Peter Reinhart’s book Bread Baker’s Apprentice and Martha Stewart’s demonstration.

I had never baked a Stollen, so it was a great challenge. The making of it was quite time-consuming, but since it was distributed to different days it wasn't that bad at all. After all I had a perfect opportunity to choose the days that suit me most, because for example the dough could have been refrigerated up to a whole week and then baked on the day I wanted. So actually it gives you a sort of freedom, it's more flexible than most of the things I cook or bake.

I used the given recipe with some exceptions. First - I used fresh yeast (about 30 g) since it's the most common form of yeast in Estonia, at least for me :) In the middle I had marzipan (200 g), which was a great addition in my opinion. The only thing was that with the cuts on the sides, some of the marzipan sort of melted out from the Stollen, but that wasn't too big a deal.

All in all, it was a great challenge and I will definitely be making a Stollen for next years Christmas. This year the Stollen didn't last that long, it was eaten way before Christmas, but that's a good thing, right? :)

Merry Christmas to everyone!