Going Nuts for Doughnuts! Ehk pontšikud ja Daring Bakers

Septembri alguses liitusin Daring Kitchen'iga, täpsemalt olen nüüd ka Daring Baker. Tegemist on sellise ülemaailmse virtuaalse kooskokkamisega, kus iga kuu 1. kuupäeval esitatab keegi uue nii-öelda väljakutse ja 27. kuupäeval on siis avaldamise tähtaeg, mil kõik, kes retsepti katsetasid, oma blogisse vastavasisulise postituse teevad. Enne ei tohiks kellelgi, kes Daring Baker pole, poole sõnagagi käimasoleva kuu teemast rääkida. Lisaks on reeglid, mitmel kuul aastas võib ilma mõjuva põhjuseta osalemata jätta jms. Vot selline karm kord ;)

Tegelikult pole asi aga üldsegi nii hull, kui nüüd võib-olla tunduma hakkas, kuigi septembri teemast jäin ma välja (mis sellest, et liitusin 2. septembril), kuna poole teema pealt sisse ei lastud. Nii et selleks ajaks, kui mind täieõiguslikuks liikmeks tunnistati, olin ma juba jõudnud ära unustada, et ma sellise asjaga ennast sidunud olin :D

Mitte kooskõlas minu üles krutitud ootustega, et nüüd tuleb mingit eriti vinget ja keerulist asja küpsetama hakata, olid oktoobrikuu teemaks hoopis ei midagi muud kui pontšikud (või sõõrikud, oleneb, kuidas keegi nimetada tahab) - teemat võõrustas Lori blogist Butter Me Up.

Õiged pontšikud on küll ühed neist asjadest, mida praegusel ajal ainult vähestest kohtadest saab, kui sedagi - mitte et ma nüüd mingi suurem pontšikusõber olen, aga mäletan, et varem ikka sai neid söödud, kui vanaema tõi näiteks :)

Ise nende tegemise peale poleks ma küll ei lähi- ega ka kaugemas tulevikus tulnud, see õlis frittimine peletab mind kuidagi eemale vist - silme ette tuleb kohe õlist läbi imbunud ja tilkuv lõpptulemus, aga tuleb tunnistada, et asjalood polnud üldse nii hullud ja see oli pigem minu elava kujutlusvõime vili. Siinkohal ma muidugi ei väida, et tegu oleks mingi tervisetoiduga ;)

Trikk seisneb selles, et õli peab olema parajalt kuum (umbes 185 kraadi). Kui õli ei ole piisavalt kuum, imavad pontšikud liigselt õli ja tulemus jääb liialt rasvane, kui aga õli on liiga kuum, küpsevad need väljast liialt ja sisu jääb tooreks.

Retseptiks kasutasin ühte neljast välja pakutud variandist - Alton Browni pärmitainast sõõrikute retsepti, mida ma veidi kohandasin. (Muide, sellest tainast tulid ka maitsvad kaneelisaiakesed ;)

• 4 dl piima
• 100 g võid
• 50 g (värsket press)pärmi
• 80 ml sooja vett
• 2 muna
• 1 dl suhkrut
• 1,5 tl soola
• 1 tl jahvatatud muskaatpähklit
• 675 g jahu

Just valmistamise koht oli see, kus ma mingeid juhiseid ei järginud. Sulatasin või, lisasin selle leigele piimale, lisasin vee, kloppisin sisse munad, suhkru, soola ja jahvatatud muskaatpähkli. Segasin sisse pärmi (seda on mugavam teha, kui segada pärm esialgu väiksemas koguses vedelikus) ja seejärel hakkasin jahu lisama. Saavutanud sobiva konsistentsi, sõtkusin tainast kuni see hakkas kausi küljest ilusti lahti tulema. Seejärel panin rätiku all sooja kohta kerkima - ja tainas kerkis ootamatult hästi. Juba umbes poole tunniga oli kahekordne kogus tainast käes.

Järgmisena rullisin taina lahti, umbes 1-1,5 cm paksuseks. Pontšikute välja lõikamiseks kasutasin suurt tassi ja augu jaoks viinapitsi.

Panin osad tainasõõrid jahuga puistatud köögirätikule kerkima. Selleks ajaks katsin need veel teise rätikuga.

Kuna ma tahtsin ühest sõõrikuuteost ikka viimast võtta (sest kui tihti ma neid ikka teen, eksole), siis tegin ka täidisega pontšikuid - nagu moosipalle, aga täideks kasutasin mingit tüüpi šhokolaadi-metspähkli kreemi (a la Nussa, Nutella vms). Nende väljalõikamiseks kasutasin ainult oma suurt kruusi, aga taina rullisin veidi õhemaks, kuna ühe palli jaoks kulub 2 kihti tainast. Ühe kihi peale panin lusikatäie-poolteist kreemi, katsin teise tainakihiga ning kasutades tassi surusin pooled omavahel kokku.

Nüüd algas huvitav osa - ehk osa, mis hõlmas kuuma õli. Siinkohal ettevaatust, et end mitte pea 200-kraadise õliga kuidagi kõrvetada! Ajasin õli väikses potis kuumaks, temperatuuri polnud mul loomulikult millegagi mõõta, minu lihatermomeeter näitas umbes kuni 100 kraadini ainult. Õli kuumuse testimiseks soovitati tükikese saiaga katsetada, umbes 60 sekundiga peaks sai pruunistuma. Ideaalis peaks sõõrikud mõlemalt poolt 30 sekundit küpsema, aga mina asja nii täpseks ei ajanud. Pontšikute õlisse ja sealt ära tõstmiseks ning ümber keeramiseks kasutasin vahukulpi. Valmis saades panin esialgu köögipaberile, et kõik üleliigne rasv sinna imbuks.

Edasine on aga igaühe oma teha. Üks võimalus on minna lihtsama vastupanu teed ja pontšikud lihtsalt ohtra tuhksuhkruga üle puistata.

Veel on variant sõõrikud ära glasuurida. Selleks on vist küll sadu erinevaid variante, aga mina sulatasin lihtsalt vahukoorega šokolaadi ja kastsin neid sinna sisse ja puistasin peale pärlsuhkrut. Tumeda šokolaadi jätaksin ma siinkohal mõneks teiseks puhuks ;)

Ka oma täidisega pallikesed katsin sellesama šokolaadiglasuuriga. Peale puistasin purustatud kreeka pähkleid. Mõnus! Klaas piima sobib siia juurde kui rusikas silmaauku ;)