Siin ta siis ongi -
talv sügis! Ma ei tea, kuida teistega, aga minu hommikune ärkamine nõuab küll juba mõned viimased nädalad märkimisväärset pingutust. Ja see pingutus ei jää hommikuti viimaseks - ärkamine päädib veel lisaks
jääkülmas hommikuõhus seismisega, mis peaks tegelikult olema koerte jalutamine, ja auto akende jääst puhtaks kraapimisega. Kõige selle jaoks on loomulikult aega loetud minutid, kuna ärkamine võtab lihtsalt niivõrd pikalt...
Olgu, sain nüüd oma rasket saatust kurta. Täpsuse huvides mainiks, et suvel mul selliseid probleeme polnud. Kas teistel on ka nii või olen mina ainuke ?
Selliseid vaateid nagu siin piltidel enam niipea ei näe. Seevastu on nüüd vaha pikad pimedad õhtud sisustada. Vaikselt juba on tekkinud tahtmine vardad kuskilt kastist välja otsida (jah, mul on paljud asjad veel kastides :)) ja midagi käesoojaks valmis kududa. Nendel hommikustel väljas seismistel kuluks ju marjaks ära :) Sügisel ja talvel tuleb küll suurem käsitöötuhin peale, suviti sellist asja ei tähelda. Mitte et ma nüüd mingi kõva kuduja (veel vähem õmbleja) olen, aga raamatu järgi suudan küll sokki ja kinnast kududa. Mütsi ka. Eelmisel aastal sain enda kontole küll siiamaani rekordarvu
palmikmütse :)
Kuigi põhiraamat, mille juurde ma ikka ja jälle kudumisküsimustega pöördun, on üks iidamast-aadamast pärit käsitööraamat-õpik, mis oli juba enne minu kasutamist nii räbalaks kulutatud, et hetkel püsib see koos väikse kilekoti abiga, siis viimasel ajal on välja tulnud ka palju uusi raamatuid. Rääkides raamatutest, siis minu arust see aasta on nende suhtes küll eriti rikas olnud - just kokaraamatute. Järjest saab lugeda, et lisaks muudele tegijatele on ilmunud ja ilmub kokaraamatuid ka mitmetel blogijatel, mille üle on küll ainult rõõm.
Kusjuures sel aastal anti ju lausa välja parimate käsiraamatute edetabel. Üllataval kombel on meil lausa käsiraamatute kuu nüüd olemas (september), mina sellest igatahes varem kuulnud ei olnud (aga ma polnud ka kaneelisaiapäevast kuulnud :)). Parimaid käsiraamatud valis välja Apollo ja nende valikuga tutvusin ka mina. Lisaks käsitööraamatutele oli seal ka 4 kokaraamatut:
- „Retseptisahtel käsitöökapis“, Ragne Värk, Andra Kalda
- „Parimad kodused pirukad“, Pille Enden, Lia Virkus, Tiina Lebane
- „Suvikõrvitsatoidud salatitest magusani. 100 rooga mini“, Lia Virkus, Pille Enden
- „Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud“, Katrin Luke
Täitsa toredad raamatud kõik, inspiratsiooni mõttes on pirukaraamat küll mulle nagu rusikas silmaauku - kuna ma teen üsna tihti pirukaid, siis vahetevahel tundub küll, et no ei oska enam midagi uut teha. Pirukaraamatus on küll ideid igasuguseid, ole ainult
mees naine ja proovi järgi :)
Magusasõbrana tooks ma ka mõne magusaraamatu esile - Perenaise pagariäri raamatut olen ma küll nii palju kordi sirvinud, ja nii mõndagi järgi proovinud. Kaalujälgimise seisukohast see järgiproovimine muidugi nii teretulnud pole ;)
Seoses hiljutise külmetusega, tegin kohe kahe raamatu retseptidest kokku ühe kosutava upi. Tervendava kokaraamatu (paljalt raamat mind siiski terveks ei teinud :)) gripisupist ja suvikõrvitsaraamatu tomatisest suvikõrvitsasupist sai kokku
üldise nimetajaga "tervisesupp", või vähemalt niimoodi me seda kutsusime.
Vaja läheb:
- 400 g hakkliha
- õli
- 2-3 sibulat
- 2-4 küüslauguküünt
- 1 porgand
- u 1 l veiselihapuljongit
- pool sellerijuurt
- 1-2 paprikat
- 1 väiksem suvikõrvits
- 400 g värskeid tomateid või tomatikonservi
- paar peotäit riisi
- riivjuustu
- (soovi korral 150 g toorjuustu)
- maitsestamiseks soola, pipart, tšillit või cayenne'i pipart, iisopit, tüümiani, punet
- serveerimiseks rohelist sibulat või peterselli
Haki kõik koostisosad. Prae hakkliha. Aja suuremas potis õli kuumaks, lisa sibulad, küüslauk ja hauta kergelt. Lisa kõik muud komponendid, kalla peale vesi, lis maitse järgi soola, pipart ja ürte. Iisopit minul ei õnnestunud poest leida, kuigi raamatu järgi teeb see kõiksugu häid asju (nagu kõik toiduained :). Keeda umbes 15 minutit, kuni riis on pehme. Lõpuks lisa lusikahaaval toorjuust ja riivjuust. Serveeri kuumalt rohelise sibula või peterselliga.
Mina igatahes jään järgmist suve ootama, kui selliste suppide järgi üldse ei isutagi, kui lilled õitsevad ja tiigivesi on soe.... Mitte et see halb supp oleks või midagi. Väga hea supp on.